HUUMORI PUHUL EI TEA KUNAGI, MIS SELLEST VÄLJA TULEB: Rakvere Teatri loominguline juht Peeter Raudsepp on võtnud ette uue proovikivi – filosoof lavastab farssi ja naudib uut protsessi igati. Tema soov on lavastusega „Oi, Johnny“ näidata, et armastuses on kõiki vikerkaarevärve ning inimeste seksuaalsusest ei tohiks teha mureteemat. Triinu Sikk käis juttu vestmas. Oktoobri keskel […]

NOORED LAVAJÕUD: Jaanuar toob Eesti Noorsooteatri majja rohkelt erilist – 8. jaanuaril esietendub EMTA lavakunstikooli 30. lennu lühilavastuste kassetina „Kõige all ja kohal on…“ ning jaanuari lõpus jõuab publiku ette Renate Keerdi uuslavastus. Ka kevadhooaja teine pool on suunaga noortele ja täiskasvanutele. Peep Ehasalu kiirülevaade. EMTA lavakunstikooli 30. lennu lühilavastuste kassett noortele ja täiskasvanutele koosneb […]

VAT-i RATTAD RAGISEVAD IGA ILMAGA: Ja eriti veel praegu, kui VAT Teatri valdusesse on jõudnud niivõrd haarav materjal! Näitlejad Elina Reinold ja Margo Teder on sulgenud end prooviruumi, et seigelda David Schalko „Toulouse’i“ radadel, näitemäng ärkab raginaga ellu, sädemeid lendab. VAT Teatri dramaturg Mihkel Seeder ei saa aga rahu. Millest küll võib üks näidend pajatada, […]

SURNUD LOOMADE ÄRATAJA: „Taksidermist on alguses kirurg, vahepeal kunstnik ja lõpuks rätsep.” Raugelt, justkui hajameelselt, ent nõnda tabavalt võtab Kai oma ameti kokku, ise stuudio töölaualt vastu vaatavat koonukest silitades, kui ennast kohtumise lõpuks ukse poole asutan. Fotograaf Mark Raidpere käis Kaid töö juures vaatamas, pildistamas ja kirjutamas. Kai: Ma olen ju selline põdeja tüüp! […]

SILMATES MAASTIKKE: Kuraator Kerttu Männiste teeb ringkäigu perekond Värniku kunstikogus, mis Mikkeli muuseumis nüüd kõigile vaatamiseks väljas on. See näitus pakub meie klassikute poolt lõuendile seatud resi läbi aja ning Eesti maastike. „Nagu oma lapsed saadaks eksamikomisjoni ette,“ ütleb Peeter Värnik, kui näituse ettevalmistusprotsessi käigus Eesti Kunstimuuseumi konservaatoritega potentsiaalseid eksponaate üle vaatame ja transpordiks ette […]

VÕIB-OLLA ISEGI TEENIMATULT VÄLJA MAHTUNUD: Nagu arvata oli, on raamatu „101 Eesti filmi“ esmaseks ja kõige vahetumaks tagasisideks arutelu, mis oleks veel pidanud seal sees olema. Teose autor Tristan Priimägi katsub meelde tuletada, millised filmid ja miks raamatust välja jäid. Tere! Kui mul paluti teie käes olevasse väljaandesse teha lugu, mis valgustaks välja mõningad filmid […]

KLEEPUVAT PÜHADESOUSTI KA UUDE AASTASSE: Imelike Filmide Festivali (IFF) käilakuju Harly Kirspuu kiikab aastalõputraditsioonide raames jõuluajal vaatamiseks paisatavaid filme ning uurib, millist põnevat putru on igasugustes filmides pakkunud kristlased. Vanasti oli Ameerikas telekanaleid vähe, tõsiseltvõetavaid filmistuudioid ka, ja nii oligi ehk praegusest kergem saada hakkama mingisuguse teosega, mis kähku jõuluklassikaks saaks. Ja seda mitte ainult […]

KATKU- JA KATKUJÄRGSE AJA PUDELIKAELAD NING KARID: Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, kes peab ennast isehakanud epidemioloogiks nagu kõik ülejäänudki, võttis kätte arutleda, millise maailma kriis meile pärandab. Tavaliselt võidab massiivsetest muutustest see, kes oskab need enda kasuks pöörata. Isehakanud epidemioloogidele – nagu minagi – on tagantjärele päevselge, et kroonviirus, hellitusnimega koroonaviirus, pidigi ükskord meile […]

WAU-VÄLJANÄGEMISEGA MASINATEST: Tehisintellekt tuleb. Ja muudab ühiskonda aluspõhjani. Robotid tungivad meie igapäevaellu – kõik see on paratamatu; muidugi juhul, kui mingit meid sajanditega mõõdetavalt tagasipaiskavat õnnetust ei juhtu. Ats Miller uurib robotit kui inimese ja inimkonna elukaaslast. Tunnistagem, et pealkiri sel kujul on puhas klikipüüdja, ent teisalt on paljud arusaamad intelligentsetest masinatest endiselt seal Karel […]

PUNAVALGE REVOLUTSIOONI JA VABADUSPÜÜDE VISUAALID: Valgevene kultuurielu on viimase poole aastaga teinud läbi tohutu muutuse, täiesti apoliitilisest nähtusest protestiva avangardismini. Alles hiljuti ei olnud enamus Valgevene kunstitegelasi valmis eriarvamust avaldama ega võimudega vaidlema. Nii nagu Nõukogude kirjanikud ei tahtnud kirjutada „sahtlisse“, ei teinud nad seda ka Lukašenka ajal ja nõustusid hambad ristis tsensuuriga – et […]