NOORED LAVAJÕUD: Jaanuar toob Eesti Noorsooteatri majja rohkelt erilist – 8. jaanuaril esietendub EMTA lavakunstikooli 30. lennu lühilavastuste kassetina „Kõige all ja kohal on…“ ning jaanuari lõpus jõuab publiku ette Renate Keerdi uuslavastus. Ka kevadhooaja teine pool on suunaga noortele ja täiskasvanutele. Peep Ehasalu kiirülevaade.
EMTA lavakunstikooli 30. lennu lühilavastuste kassett noortele ja täiskasvanutele koosneb neljast muinasjuttude põhjal sündinud loost, mis on valminud lavastaja-, dramaturgia- ja näitlejatudengite koostöös. Kunstnikena teevad kaasa Eesti Kunstiakadeemia stsenograafiatudengid.
„Kus mujal peaksid noored lavastajad oma tuleristsed saama kui mitte Eesti Noorsooteatris,“ ütles teatri kunstiline juht Mirko Rajas. „Ka meie inimeste ja meie publiku jaoks on väärtus, et noored oma ideede ja töödega teatripilti rikastavad. See ei ole esimene kord, mil me teater noorte lavajõududega koostööd teeb ja kindlasti ei jää see viimaseks.“
Neljane kassett
Kasseti näol ei ole tegemist siiski üks-üheselt muinasjuttudega, sest kursuse juhendaja Lembit Petersoni lähteülesandeks tudengitele oli muinasjutt kui teema. See ei tähenda, et laval peaks lahti mängima muinasjuttu. Küllap on iga lavastaja ambitsioon pakkuda „midagi täiesti erilist“ ja ka noortele on omane äärmine mitmekesisus stilistikas, lugudes ja lähenemistes.
Neist esimene, Margaret Sarve lavastus „Koit ja Hämarik“ põhineb ilmselt Eesti ühel tuntumal armastuslool.
„Tegevusajaks valisime „muinasjutulise“ aja, seega pole tegemist kindla ajaloolise ajaga,“ ütles lavastaja. „Me ei tahtnud mõelda Koidust ja Hämarikust kui jumalikest olevustest, vaid kui inimestest nagu iga teine, kes võtavad siin ja praegu vastu otsuseid – näiteks otsuse armastada – ja puudutavad seeläbi miskit üleinimlikku. Tõeline armastus annab inimesele üleinimliku mõõtme.“
Lavastuse „Alice“ lavastaja ja kunstnik Kalju Karl Kivi on Eesti Noorsooteatri publikule juba varasemast tuntud oma kunstnikutöödega lavastustele „Röövel Hotzenplotz“, „Miisu“, „Puuhaldjate lugu“ ja „Metamorfoos“. Seekord on ta võtnud lavastuse aluseks Lewis Carrolli (Charles Dodgson) ning tema muusa Alice Liddelli vahelise suhte, millest inspireerituna kirjutas Carroll muinasjutu „Alice imedemaal“ (1865). Kivi sõnul käsitletakse lavastuses reaalsuse ja fiktsiooni vahekorda. „Kas kunstnikul on õigus oma loomingu inspiratsioonina kasutada teise inimese kannatust? Kas armastus võib inimese päästa?“ küsib lavastaja.
„Naljakas aastapäev ehk vaikimise mäng“ on Erik Richard Salumäe lavastus, mis sündis kummitama jäänud laulufraasist: „Tõmbas ennast uhkust täis ja karplauhti lõhki käis.“ Lavastaja sõnul otsitakse vastust küsimusele, kuidas jõuavad kaks inimest punkti, kus nad on nii uhked, et nad ei suuda isegi ukse kinni panemises kokku leppida. Kuidas ületada uhkus, armastada ja armastust vastu võtta?
Kasseti neljas lavastus „Mos-naine ja kakk“ põhineb mansi rahva muinasjutul. „Käivitavaks teguriks olid ühe väikerahva valupunktid ja see maailm, mida nad endas kannavad, nende suhtedünaamika arktilise looduse ja ühiskonnaga,“ ütles lavastaja Marta Aliide Jakovski. „Hakkasin kujutlema, kuidas reaalses elus naise ja kaku kooselu toimida võiks ja kuhu sellel areneda oleks.“
Renate Keerd loob alati miskit erilist
- jaanuaril esietendub Ferdinandi saalis Renate Keerdi uuslavastus, mille proovidega jõuti kevadel alustada, kuid siis pani koroona kogu teatrielu pausile. Vahepeal on Keerdi mõtted kasvanud ja muutunud ning sügisene prooviperiood tähistas täiesti uut algust, kevadistes mõtetes kinni ei olda.
Publiku ette jõudev lavastus on Keerdi esimene pärast aastapikkust pausi. Kas tuleb „teravmeelne Keerd-mäng sürreaalse ja reaalse piirimail“, nagu põhjendas Eesti Kultuurkapital 2017. aastal Keerdile antud näitekunsti aastapreemiat või „ühiskondlike nähtuste ja protsesside tundlik ja vaimukas kajastamine isikupärases kunstnikukeeles“, mis oli 2018. aastal Eesti Teatriliidu etenduskunstide ühisauhinna põhjendus? Või näeb laval hoopis muud – vastus selgub 31. jaanuaril.
Renate Keerd on autor, lavastaja, koreograaf, dramaturg ja muusikaline kujundaja ühes isikus. Mängivad Getter Meresmaa, Steffi Pähn, Anti Kobin ja Sander Roosimägi.
Raske ja eriline
Kevadhooaja järgmised kaks lavastust räägivad noorte elu raskest ja mõtlemapanevast poolest. Sõbrapäeval esietendub saksa kirjaniku Wolfgang Herrndorfi tempokal ja rohkete pööretega noorteromaanil põhinev lavastus „Miks me varastasime auto“.
Lavastaja Mirko Rajase sõnul kõnetas teda loo mitmekihilisus ja hinnanguteta lähenemine noorele inimesele, kes just praegusel ajal elab, mõtleb ja on. „See on justkui julgustus, kerge provokatsioon, et elage, riskige, rikkuge reegleid! Kuid tehke seda siiski elusolemise ilu otsimise eesmärgil. See lugu avab noorte sisemaailma, kõnetab vaatajat teemadel, millest iga päev valjult ei räägita, kuid mis meid kõiki ikkagi puudutavad.“
Dramatiseerija on Helena Läks, kunstnik Rosita Raud, valguskunstnik Emil Kallas, helilooja Markus Robam, liikumisjuht Hanna Junti. Mängivad Mait Joorits, Mart Müürisepp, Laura Kukk ja Taavi Tõnisson.
Aprilli lõpus jõuab lavale dokumentaallavastus „Teises toas“, mille on ette valmistanud Mari-Liis Lille ja Priit Põldma, Lill on ka lavastajaks. Lavastus räägib lähisuhtevägivallast ning etendub paralleelselt kahes saalis. Mis ikkagi toimub teises toas? Võib-olla isegi sinu kõrvaltoas? Päriselu lood jõuavad lavale vahetult ja valusalt, nagu nad on päris elus kogetud.
Kunstnik Laura Pählapuu. Mängivad Doris Tislar, Laura Nõlvak, Getter Meresmaa, Tiina Tõnis, Lee Trei, Steffi Pähn, Risto Vaidla, Anti Kobin ja Sander Roosimägi.
Loodetavasti oleme kevadel juba maskivabad, kuid see, millise punkti paneb hooajale meie teatri Noortestuudio, selgub mõne aja pärast. Kindel on, et lavastajaks on Noortestuudio juht Mait Joorits ja tulemust saab näha mais 2021.
