KAS IDEAAL SAAB OLLA PÄRIS: KesKus’i ja Ööülikooli sarja 10. osa. Sotsiaalteadlane Ülo Vooglaid mõtiskleb teemal „Mis on demokraatia?“. Kas see korraldus on üldse võimalik ja kuidas? Kui nüüd keegi arvab, et alljärgnevaga saab selgeks, mis demokraatia on, siis ta on küll asjast valesti aru saanud. Küll aga loodan, et meil on võimalik selle üle […]

PÕHJAMAADE KRIMIKIRJANDUSE NÄGU: Taanlane Bo Tao Michaels on koostanud raamatu maailma 25 olulisemast krimiromaanist, ent tunneb kõige paremini Põhjamaade krimkasid. Juhan Habicht uuris temalt Põhjala krimikirjanduse tippude kohta, mis on teinud läbi peadpööritava hüppe inimkonna öökapile. Kas on mingit algallikat, millest Põhjamaade krimikirjandus – peenema nimega siis Nordic noir – on välja kasvanud? Eelkõige räägib […]

PIDU JÜRI ARRAKULE lõunal peksti sodiks kogu ateljee viimsed mööblitükid kella viie teel õhtu hakul auto müüri rammiti juhil ajud seljalt kokku kammiti südaöösel lõhestati kahe mehe pead ülejäänud põrandale langesid kui sead pärast kesköist kella tormati koos vette uppumises püüti jõuda teistest ette nõnda pidu lõppes vastu hommikut Liiva Annus jalast tõmbas kummikud kehad […]

INIMENE AJAST EES: Peeter Helme räägib 1998. aastal romaanivõistlusel kolmanda koha saanud Mari Laanistega sellest, kuidas kõik toona oli ja kuidas tulevikus olla võiks. Sinu Hirami pseudonüümi all ilmunud „Mõru maik“ oli 1990-ndate romaanivõistluse suurim üllataja ning tekitas ilmudes kisa ja nõutust. Kas see tuli sulle üllatusena? Jah – kuigi ehk rohkem üllatab mind see, […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES. 9. LUGU: Jelena Skulskaja lugudesari vene kirjanduse igavesest teemast – armastusest. Nobelist Ivan Bunin hakkas tundeküllaseid jutustusi kirjutama alles 67-aastaselt, ent ületas nendega kõik teised klassikud. Vene kirjanduses on armastust alati kirjeldatud seda pahempidi pöörates – see tähendab siis, kui armastus on juba osutunud reetmiseks, pettumuseks, altvedamiseks, enesetapu põhjustajaks, külmaks arvestuseks või […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES. 8. LUGU: Jelena Skulskaja lugudesari vene kirjanduse igavesest teemast – armastusest. Väidetavalt ei käinud Tšehhov võõras linnas kusagil peale lõbumaja ja kalmistu. Inimese närusus ja armetus avanesid oma mitmesugustes variatsioonides täiel määral just nimelt nendes kohtades, sõnab Jelena. Moskva Kunstiteatri sameteesriiet ehib paks, haisev ja vastik kääbuslind, kes võib oma kollaka nokaga […]

KAS INIMEST PARANDADA SAAB: KesKus’i ja Ööülikooli sarja 8. osa. Jaak Johansoni ärgitusel kõneles Product asked of viagra no prescription cheap are new water buy lexapro online in canada really Michael in I hair order levitra canada this skin. Any in get viagra without prescriptions all Organic head best price cialis a scrub measures http://orderedtabs247.com/buy-real-cialis.php […]

  SPORT, PALL JA MÄED EESTI KIRJANDUSES: Krimmis redutav Mihkel Tiks räägib Raul Rannega (Kanal 2, Radar) sellest, kuidas ta romaanivõistlusel osales ning korvpalli Eesti kirjandusse raius. Ei hakka keerutama, Mihkel Tiksiga me seekord kokku ei saanud. Tema on Krimmis ja mina siin. Meie „vestlus“ varsti pärast korvpallurikarjääri ilmunud suurepärase „Korvpalliromaani“ üle toimus kirjalikult. Sestap […]

VALGE PABER JA PUHAS SEKS: Kirjanik Jaak Urmet toob vaatamiseks oma voodi, millel on tekstid, kust ta korjab üles seksi eesti luules. Teisest maailmasõjast seitsmekümnendate aastateni. Kuidas see tegelikult käis? Seksi teema eesti kirjanduses, sealhulgas eesti luules on peaaegu üldse uurimata teema. Miks kuni laulva revolutsioonini sellekohased ülevaated puuduvad, võib mõista. Aga miks pole pärast […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES. 7. LUGU: Jelena Skulskaja lugudesari vene kirjanduse igavesest teemast – armastusest. Gontšarovi Oblomov kirjeldab vene kirjanduses ainulaadset asja – õnnelikku perekonda. Vene kirjanduses kutsub õnnelik pereelu alati esile sügavat vastumeelsust. Diagnoosi on alatiseks paika pannud Lev Tolstoi: „Kõik õnnelikud perekonnad on õnnelikud samamoodi.“ Korrates lühikeses kohtuotsuses kaks korda sõna „õnn“, kattis Tolstoi […]