ARMASTUS VENE KIRJANDUSES. 8. LUGU: Jelena Skulskaja lugudesari vene kirjanduse igavesest teemast – armastusest. Väidetavalt ei käinud Tšehhov võõras linnas kusagil peale lõbumaja ja kalmistu. Inimese närusus ja armetus avanesid oma mitmesugustes variatsioonides täiel määral just nimelt nendes kohtades, sõnab Jelena. Moskva Kunstiteatri sameteesriiet ehib paks, haisev ja vastik kääbuslind, kes võib oma kollaka nokaga […]

KAS INIMEST PARANDADA SAAB: KesKus’i ja Ööülikooli sarja 8. osa. Jaak Johansoni ärgitusel kõneles Product asked of viagra no prescription cheap are new water buy lexapro online in canada really Michael in I hair order levitra canada this skin. Any in get viagra without prescriptions all Organic head best price cialis a scrub measures http://orderedtabs247.com/buy-real-cialis.php […]

  SPORT, PALL JA MÄED EESTI KIRJANDUSES: Krimmis redutav Mihkel Tiks räägib Raul Rannega (Kanal 2, Radar) sellest, kuidas ta romaanivõistlusel osales ning korvpalli Eesti kirjandusse raius. Ei hakka keerutama, Mihkel Tiksiga me seekord kokku ei saanud. Tema on Krimmis ja mina siin. Meie „vestlus“ varsti pärast korvpallurikarjääri ilmunud suurepärase „Korvpalliromaani“ üle toimus kirjalikult. Sestap […]

VALGE PABER JA PUHAS SEKS: Kirjanik Jaak Urmet toob vaatamiseks oma voodi, millel on tekstid, kust ta korjab üles seksi eesti luules. Teisest maailmasõjast seitsmekümnendate aastateni. Kuidas see tegelikult käis? Seksi teema eesti kirjanduses, sealhulgas eesti luules on peaaegu üldse uurimata teema. Miks kuni laulva revolutsioonini sellekohased ülevaated puuduvad, võib mõista. Aga miks pole pärast […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES. 7. LUGU: Jelena Skulskaja lugudesari vene kirjanduse igavesest teemast – armastusest. Gontšarovi Oblomov kirjeldab vene kirjanduses ainulaadset asja – õnnelikku perekonda. Vene kirjanduses kutsub õnnelik pereelu alati esile sügavat vastumeelsust. Diagnoosi on alatiseks paika pannud Lev Tolstoi: „Kõik õnnelikud perekonnad on õnnelikud samamoodi.“ Korrates lühikeses kohtuotsuses kaks korda sõna „õnn“, kattis Tolstoi […]

BELLA ÕPETAB KEEMIAT KEETMA: Toivo Kuninganna krabas Onu Bellal püksinööbist ja tiris viimase pihile. Bellalt ilmus nimelt uus raamat „Keemia diskreetne võlu“.  Onu Bella, sa oled sulesepana valmis kirjutanud järjekordse raamatu. Millega seekord üllatad? „Keemia diskreetne võlu“ on minu siiani ilmunud raamatutest kõige omapärasem, isegi erandlik. Teoses on üsna tagasihoidlikus võtmes ruumi fantaasiale ja veidi […]

KIRJASTAJATE JA LUGEJATE PESA: Raamatumessilt seksi ei saa, küll aga juustu, sinki ja veini. Peeter Helme käis väljamaal, Soomes. Natuke KesKus’i moodi Soome kultuuriväljaande Voima viimase numbri juhtkirjas küsib Kimmo Jylhämö murelikult Euroopa üldist kultuuripilti kaedes: „Mida meil tuleks oodata?“[1] Tarka vastust tal pole, nendib lihtsalt, et mõtelda on vaja, mitte hüpata. Huvitav lähenemine. Lugesin […]

N. LIIT VER. 2.0 LÄHENEB AEGLASELT KUI KAUBARONG: Piiteris elav Mailis Hudilainen, kes sai äsja valmis „Minu Peterburi“ raamatu, jagab KesKus’iga muljeid sellest, milline näeb välja tänane, meile kõige lähem suurlinn. Ja mida mõtlevad ning hüüavad selle linna elanikud. Peterburi on vaieldamatult postkaardilik linn: kuhu ka pilku ei pööra, vahib vastu mõni tiražeeritud imposantne vaade. […]

MÄRKMEID MALAZANI RAAMATUSARJAST: Mikk Pärnits tahab rääkida lahtiste silmadega inimestele Steven Eriksoni ulmest. See on väljakutse, mis väärib pingutust. Palju aastaid tagasi jõudis kätte hetk, kus ma olin ulmekirjandusest tüdinenud. Enamik eesti keeles ilmunud selle žanri esindajaid oli läbi võetud ja mind millegagi üllatada oli raske. Mida aeg edasi, seda kõrgemaks muutusid mu standardid sisu […]

Väljapaistev vene-ameerika kirjanik Vladimir Nabokov analüüsis maailma kirjandusklassikat üsna omapäraselt ning tõttas seal, kus ta kaldus kelleltki laenu võtma, allikat häbistama: Franz Kafkat süüdistas ta „Metamorfoosi“ lahates tuliselt entomoloogia viletsas tundmises (jutustuse kangelane ärkab ühel hommikul putukaks moondununa), Dostojevskile aga heitis Nabokov ette psühhologismi täielikku puudumist ja selle ainese vähest tundmist, millest ta kirjutab. Nabokovi […]