MOSKVASSE, MOSKVASSE! Sirje Kiini paneeliraskune Marie Underi biograafia tõlgiti vene keelde. Selle piduliku sündmuse puhul räägib Kiin siinses loos Underi elust Moskvas. Vanemate vastuseisusele vaatamata laulatati 18-aastane Marie Under ja 23-aastane Karl Hacker 10. veebruaril 1902 Oleviste kirikus Tallinnas. Noor pere asus juba järgmisel kuul pärast laulatust elama Moskvasse. Moskvas elas Underi perekond 1902–1906, peaaegu […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES: Jelena Skulskaja lugudesarja 12. osa. Suur vene pagulane Vladimir Nabokov (1899–1977) ei olnud mitte üksnes ainulaadne kirjanik, vaid tal õnnestus ka kadudeta vene keelelt inglise keelele üle minna (pärastpoole püüdis tema ettevõtmist korrata Jossif Brodski, kuid tema ingliskeelsed luuletused kutsusid esile muige ja üliõpilaste ärrituse, proosa aga ei osanud varjata asjaolu, et […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES: Jelena Skulskaja lugudesari, 11. osa. Tolstoi vampiirid ja kooljad annavad märku, et tegelane ilma ainsagi luukereta kapis on igav nagu surnu. Vene kirjanduses on terve kohort krahv Tolstoisid, kõik nad on omavahel sugulased, igaühel on oma staatus, oma roll. Mihhail Bulgakovi „Teatriromaanis“ heidab kuulus kirjastaja Rudolfi autorile ette, et too jäljendab Tolstoid. […]

1980, ERANDLIK AASTA BREŽNEVLIKU UINAKU TAUSTAL: Tarmo Vahter koostas viimased kolm aastat raamatut „Karuks istus vangitornis“. Valmis põhjalik ning haarav teos, mis räägib 1980. aastast, stagnaväsinud Eestist, jalkast, õpilasrahutustest, Propast, 40 kirjast ja paljust muust, mis sellesse lühikesse aega mahtus. Juttu tuleb ka sellest, kuidas Eesti Vabariigi politsei- ja piirivalveamet lõvi kombel Nõukogude riigisaladust kaitseb. […]

Jaak Juske avaldas lasteraamatu „Tallinna vanalinna kummitusmajad“, istus selle ilmumise puhul toimetuses taburetile ja asus mõtisklema, kas kummitused on tõesti olemas. Tallinna kandis on elatud vähemalt 5000 aastat. See teeb 200 inimpõlve. Linna moodi asula on siin olnud ligi 1000 aastat ehk siis enam kui 40 inimpõlve. Kõik need sugupõlved on jätnud siia oma jälje, […]

MÕNUGA KUULATAV AUTOKIRJANDUS. Jan Kaus pani peale autos (mida ta juhtida ei oska) Risto Järve kirjandusliku CD „Linda kivist Lilla Daamini“. See audioteos teeb põnevaks muidu nüri ja mõttetu Tallinna-Tartu sõidu, kuna jutustab teeäärsete kohtade lugusid. Mulle meeldib mõelda, et kui oskaksin autot juhtida, siis kasutaksin Eesti kahe suurema linna vahet sõites Tallinna-Tartu maantee asemel […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES: Jelena Skulskaja lugudesari, 10. osa. Ma olen oma ema ainus laps, karjus vene realist Ivan Turgenev.  Oscar Wilde kirjutas „Readingi vangla ballaadi“ paarkümmend aastat pärast seda, kui Ivan Turgenev(1818–1883) pani kirja oma kõige kuulsama jutustuse „Mumuu“. Inglase ballaadis on juttu sellest, et kõik, kes on ilmas elanud, on tapnud oma armsamaid – […]

KIRJANDUSE VÄRV: Kirjandusfestival HeadRead võõrustab mai lõpul Tallinnas tuntud vene näitekirjanikku ja biograafi Edvard Radzinskit. Jelena Skulskaja visandab kirjaniku profiili. Mõni aeg tagasi paluti Edvard Radzinskil kommenteerida Juri Ljubimovi surma, kes vaid veidi enne oma lahkumist visati omaenda näitlejate poolt välja omaenda teatrist, mille ta oli asutanud ja mida juhtinud juba peagu 50 aastat. Radzinski […]

PÖÖRANE, KURB JA LÕBUS AJASTU: Lihtsameelne homo, kes hakkab juudiks, et pääseda välismaale. Tobe vanaema, kes tassib oma lapselapse naistearsti juurde, kuna too olevat liiga paks. See on Marusja Klimova „Siniveri“. Ilona Martson kohtus autoriga. Lihtsameelne homo, kes hakkab juudiks, et pääseda välismaale. Tobe vanaema, kes tassib oma lapselapse naistearsti juurde, kuna too olevat liiga […]

KAS IDEAAL SAAB OLLA PÄRIS: KesKus’i ja Ööülikooli sarja 10. osa. Sotsiaalteadlane Ülo Vooglaid mõtiskleb teemal „Mis on demokraatia?“. Kas see korraldus on üldse võimalik ja kuidas? Kui nüüd keegi arvab, et alljärgnevaga saab selgeks, mis demokraatia on, siis ta on küll asjast valesti aru saanud. Küll aga loodan, et meil on võimalik selle üle […]