MÄNG RAAMIDE JA RUUMIDEGA: Kaspar Aus (s 1985) on tantsija, koreograaf ja kunstnik, kes ei mahu kindlatesse raamidesse. Ega ruumidesse. Inimesel, kes juhuslikult mõnele tema etendusele satub, võib tekkida vastupandamatu tung põgeneda. Sest toimuv meenutab mittemidagit, igal juhul mitte tantsu ja mõjub omajagu hirmutavalt. Algajal Kaspari kunsti vaatajal võib tekkida ridamisi eksistentsiaalseid küsimusi: Mis ta […]

TÄHELEPANELIK AEG-RUUM: 12.–29. augustini toimub Tallinnas rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal, mida kureerib Annika Üprus. Ajal, mil välismaist kunsti on keeruline vaatama sõita, saab Eestis näha lavastusi Šveitsist, Lätist, Belgiast, Hollandist, Hispaaniast, Soomest, Venemaalt, Taanist ning muidugi ka Eestist. Heneliis Notton intervjueeris Annikat, et uurida, milliste märksõnadega võiks iseloomustada selleaastast SAAL Biennaali. Kuidas paigutub SAAL […]

KRAANIDE KINNIKEERAMISE AEG: 17.–21. augustil toimub Narvas rahvusvaheline teatrifestival „Vabaduse festival“. Festivali üks juhte Märt Meos räägib väiketeatrite olukorras end sulgevates ja demokraatiast eemalduvates riikides ning väidab, et see kõik on hea lakmuspaber, mis iseloomustab kogu ühiskonda. „Vabaduse festivali“ programmis on väiketeatrid riikidest, kus on tõsiseid probleeme vaba sõna levitamisega ning kus viimastel aastatel on […]

Marju Kõivupuu on folklorist, kes uurib meie mütoloogiaid ja pärimusi. Viimati valmis Marjul raamat Eesti põrgutest – seal uuritakse, kus on põrgu koht geograafias ja kus pärimustes. Ja selgitatakse, et vanapagan on puhas eestlane. Kõivupuu on uurinud ka kahte vastandlikku värki – surmakultuuri ja ravimtaimi. Lisaks võib teda kuulata igal pühapäeval ERR-i programmis „Mnemoturniir“. Juku-Kalle […]

PUDULOJUSTEGA ELURUUMI JAGAMAS: Keskaja linn oli iseäranis oma arengu varasel etapil külaga tugevasti seotud. Esialgu meenutas linn juba välisilme poolest paljus küla: puust hooned, enamasti sillutamata viletsad teed ja tänavad, vabalt ringi liikuvad pudulojused. Pooltalupoeglik oli linlaste eluviis: põllupidamine, aiandus ja karjakasvatus etendasid nende majanduslikus tegevuses tähtsat osa. Kõik eelöeldu kehtib ka keskaja ning uusaja […]

VILJANDI FOLGI KANGE JUURIKAS: Viljandi Folgi maapealne isa Ando Kiviberg tuletab meelde inimesi, kelle eeskujul tänane Viljandis toimuv festival üldse alguse sai. Andol oli õnn kuuluda ühte „üle-eestilisse salaseltsi“ ja ta õppis meie ühelt karismaatilisemalt eeslauljalt Igor Tõnuristilt. Koorijuhi pojana ja lapsest saati kooris lauljana oli pidulikel puhkudel rahvarõivais ringituiskamine minu elu eriline, ent kindlasti […]

ARMASTUSEST, MIS JÄÄB ALLA VABADUSELE: Lavly Perling kiskus koduriiulist välja Peter Høegi kirjutatud, kapsaksloetud teose „Preili Smilla lumetaju“ ning jagab, miks ta soovitab just seda raamatut kõigile KesKus’i lugejatele. Enam kui kakskümmend aastat tagasi viis tee tööle mind igal hommikul ja õhtul mööda Draamateatri vastas asuvast raamatupoest. Vaateaknal oli raamat „Preili Smilla lumetaju“. Just sõna […]

TUNTUIM ÕIS, VANEM KUI 40 MILJONIT AASTAT: Botaanikaaedade rajamine on osa kõrgkultuurist, millel on oma osa ühiskonna hariduses, kultuuris ja poliitikas. Maailma vanimad botaanikaaiad on rajatud kõrgkoolide ja teaduslike asutuste juurde, nii nagu ka Eestis. Katrin Ruitlane-Rütli meenutab, et Tallinna Botaanikaaia rosaarium saab 57-aastaseks. Tallinnasse botaanikaaia loomise mõte sündis teadaolevail andmeil 19. sajandi teisel poolel […]

KAS ELU ON VEEL VÕIMALIK? Jaak Prozes Fennougria asutusest heidab pilgu soome-ugri rahvaid puudutavasse lootusetusse poliitikasse. Alljärgnev lugu näitab igapäevast, olulist ja veidi morni statistikat. Jõudu närimiseks! Teist korda korraldati soome-ugri rahvaste maailmakongress Eestis; kui 2004. aastal toimus soome-ugri rahvaste tähtsaim suurüritus Tallinnas, siis tänavu 16.–18. juunini Tartus. Võrrelda aga neid üritusi ei saa, sest […]

MERELIIVAKÕRVAST: Sel suvel avab Pärnu Muuseum koostöös Aleksandr Vassiljevi Fondiga uksed kuurordimaailma, kus üks ajastu järgneb teisele, krinoliin muutub turnüüriks ja turnüür vabaks korsetita riietuseks, pikast ja raskest kleidist saab revolutsiooniline minikleit. Tiit Kask soovitab. Esimesed teated suvitajatest ja meresuplustest Läänemeres pärinevad 18. sajandi lõpust. Eesti- ja Liivimaa mereäärsed linnad ning looduskaunid paigad kujunesid suvitus- […]