KAHETEISTKÜMNE TOOLI PARALLEEL: Suvist lugemist. Eestiski kultuskirjanikena tuntud Ilja Ilf ja Jevgeni Petrov väisasid 1936. aastal Ameerikat ning tegid seal kuupikkuse ringreisi. Reisist valmis teos „Ühekordne Ameerika“, mille tõlkimist alustas 1940. aastal Friedebert Tuglas ja jõudis sellega umbes kolmandikuni. KesKus on otsustanud teose lõpuni tõlkida ning raamatuna avaldada. Allolev on aga näide Tuglase Ilfi ja […]

MEIE RAHVUSLIK VÄRVILINE TRAAT: Andres Herkel luges läbi 3346 lehekülge hilisklassik Mats Traati ja usub, et Traadi ning tema Palanumäe (Kuutsemäe) eepose tähendus saab aja jooksul vaid tõusta – mäge pidi üles! Kohalikud ütlevad, et Palanumäe-nimeline talu on Otepää taga ka tegelikult olnud. Mitte kaugel Kuutsemäest, õieti sama mäe teisel küljel. Selle nime tõstis Mats […]

UNUSTATUD RAAMAT: Andres Herkel kaevas riiulist välja lugupeetud tüviteksti, milleks on Mart Nuti „Nüüdis-Eesti ja poliitilised süsteemid“. Muidugi on see raamat mul olemas, aga ma ei olnud sinna mitu aastat sisse vaadanud. Polnud nagu põhjust – olen neid artikleid lugenud, mõnikord juba enne, kui need mõnes lehes või ajakirjas ilmusid. Pealegi oli elav Mart Nutt […]

ANNAB JUMAL LAULU, ANNAB KA PEO: Juuni algul esitleti ERM-is raamatut „Laulupeod Postimehega“. Selle peamine koostaja Lauri Vanamölder pajatab, kus on mees, kus post, kus laul ja kus pidu. Ja veab läbi laulupiduliste oma toimetajanäpuga Eesti kultuuriloolist järge. Laulupeoraamatu idee oli alusest peale, et kõik üldlaulupeod oleksid esitatud selliselt, nagu nad omal ajal Postimehes/Edasis kajastatud […]

NELJAS SÜŽEE Suur argentina kirjanik ja filosoof Jorge Luis Borges kinnitas, et kirjanduses on vaid neli süžeed, veel enam, tema arvates võis kaks neist kokku liita, niisiis jäi vaid kolm. „Ja kui palju meile ka aega ei jääks, jutustame me neid ikka ümber, ühel või teisel viisil,“ kirjutas ta. Võtsin ette jutustada teile kakskümmend neli […]

Aarne Ruben meenutab hetke, mil ta paraja koolititena Balzaci väheke valesti mõistis. Kirjaniku eestikeelsete teoste esimeses köites kirjutati palli mängiva kassi majast. Ja kui kusagil on kass, kes mängib palli ja kellel on maja, äratab see uudishimu! Kuuekümnendail aastail oli Honoré de Balzac eestlase lugemislaua kapitaalseim osa. Aastatel 1955‒1962 ilmusid viisteist köidet Balzaci loomingust Nelly […]

KesKus’i kolumnist ja kirjandusloolane Jelena Skulskaja avaldas äsja raamatu „Piiriarmastus“ ning pälvis selle eest Kultuurkapitali venekeelse kirjanduse aastaauhinna. KesKus avaldab katkendi Jelena raamatust. Niikaua, kui ma oma esimese abikaasaga rääkisin, sõimas Aleksandr Sergejevitš, direktor Ilin reklaamiosakonda, nõudis, et need meelitaksid meie tühjadesse saalidesse turiste: „Turiste on kõikjal! Ainuüksi meie Tallinna sadamasse siseneb trobikond laevu,“ noomis […]

MUIDUGI AJAST JA HAAKRISTIST: Ahto Muld vestles kirjanik Peeter Helmega, kes sai mõni aeg tagasi valmis raamatu „Haakrist ja ajarelv“. Natsiutoopia ulmeka järel muundus Helme viivitamatult Postimehe peatoimetajaks. Ahto Muld: Maailmas on hästi palju teoseid kirjutatud, mis juhtunuks, kui ajalugu läinuks teisiti. Sul on nüüd ka käsi veidike valge, kui huumorit proovida. Peeter Helme: Ma […]

RAHU, EELKÕIGE RAHU! Eelmise aasta lõpus nägi ilmavalgust raamat, mille kaanepildile on laotatud puu süda. Iga südamejoon selles, aasta tagasi meie hulgast lahkunud Mikk Sarve viimases raamatus „Maa=Ilm“ kõneleb mõne südamliku loo maarahva olemusest ja sõnaväest. Kristel Vilbaste nopib Miku kirjutatust mõned killud. Kuidas kirjutada sellest raamatust? Kuidas edasi anda seda, mis sellel kolmesajal leheküljel […]

NELJAS SÜŽEE Suur argentina kirjanik ja filosoof Jorge Luis Borges kinnitas, et kirjanduses on vaid neli süžeed, veel enam, tema arvates võis kaks neist kokku liita, niisiis jäi vaid kolm. „Ja kui palju meile ka aega ei jääks, jutustame me neid ikka ümber, ühel või teisel viisil,“ kirjutas ta. Võtsin ette jutustada teile kakskümmend neli […]