Hannibalsson oli Islandi välisminister, kelle eestvõttel Island 1991. aasta augustis Eesti iseseisvust maailmas esimesena tunnustas. Jón Baldviniga vestles Askur Alas. Tartu ülikoolis väikeriikide rollist loenguid pidav Islandi veteranpoliitik ja Eesti-sõber Jón Baldvin Hannibalsson (75) soovitab islandlastel eestlaste eeskujul valusaid kogemusi mäletada ja eestlastel õppida islandlikku optimismi „kuidagi saame ikka hakkama“. Kuidas defineerida väikeriiki? Õpetlased on […]

MEES TAHAB VÄLISMAALE: „Kriuksuv vanker, väsind hobu ees. Vanker sõidab, setukas liigub ja see on ikka midagi muud kui jala vantsimine.“ Nii räägib meie juhtiv euroskeptik Igor Gräzin. Juku-Kalle Raid püüdis lustliku Igori kinni, et temaga veidi eurojuttu veeretada. Juku-Kalle Raid (J-K.R): Kuule, Igor! Ma tunnen sind kaua aega ja alati oled sa Euroopa Liidu […]

AUGUD TÄNAVAPILDIS: Nõukogude õhuväe terrorirünnak Tallinnale 1944. aasta märtsis on valusa pildina ja taashoonestamata aukudena alles mitmel pool linnas. Jaak Juske pani märtsipommitamise 70. aastapäevaks kokku fotoalbumi. Üllatuslikult jäi suur osa vanalinnast üldse alles tänu soomlastele. Tallinnale tehti sõja-aastatel punalennuväe poolt rida õhurünnakuid. Kui 1942. aastal oli tegemist pigem juhuslike reididega, siis 1943. aastal võeti […]

RIIK – AEGLANE, KEERULINE NING MATTEV: Disainer Asko Künnapil läks riigiasutuste sümboolika kujundamisega üle aasta. 95 protsenti sellest ajast kulus peaga vastu bürokraatiat jooksmisele. Juku-Kalle Raid otsustas sellest kõigest kirjutada ning tassis Asko koos reklaamispetsialist Marek Reinaasaga riigikogu Kalevipoja saali, et arutada: mis asi see riik õige on, et süsteemis töötavad inimesed ennast ei liiguta, […]

Aga madu oli kavalam kõigist loomadest väljal, kelle Issand Jumal oli teinud, ja ta ütles naisele: „Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia puust?“ (1Ms 3, 1) DOPINGURIKASTE SOTŠI OLÜMPIAMÄNGUDE VALGUSES: Postimehe spordikirjutaja ja raamatusõber Jaan Martinson heidab pilgu dopingutarbimise ajalukku, mis on olnud spordi lahutamatu osa aegade algusest […]

VERI, SAKSAD JA EESTLASED: Toomas Karjahärm analüüsib „revolutsioonilist“ 1909. aastat Eestis. Neist sündmustest räägib ka tema vastilmunud raamat. Krestomaatilisena on kinnistunud meie mälus ajalootõdemus selle kohta, et 1905. aasta revolutsioon oli pöördepunktiks Vene impeeriumi ajaloos. Sotsiaalne ja rahvuslik liikumine haaras suuri inimhulki ja võttis enneolematu ulatuse, tsaariisevalitsus lõi kõikuma ja andis järele, tekkis rahvaesindusega (Riigiduuma) […]

AKADEEMIKU KIRI PADUROHELISTELE: Akadeemik Anto Raukas on kuri uue looduskaitseala peale Nabalas ning ütleb, et meie maavarade kasutuna seismajätmine seal on süüdimatu lauslollus. Kuhu järgmisena, pärib akadeemik irooniliselt, kas loome mõne takjakaitseala? On ilmselge, et kümneid miljoneid kuupmeetreid paekivi ei saa igaveseks maha kanda ainult uue vabariikliku tähtsusega looduskaitseala loomise eesmärgil, vaid see nõuab pisut […]

PIIRILEPING SISEUKSE TAGA? Paet sõidab veebruaris Moskvasse ja siis läheb asjaks. Kas piirilepingu sõlmimine on Eesti mahaparseldamine või ainuõige samm? Heiki Potter kirjeldab Eesti-Vene piirilepingu vaidlusi ning läbirääkimiste ajalugu ning teeb ülevaate arengutest, mis tänasele eelnesid. Piirid on läbi aegade olnud poliitiliste vaidluste ja konfliktide põhjustajaks; rahvusvaheliste õigusnormide kohaselt vormistatud piirid on riigi suveräänsuse olulisemaid […]

ISESEISVA EESTI „KODUSÕDA“: Teleajakirjanik Imre Kaas kirjutas raamatu „Jäägrikriisi anatoomia”. Jäägrikriis on taasiseseisvunud Eestis üks enim kõmu ja vaidlusi tekitanud episood. Toimetaja Lauri Vanamölder uuris Imrelt asja tagamaid. Kui kuritegelikud olid „isamaalisteks“ peetud mehed tegelikult? Imre Kaas oli kaheksa aastat kriminaalseid teemasid käsitlenud, põhiliselt küll televisioonis, kui juhuse tahtel sattus tema kätte Asso Kommeri kriminaalasja […]

KUIDAS KAARDISTADA VÄÄRTUST: 2013 oli valimiste aasta, valmis film aktivismist – „Okupeeri oma müür“. Valimisi jätkub ka järgmisse kahte aastasse. Yoko Alender, kes tegi valimistel Kalamajas uskumatu tulemuse, arvab, et kodanike ühiskondlik aktiivsus on ikkagi liiga madal. Miks? Yoko uurib seda koos sotsioloogi Peeter Vihmaga. Lõpuks liitub ka Eerik-Niiles Kross. Milline on tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas […]