VABRIKU SEMINAR ESITLEB: Vabriku Seminari Podcast on Toomas Saarepera iganädalane Youtube’i saade, kus külalisteks käivad eestlaste targad sõbrad, tuttavad ning muidu ühiskondlikult tuntud ja värvikirevad inimesed. KesKus valib igakuiselt välja ühe saate ja toob selle kokkusurutud kujul ära. Podcast #32 – kliimaaktivist Kristin Siil. Toomas Saarepera (T.S): Sina oled siis Eesti Greta Thunberg? Saan ma […]

„Pilk nähtamatusse” oli kuuldemängude kogumiku nimi, mille autoriteks Ellen Niit ja Jaan Kross, Raimond Kaugver, Ardi Liives jpt.   KÕRVAGA VAADATAV: Enne pilti oli hääl. Nii vähemalt meedias. Esimest raadioaparaadi-nimelist imet näidati Eestis kohalikule rahvale pea 100 aastat tagasi. Helena Eglit ja Jan Lucas Videvik tutvustavad Eesti raadiole ja podcast’idele pühendatud festivali, mis toimub Tartu […]

BOTAANILISELT KIRJU ILM: Tallinna Botaanikaaia igakuine ülevaatesari taimede iseäralikku ning huvitavasse maailma. Ave Visnapuu ekskursioon ilukõrreliste juurde, mis kasvavad pea kõikjal maailmas ja mida kasutatakse järjest enam linnahaljastuses ning aiakujunduses. Läbi suve värviliste õitega püsililledele tagasihoidlikeks kaaslasteks olnud ilukõrrelised uhkeldavad sügisel oma võimsa kasvu ja kohevate õisikutega. Siidpöörised, vitshirss, roog-sinihelmikas, teravaõiene kastik jpt ilukõrrelised pakuvad […]

MÜTOLOOGILISED INIMLOOMAD: Võrdlev usundiuurija Tiina Vähi jutustab huntsõdalastest ja viikingiaegsetest ida(liba)huntidest, kes idateedel seilasid ja meie randades röövisid, aga samuti oma kodu- ehk eestihuntidest, kes teisel pool Läänemerd Sigtunas ja Estabrötel röövimas käsid. Mitmetel rahvastel leidub sümboleid, mis viitavad hundikultusele ning maskuliinsele vägivallale ja sõjapidamisele. Euraasia ja Põhja-Ameerika mõnedel hõimudel oli hunt tootemloom või seotud […]

EKLEKTIKA KAITSEKS: Kunsti- ja disainiloolane Karin Paulus ütleb, et piirilinn Narva on oma suvalisuse tõttu kui maitsev kompott, kus leidub mittesobituvaid arhitektuuritükikesi absoluutselt igale mittemaitsele. Arhitektuurisõbrale on Narva maitsev kompott, kus leiab üles kõikvõimalikud uurimisteemad: kindlustused, linnastumise lained, vabrikud ja töölisasumid, mõned Rootsi aja õied, kõikvõimalikud tüüpprojektid, Eesti Vabariigi poliitika muudatused – hülgamisest haridustemplitega kodustamiseni, […]

BOTAANILISELT KIRJU ILM: Tallinna Botaanikaaia ülevaatesari taimede iseäralikku ning huvitavasse maailma. Jaan Mettik räägib sarja teises loos talvelõpust, mil elusloodus tegeleb ellujäämisega. Millised nõksud on taimed hulludele tingimustele vastupanemiseks välja mõelnud? Veebruaris tegelevad inimesed ja loomad ellujäämisega. Möödunud suvel kogutud tagavarad (olgu see siis kas keldris olev toidukraam või naha alla kogutud rasvakiht) hakkavad otsa […]

VABRIKU SEMINAR ESITLEB: Vabriku Seminari Podcast on Toomas Saarepera iganädalane Youtube’i saade, kus külalisteks käivad eestlaste targad sõbrad, tuttavad ning muidu ühiskondlikult tuntud ja värvikirevad inimesed. KesKus valib iga kuu välja ühe saate ja toob selle kokkusurutud kujul ära. Podcast #25 – Astrid Kannel inforuumist ja tänasest ärevast välisilmast. Toomas Saarepera (T.S): Olles professionaalne ajakirjanik, […]

KAS KESKAEGNE GRAFITI? Madis Nõmme fotolugu Kaarma kiriku teksti vaidlusi äratavast ajaloost. Mida selle vana tekstiga täpselt mõeldud on? Fotol (1) olev tekst asub Kaarma kiriku torni seinal, peaukse kõrval paremal, umbes kolme ja poole meetri kõrgusel maapinnast. Tegemist on müüritise osaga, taolisi töödeldud välispinnaga kive suurusega 70 x 50 cm nimetatakse kvaadriteks. Teksti sõnastus ja õigekiri […]

Kõikvõimalikud klubilised mälumängud õitsevad Eestis nagu sajad rukkililled. Mälumängud, muusikaviktoriinid, ajaloomängud… Mis kõik veel. Aga Eestis on terve põlvkond, kes mäletab „Mnemoturniiri“. See põlvkond tundis „Mnemoturniiri“ juhti une pealt hääle järgi. Siim Kallas polnud sel ajal poliitik, nii nagu meil polnud riikigi. Juku-Kalle Raid kutsus Kallase Kuku klubisse, et seda mälumängude fenomeni veidi arutada ja […]

LINNAARHIIVI SUUR LUGU: Heidame pilgu Tallinna veinijoomise ajaloole. Ilmselt olid välismaised viinamarjaveinid 17. sajandi teise poole Rootsi-aegses Tallinnas mõnevõrra odavamad kui keskaegses Tallinnas, kuid igapäevaseks tarbimiseks jäid need ikkagi liiga kalliks ning vein ei jõudnud sel ajal veel ka arvukatesse eeslinnakõrtsidesse, kus joodi õlut ja viina. Nagu keskajalgi, oli veinimüük rae range kontrolli all, veini […]