METSIKU EESTI LOOD: KesKus’i ja RMK lugudesari meie rahvuslikust rikkusest – metsast. Tiina Elvisto Tallinna Ülikoolist kutsub botaniseerima, teisisõnu, otsima taimi, mille maksaks ära süüa. Üsna tüüpiliselt tuleb kauaoodatud kevadsoe ootamatult. Nüüd kutsub ilm õue, tahaks näha, kuidas loodus kosub talve survest. Tärkav taimemaailm kutsub õisi ja noori lehti mekkima. Vitamiinide ja mineraalainete puudus kimbutab […]

HEA NOSTALGIALAKS: Pärnu Muuseumi ajutiste näituste saalis on suvekuudel avatud kaks põnevat kuurorditeemalist näitust rannamoest, seltsielust, arhitektuurist ja inimestest. Tiit Kask Pärnu muuseumist kaeb üle kuurordimoe. Mõnusat nostalgialaksu pakub näitus „Kuurordimood“, mis koosneb 1890-ndate lõpust kuni 1990. aastateni esindatud rõiva- ja aksessuaarimoega seotud esemetest. Näha saab nii belle epoque’ile omaseid luksuslikke kleite jõukate supelsakste garderoobist […]

LINNAMÄE MÄNGUD: Juuni alguses annavad Ivo Linna ja Tõnis Mägi kaks kontserti sarjast „Las jääda kõik mis hea“. Viimati sai sarnane üritus teoks 20 aastat tagasi ning etteasted on mõeldud kummardusena Jaak Joalale. Iff, kes hulkus Tallinnas, vastas enda ja Mäksi eest, mida nad seal ja üldse teevad. Iff, mida siis tähendab „Las jääda kõik […]

NAGU TABURETIGA TIIGI ÄÄRES: Kui inimesed Vladislav Koržetsi peale mõtlevad, meenub neile kõigepealt suur, muhe ja vuntsidega räim. Sihuke räim, kes kirjutab, kokkab ja räägib telekas. Kultuurikoer Saba käis Vladiga kohtumas ning haaras hambusse ka Juku-Kalle Raidi, Marek Reinaasa ja Kairi Keso. Jube lahe päev kujunes Vladi kalakohvikus Kalambuur jutte pajatades ja peale haugates. Pildistas […]

LINNUKESED JA INIMESED: Tiina Ilsen käis koos paari balletiskeptikuga Pjotr Tšaikovski „Luikede järve“ vaatamas ja tegi ühistest mõtetest-muljetest kokkuvõtte. Huvitaval kombel kitkus 19. sajandi vene kriitika tänaseks legendaarsed luiged armutult paljaks. Balletiga on inimestel tihti keeruline suhe. Nõukaajal sündinutele tuleb meelde, kuidas igasugustel kommunistlike tähtpäevade kontsertidel näidati vene ajal balleti fragmente, mis tihti tundusid kohatud. […]

 Rež.: Wolfgang Becker; osades: Daniel Brühl, Jesper Christensen, Geraldine Chaplin, Tambet Tuisk. Saksamaa, 2015. 124 min Mina ja „Mina ja Kaminski“  KUIDAS EKRANISEERIDA KIRJANDUSTEOST NII, ET FILM RAAMATUST ÜLE KÄIB: Peeter Helme vaatas ära kunstist, mölaklusest ja veel millestki jutustava filmi „Mina ja Kaminski“. Lugesin Daniel Kehlmannile rahvusvahelise läbimurde toonud romaani „Mina ja Kaminski“ (2003) […]

 KUIDAS KONSERVATIIVIDEST ÄÄRMUSLASED SAID: On päris põnev vaadata, kuidas konservatiivsed väljaütlemised on viimase 10–15 aasta jooksul Eesti ajakirjanduses järjest radikaliseerunud, arvab ettevõtja ja liberaal Kaur Kivirähk. Kui aastatuhande vahetusel räägiti artiklites ettevaatlikult integratsiooni probleemidest Ida-Virumaal, siis praegusteks väljenditeks on „viies kolonn“, „kasulikud idioodid“ ja muud selgelt pahatahtlikud ja sildistavad väljendid. Ka pagulaste teema ei ole […]

KIRVEGA VEHKIJAD: Üks äraunustatud ja väga pahatahtlik ameerika kirjamees H. L. Mencken seletas sõna „reform” lahti kui „järjekordse sulide petuskeemi maksumaksja taskusse ronimiseks“. Väga õel inimene oli. Aga tal võis õigus olla. Jüri „Topsike“ Pino uurib seda asja. Need, kes käinud nõukaajal koolis, võiksid meenutada oma ajalooõpikuid. Head tegelased olid kõik suured reformaatorid. Tugevdasid riiki, […]

KONFLIKT MÄGI-KARABAHHIS: See, mida tunneme tänapäeval Armeenia-Aserbaidžaani sõjana või „relvastatud konfliktina“, on tegelikult sajandeid pulbitsenud rahutustekatel. Tänasel päeval on peaaegu võimatu öelda, kes selles süüdi on. Segadus kestab lihtsalt juba liiga kaua ning kahepoolseid sigadusi on toime pandud liiga palju. Kas sellisest situatsioonist üldse tagasiteed leidub, näitab ehk ainult aeg. Väga pikk aeg. Brigitta Davidjants […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES: Jelena Skulskaja lugudesarja 17. osa. Ilfi ja Petrovi Ostap Bender vahetas armastuse kõhklematult rahajahi vastu, nõukogude riik aga vahetas oma kodanike armastuse riigitruuduse vastu. Nõukogude Liidus ei olnud huumorit. Huumor eeldab ilmtingimata vastastikkust: mina joonistan inimesest šarži, inimene ise tänab mind naerda lagistades, ümbritseb šarži raamiga ja riputab seinale oma võõrastetoa kõige […]