HEA NOSTALGIALAKS: Pärnu Muuseumi ajutiste näituste saalis on suvekuudel avatud kaks põnevat kuurorditeemalist näitust rannamoest, seltsielust, arhitektuurist ja inimestest. Tiit Kask Pärnu muuseumist kaeb üle kuurordimoe.

Mõnusat nostalgialaksu pakub näitus „Kuurordimood“, mis koosneb 1890-ndate lõpust kuni 1990. aastateni esindatud rõiva- ja aksessuaarimoega seotud esemetest. Näha saab nii belle epoque’ile omaseid luksuslikke kleite jõukate supelsakste garderoobist kui ka nõukaajast tuttavaid suspesid ja trikoosid. Pärnu Muuseumi teaduri Marju Kurvitsa sõnul on tegu erakordse näitusega just seetõttu, et väljas on Pärnu Muuseumi kontekstis rekordiline arv originaalesemeid, mis on pärit nii Jurmala Linnamuuseumi kui ka Pärnu Muuseumi fondidest, aga ka mitmest erakogust.

Kruiisikollektsioonid

Kuurordimoe erinevatel kümnenditel peatuv näitus käsitleb rõivaid kui väljendusrikkaid ajaloolisi tõendeid. Rõivad ei kõnele ainuüksi kandja isikust ja tema esteetilistest hinnangutest, vaid ka kandja ajastust, mis kehakatete kaudu peegeldab valitsevat ideoloogiat, tabusid, unistusi ning lootusi ja ootusi.

Vabaajamoe sünnikohaks võib pidada 18. sajandi lõpu Prantsusmaa ja Inglismaa supelasutusi. Puhkekohtade areng ning traditsioonide ja eluviisi muutumine tekitasid vajaduse senisest kergema ja sportlikuma riietuse järele. Esimeste suviste vabaajakollektsioonide ehk nn kruiisikollektsioonide loojateks olid 1920. aastatel Jean Patou, Coco Chanel ja Elsa Schiaparelli. Ka Baltikumi kuurordimood arenes kuni Teise maailmasõja lõpuni sarnaselt Euroopas levivate trendidega. Nõukogude perioodil lähtus mood samuti suures osas läänelikest eeskujudest, kuid seda kommunistliku ideoloogia poolt modifitseeritud kujul. Euroopalike trendide massilist järgimist pidurdas ka juurdepääsu puudumine moekaupadele. Kes meist ei mäletaks aega, kui poeletid olid tühjad ning rõivaid õmmeldi ise kättesaadavatest vahenditest?

 Inimesed, tänavad ja majad

„Kuurordimoe“ kõrvalsaalis on sisse seatud kuurortlinnade ajaloost- ja arengust, arhitektuurist ja inimestest kõnelev mahukas stendinäitus, mis loob eelnevale ideaalse konteksti. Jurmala ajaloo- ja kunstiselts koostöös Jurmala Linnamuuseumi (Läti), Sopoti Muuseumi (Poola), Peterburi Arhitektuuriajaloo Instituudi (Venemaa), Hanko Muuseumi (Soome), Birstonase Muuseumi (Leedu) ning Pärnu Muuseumiga algatas 2014. aasta sügisel Põhja- ja Baltimaade kultuuri mobiilsusprogrammi rahastatud projekti „Mereäärsed põhjamaised tähed – Baltimaade kuurortlinnade kultuuripärand“. Ühe väljundina teiste seas valmiski möödunud aastal näitus „Inimesed, tänavad, majad“.

Ekspositsioon keskendub kuue eriilmelise kuurordi kujunemise ja muutumiste loole inimeste ja arhitektuuri kaudu. Projektijuhi, Jurmala Linnamuuseumi ajaloolase Inga Sarma sõnul on põhjamaiste kuurortlinnade üks olulisemaid tunnuseid loomeinimeste suur osakaal. See on nii ilmselt seetõttu, et põhjamaine kliima ja loodus ning kuurortlinna eriline õhkkond loovad rahu- ja vaikustunde, mis aitavad inimesel loodusega üheks saada ning tasakaalustavad hinge.

Inimesed avastasid, et kuurortlinn polnud üksnes tervise parandamise paik, vaid ka koht, kus puhata ja loomingu jaoks inspiratsiooni ammutada. Kui koondaksime kõik kuurortlinnadest inspireeritud teosed ühte entsüklopeediasse, tuleks kirjandust, näidendeid, kunsti, muusikat, arhitektuuri, teadust – tegelikult kõiki alasid, kus vähegi midagi luua on võimalik – sisaldavaid köiteid kokku väga palju.

 Pärnu kuurordielu mitu lainet

Inglismaalt alguse saanud „kollektiivne rannaihalus“ vallutas 19. sajandil kogu Euroopa. Esimesed teated suvitajatest ja meresuplustest Läänemeres pärinevad 18. sajandi lõpust. Väljasõidud-jalutuskäigud mere äärde, õhuvannid ja tervistavad suplused meres muutusid peagi tollase eliidi jõudeelu lahutamatuks osaks. Ravi- ja tervistusvõimaluste kõrval sai kuurordi valikul määravaks ka hea ühendus (juurdepääsetavus), atraktiivne miljöö ning suvise seltskonnaelu „tase“ ja sisukus. Mitmed läänemereäärsed linnad ning looduskaunid paigad kujunesid külastatavateks suvitus- ja supelkohtadeks juba 19. sajandi esimesel poolel. Uuest elitaarsest suurmoest olid haaratud ka kõik tollased Eesti rannikulinnad – Tallinn (1813), Haapsalu (1825), Pärnu (1838) ja Kuressaare (1840).

Algas suurte muutuste ning uuenduste ajastu. Ajastu, mil sai alguse ka Pärnu kuurordi lugu. Lugu, mille kestel kujunes endisest suletud kindluslinnast avatud ning „rohelusse uppuv” rohkete parkide, varjuliste alleede ja elegantse arhitektuuriga mereäärne kuurort.

Pärnu esimeseks kõrgajaks võib pidada 1890. aastaid, mil kindluslinnast mere poole jääval territooriumil kerkis õhuliste ja avarate verandade, rohke puitpitsdekooriga historitsistlike puidust suvilate ja pansionite ning varjuliste alleede ja parkidega kuurort-eeslinn, mis meelitas külastajaid kuni Esimese maailmasõjani. Peamiselt Moskvast, Peterburist ning Eesti- ja Liivimaalt pärit suurtsugu suvekülalised kutsusid Pärnut hellitlevalt „hurmavaks Läänemere Tuhkatriinuks“.

„Pärnu on eelkõige suvituslinn – roheline aedlinn, mille kuurortpiirkond meenutab linnaliku heakorraga küla. Laiaulatuslik mereni ulatuv avalik park, palju varjulisi puiesteid ja alleesid.” – Курортъ Перновъ на балтійском море. 1915.

1920-ndatel Eestisse jõudnud päevitamise ja aktiivse rannapuhkuse mood andis kuurordile uue sisu ja ilme. Rannapildis domineerisid üha päevitunumad ja napimas riietuses suvitajad. 1930-ndate Pärnu supelarhitektuuris valitses funktsionalistlik elegants ja praktilisus. Peamised funktsionalismi põhimõtted – valguse, õhu- ja päikeseküllus – sobisid igati kokku tollaste rannakultuuri suundumustega. Pärnust sai Eesti Vabariigi populaarseim ning esinduslikem puhke- ja ravikuurort – Eesti suvepealinn ja suvenautlejate paradiis. Kõige rahvusvahelisem Eesti kuurort – „suurilma supellinn“. Kuurortlinna sõdadevahelise kõrgperioodi kulminatsiooniks kujunes Pärnu kuurordi 100. aastapäev, mida tähistati 1939. aasta suvel. II maailmasõja algus ja sellele järgnenud murrangulised sündmused katkestasid Pärnu kuurordi hoogsa arengu paljudeks aastateks.

Nõukogude kuurort

Nõukogude ajal omandas Pärnu aasta läbi toimiva sanatoorse ravikuurordi ja populaarse suvituskoha staatuse. Eelnenud perioodidel loodud kuurordimiljöö omandas nüüd „nostalgilise ideaalmaastiku“ tähenduse, mis kandis endas sõnumit kunagise suvepealinna hiilgusest. Endiste aegade paradiisliku rannakultuuri järjepidevuse kandjaks nõukogude ajal sai aga tänaseni toimiv nudistlik naisterand ehk „naiste paradiis“.

Nõukogudeliku kuurordi- ja puhkemajanduse võidukäik tõi endaga kaasa kõrge miljööväärtusega ajaloolise kuurordiruumi järkjärgulise täisehitamise tihti nii stiililt, materjalilt kui ka mahult sobimatute hoonetega.Kui Pärnu tähistas 1988. aastal pidulikult kuurordi 150. aastapäeva, oli sanatoorne kuurordisüsteem heitlike poliitiliste olude tõttu nii majanduslikult kui ka organisatsiooniliselt ennast ammendamas. Samas ei saa kuidagi alahinnata kuurordi ravibaasi väljaarendamise ja kurortoloogiaalase teadustööga seotud saavutusi ning tollaste suviste kultuurisündmuste tähendust ning mõju 1990-ndatel Pärnu rahvusvaheliselt tuntud-tunnustatud tervise- ja puhkekuurordi ning suviste kõrgkultuuriprojektide meka – Eesti suvepealinna – maine taastamisele.

175-aastane pärand

1990-ndate alguses põhjaliku renoveerimise läbi teinud Rannahotelli taasavamise puhul kirjutas Eesti Vabariigi president Lennart Meri hotelli külalisteraamatusse järgmised read: „Rannahotelli taastamine seesuguseks, nagu ta oli sõjaeelses Eesti Vabariigis, on meie riigi taastamise vähendatud mudel, aga ka riigiaparaadile heaks eeskujuks. Rannahotell on oma kauni näo taastanud tarmukalt, kiiresti ja kvaliteetselt. Olgu siin tehtud töö eeskujuks ja sümboolseks kokkuvõtteks, samas ka julgustuseks Eesti ja eestlase ettevõtlikkusele!“

1996. aastast kannab Pärnu taas ka Eesti suvepealinna tiitlit. Tiitlit, mille atraktiivsuse ja elujõu tagavad eelkõige enam kui 175-aastane kuurordipärand ja pärnakate külalislahkuse kogemus ehk Pärnu inimesed, tänavad ja majad.

Tiit Kask on olnud ametis turismiarendajana (Pärnu abilinnapea tasemel), arendusjuhi-õppejõuna ning on paljude kuurorditeemaliste kirjutiste autor. Praegu töötab Pärnu Muuseumis.

 Inglismaalt alguse saanud „kollektiivne rannaihalus“ vallutas 19. sajandil kogu Euroopa.

 Väljasõidud-jalutuskäigud mere äärde, õhuvannid ja tervistavad suplused meres muutusid peagi tollase eliidi jõudeelu lahutamatuks osaks.

said

Näitustest

„KUURORDIMOOD“

29.04–31.08 Pärnu Muuseumis

Jurmala Linnamuuseumi ja Pärnu Muuseumi koostöönäitus

„INIMESED, TÄNAVAD, MAJAD“

29.04–26.06 Pärnu Muuseumis

Jurmala ajaloo- ja kunstiseltsi, Jurmala Linnamuuseumi, Sopoti Muuseumi, Peterburi Arhitektuuriajaloo Instituudi, Hanko Muuseumi, Birstonase Muuseumi ja Pärnu Muuseumi koostöönäitus.

Pärnu Muuseum on suvekuudel avatud T–P 10–18.30.