METSIKU EESTI LOOD: KesKus’i ja RMK lugudesari meie rahvuslikust rikkusest – metsast. Tiina Elvisto Tallinna Ülikoolist kutsub botaniseerima, teisisõnu, otsima taimi, mille maksaks ära süüa.
Üsna tüüpiliselt tuleb kauaoodatud kevadsoe ootamatult. Nüüd kutsub ilm õue, tahaks näha, kuidas loodus kosub talve survest. Tärkav taimemaailm kutsub õisi ja noori lehti mekkima. Vitamiinide ja mineraalainete puudus kimbutab kevadeks ilmselt paljusid.
Kolm mõtet enne korjamist
Loodus on andnud meile toidu ning ka kevadisel niidul ja metsas on meie ümber taimi, keda sobib rahulikult ära süüa. Enne silma alla sattuva degusteerimist on aga vaja endale selgeks teha kolm põhimõtet.
Esiteks. Enne maitsma hakkamist ole kindel, et taim või selle osa üldse sobib inimesele söögiks. Meil kasvab ka surmavalt mürgiseid taimi ja mitte kõik neist ei ole kibedad, mõrud või ebameeldiva maitsega. Nii et ettevaatust! Teiselt poolt. See, et me taime mõnda osa söögiks tarvitame, ei tähenda veel, et kogu taim oleks söögiks sobilik. Näiteks kartuli mugulad on ammu tuntud toit, kartuli rohelised tomati moodi viljad ning lehed on aga inimesele väga mürgised.
Teiseks. See, mida soovitatakse salatisse segada või muud moodi tarbida, või maitseb hea sõbrale, ei pruugi sobida sulle. Mõistlik on uut asja maitsta ning siis selgusele jõuda, kas see passib sulle või mitte. Siiski, kui mõni taim tundub hetkel sobimatu olevat, võib ta hästi kõlvata mõne aasta pärast, või võib juhtuda ka vastupidi.
Kolmandaks. See, mis kasvab tänava, maantee või raudtee läheduses, samuti mürkidega üle käidava põllu servas, ei sobi põske pista.
Mida kaasa?
Asume siis teele – botaniseerima. Selga tasub panna kihiline riietus, päikeselise ja/või tuulise ilmaga pähe peakate, jalga mõnusad mugavad tugevad jalanõud. Kindlasti soovitan kaasa võtta täislaaditud patareiga taskutelefoni, binokli ja miks mitte ka luubi. Binokli abil on tore vaadata, mis kaugemal kasvab, luubiga on huvitav uurida mutukaid, samblikke ja taimi. Lehtpuude pungad on alles avanemas, mets paistab läbi ning praegu on parim aeg vaadelda puude otsas askeldavaid end pulmarüüga ehtinud linde.
Tõenäoliselt tekib soov mõned taimed koju kaasa korjata ning selle jaoks tasub selja- või üleõlakotti pista mõned riidest kotikesed, näiteks vanad pisemad padjapüürid, käevangu võib võtta korvi või ämbri, kaasas peaks olema nuga. Plastkott ei ole kõige parem koht maitse-, tee- ja toidutaimede hoidmiseks, aga eks suure hädaga käib seegi. Noaga on hea kaasa naksata väljavalitud taimeosad taimele suurt viga tegemata. Enamik võsusid kogutavast liigist jätke aga puutumata, et taimekogum püsiks tugev ka järgmistel aastatel.
Kui tee viib läbi rohtunud metsa või võsastunud niidu, võiks mõelda puukide peletamise vahenditele. Verd imevad sääsed ja parmud ei ole mai keskel veel õnneks väljas, puugid aga küll. Reeglina ei ole neid aga liivikutel, palumetsas, mererannas ja rabas.
Kevadpuugid ja võileib
Puugid, kuigi nii arvatakse, puu või põõsa otsast meile peale ei potsata. Nad passivad soojaverelisi, olgu see hiir, põder või inimene, rohttaimede lehtedelt. Kui tahate puuke vältida, ärge jääge rohumaal või rohtunud lehtmetsa all mättal-kivil istuma või niisama toppama, vaid liikuge ringi. Puugid on õnneks aeglased loomad ja vajavad teieni jõudmiseks aega. Kui aga püksisääre või käisega puuki puudutate, haagib ta end välkkiirelt teile külge.
Peale puuke tõrjuva mürgipudeli kasutamist on vaja puhtaks uhta käed. Nii võib olla kaasas vesi nii joogiks kui ka käte loputamiseks.
Mõnus on hulkuda pikalt, kuni väsimuseni. Siis kulub ära üks kopsakas võileib. Leiva ning võide peal saab proovida naadilehti, kõrvenõgest, rohulauku ja metslauku. Hea on võileiva kõrvale nosida nurmenuku lehti ja eriti õisikuvarsi. Võililli haukab see, kellele need maitsevad.
Toitumiskäik metsa teeb tõeliselt näljaseks. Kui aga tahaks metsaandidest kõhtu täis saada, peaks kaugete eellaste või pruunkaru kombel taimelehtede kõrvale ka trullakaid mardikatõuke ning sipelganukke nosima. Kuklased on aga tänapäeval looduskaitse all.
2 lugu
Tervislik näks loodusest
VÕTA KAASA: Meriliis Kotkas kutsub kulinaarsele jalutuskäigule kevadisse rohelusse. Looduse varaait on täis erinevaid toidu- ja ravimtaimi, mis aitavad turgutada ja puhastada pikast talvest väsinud organismi.
Tärkavaid taimi saab kasutada kohe tervisliku näksina, salati- ja supimaterjalina, aga võib lisada ka küpsetistesse ja smuutisse.Äsjakorjatud taimevartest (vaarikas, must sõstar) ja lehtedest(nurmenukk, metsmaasikas) saab teha teed, neid võib edaspidise kasutamise tarvis ka kuivatada.
Pärn
Pärn on nii asulates kui ka linnades levinud puuliik. Kuni 600-aastaseks elav laiuva võraga puu meelitab meid enda juurde. Pärna on paljud rahvad imetlenud kui igavese elu ja viljakuse sümbolit. Pikka aega usuti, et pärnaõietee joomine aitab eluiga pikendada, praegu teatakse, et see toetab meie immuunsüsteemi. Pärna noored võrsed ja pungad on heaks vitamiini- ja mineraalirikkaks vahepalaks, mida võib nautida isegi talvel. Närides muutuvad puu pungad ja lehed mõnusalt libedaks. Õrnu lehti võib lisada salatisse.
Koduõuel või linnas hakkavad paratamatult silma taimed, mida oleme harjunud pidama kasutuks umbrohuks – kõrvenõges, naat ja võilill. Tegelikkuses on selline hinnang ennatlik – kõik need taimed on heade raviomadustega.
Nõgesed
Pärna juurest edasi viib rada meid mööda kõrvenõgestest. Lisaks niisama söömisele (leht tuleb enne keerata rulli) võib rauarikkaid nõgeselehti ka kuivatada ning hiljem purustada, neist saab teha teed ja samuti võib nõgesepulbrit lisada keedusoolale ja küpsetistesse. Nõges aitab peletada väsimust ja puhastab verd.
Kindlasti mäletavad kõik oma lapsepõlvest kõrvekarvadeta piimanõgest ehk valget iminõgest. Valged nektaririkkad õied pakuvad teelisele magusat kosutust. Pärast nektariga maiustamist ei tasu mahedaid õisi ära visata, need võib kogu täiega ära süüa. Iminõgesest tehtud tee puhastab organismi ja aitab seenhaiguste puhul.
Naat
Naati võib leida kasvamas viljakal mullal, varjulises kohas nii metsas kui ka aias. Naadi noori lehti sobib söögiks kasutada kogu suve vältel. Naat parandab seedimist, väljutab kehast vett ja puhastab organismi, ta on E-vitamiini rikas.
Võilill
Teed jätkates jõuame puude vahelt avarale niidule. Niit on täis päikesesära. Võilill on üks esimesi taimi, kes kevadel nina mullast välja pistab ja oma päikeselise iluga üllatab ning suvemõtted lähemale toob. Võilill on hea salatimaterjal – kasutada saab nii õisi kui ka lehti. Kevadised noored salatina tarvitatavad lehed ei ole veel mürgised. Lehed on vitamiinirikkad, vett väljutava ja puhastava toimega. Võilille piimmahla on kasutatud nahahaigustest vabanemiseks. Tervistava toimega on ka võilille õisikutest keedetud siirup. Toiduks tarvitatakse ka võilille juuri – neid röstides saab maitsva võilillekohvi, mis aitab siseelundite haiguste vastu.
Nurmenukk
Lisaks võilillele on juba pea mullast välja pistnud teinegi päikseline taim – sametiste lehtedega taevavõti ehk nurmenukk. Vanarahvas on sellele imelisele taimele andnud üle saja nime, see näitab, et seda taime tunti ja armastati. Lisaks õitele sobib korjata söögiks ka noori nurmenukulehti, ravimina kasutada ka risoomi (maa-alust vart) koos juurtega. Nurmenukk annab elujõudu, on rahustava ja valuvaigistava toimega.
Karulauk
Lilleliselt niidult liigume edasi sametise ja salapärase metsa poole. Juba kaugelt hakkab ninna küüslaugulõhn. See on karulauk, kes meid uudistama kutsub. Niiskel pinnasel puude varjus laiuv karulauk on petlik. Kordagi ei teki muljet, et niivõrd ohtralt kasvav taim võib olla looduskaitse all. Karulauku nagu mitut teist haruldast taimeliiki kimbutab kasvukohtade vähesus, aga nendel vähestel kasvukohtadel kasvab teda palju. Taimi võib korjata, kuid tasub jälgida, et mitte liigselt. Karulaugu söömine puhastab soolestikku ja verd, lisaks annab iga amps kehale juurde vitamiine. See on mahlane ja ergastav suutäis. Väga maitsev on karulauguga segatud või. Karulauku saab edukalt kasvatada ka oma aias.
Metsmaasikas
Päikeselistel metsaväludel võib leida kasvamas metsmaasikat. Suvel saab süüa magusaid punapõskseid maasikamarju, kevadel on selleks aga veel liiga vara. Samas saab seda meile armsaks saanud taime kasutada ka kevadel: metsmaasikast saab teha maitsvat teed – nii õitest, vartest kui ka noortest lehtedest. Selline tee tugevdab veresooni ja korrastab seedimist.
Jänesekapsas
Metsa all on näha valgeid laigukesi – jänesekapsad õitsevad! Õied on valged ja violetsete pikitriipudega. Käsi haarab hapuka suutäie järele, lisaks lehtedele sobib süüa ka õisi. Jänesekapsas parandab isu, tal on põletikuvastane toime ja lisaks kõigele sellele on ta ka vitamiinirikas.
Vaarikas
Tuntud metsataim on vaarikas. Metsikuna kasvavat vaarikat saab kasutada aasta läbi. Kuigi oleme peamiselt harjunud sööma mahlaseid roosakaid marju, on hea kasutada ära ka vaarika puitunud varred ning noored lehed – neist saab keeta vitamiinirikast teed. Kui lehtedest tee valmistamine on imelihtne (vala peale vaid kuum vesi), siis kuivanud varrest teekeetmine vajab rohkem tööd: vars tuleb tükeldada ning vähemalt 15 minutit potis keeta. Tee on lõõgastava toimega ning aitab kehvveresuse, külmetuse ja soolepõletiku korral.
Mustikas
Kuigi kevadel on mustika marjadega maiustamiseks veel liiga vara, on metsa all näha noori erkrohelisi mustikavõrseid. Neid on hea kaasa korjata, isegi kui võrsetel lehti veel küljes pole. Mustikas on hea teetaim, ta sisaldab palju antioksüdante. Mustikavarre tee on kasulik juua suhkruhaigetele, kuna aitab korrastada veresuhkrutaset.
Kui tahaks metsaandidest kõhtu täis saada, peaks pruunkaru kombel ka mardikatõuke ning sipelganukke nosima. Kuklased on aga tänapäeval looduskaitse all.
See, mis kasvab tänava, maantee või raudtee läheduses, samuti mürkidega üle käidava põllu servas, ei sobi millelegi peale hammustamiseks.
Kiire amps:
Karulauk
Jänesekapsas
Naat
Võilill
Nurmenukk
Nõges
Pärna lehed ja pungad
Jõhvikamarjad
Ravimtaimeteed (kuivata lehti ja/või õisi):
Nurmenukk
Vaarikas
Must sõstar
Metsmaasikas
Raudnõges
