METSIKU EESTI LOOD: KesKus’i ja RMK lugudesari Eesti metsast ning selle vankumatust olulisusest. Antud juhul kuulame proviisor Ain Raali, kes on üks käbedamaid käsi puude ning ühiskonna keeruliste ja lihtsate suhete alal. Raal tutvustab puudega seotud mütoloogiaid. Meie esivanemad on läbi aegade lootnud puudes näha midagi endaga sarnast. Vanarahvas uskus iga üksikut puud inimlikku tundeelu elavat. […]

TÄHELEPANU! TARTU! Kuidas näidata kunstiajaloos kahe sajandi jooksul toimunud muutusi vähem kui 100 kunstiteosega? Just sellise ülesandega püüab hakkama saada näitus Tartu Kunstimuuseumis „Jõgi voolab siit läbi. Peatükke Tartu kunstiloost“, mida saab vaadata oktoobri lõpuni. Näituse kuraator on Tiiu Talvistu. Enamasti näitavad kunstimuuseumid ülevaatlikke kunstiklassika ekspositsioone oma püsiväljapanekutes ning need kestavad mitu aastat. Selline väljapanek […]

LINASEEMNEJAAMA TÕLGENDUSVÕIMALUSI: Eesti kagunurgas, Mooste alevikus on rikas kultuurikiht. Siin kohtab idülli ja groteski, tööstust ja põllumajandust, rahvakultuuri ja nüüdisaegset kunsti. Evelyn Grzinich kirjeldab kunstnike nomaad-organisatsiooni. 2001. aastast tegutseb asulas rahvusvaheline kunstikeskus MoKS, kes koostöös Läti kunstnike organisatsiooniga Totaldobže avab 2. juulil Mooste katsejaama linaseemnejaamas eri kunstivaldkondi siduva nüüdisaegse kunsti näituse „OMEGA 3“. Näitusel osaleb […]

PIIRILAADNE KULTUURA: Setomaal tegutsev ja selle kultuuri edendav Taarka Pärimusteater saab sel aastal juba kümneaastaseks. Heleen Kurvet soovitab selle suve seto etendust „Inemise igä“, mis põhineb setokeelse evangeeliumi lugudel ning härra Feodor Vanahundi pajatustel. Taarka Pärimusteatri 10 tegutsemisaasta jooksul on publikuni toodud mitu seto identiteediküsimusi puudutavat lavastust. Nii ka sel aastal. Augustikuus esietendub Piusa karjääris […]

KERGEKUJULINE BIBLIOFIIL ELUST JA RAHAST: KesKus otsis üles pankur Robert Kitti. Järgnes keskpäevane puhvetipajatus ühiskondlikest väärtusest rahast loominguni. Lisaks ka elulistest tõsiasjadest, näiteks sellest, miks meie peame iga inimese pärast rohkem muretsema kui ükski suurem riik. Marek Reinaas (M.R): Kust kõik alguse saab? Robert Kitt (R.K): Lasnamäe 153. lastepäevakodust – olen üles kasvanud Lasnamäel. Kama, leivasupp ja mannapuder, kus sees olid klimbid, on siiani meeles. Nagu ka meditsiiniõde […]

ÜHISKONNA TERAVAD KÄÄRID: Sallijatest ja mittesallijatest. Parteideülene presimehekandidaat Allar Jõks usub, et liigsallivus ning sallivuse pealesurumine on täielik sallimatus. Sallivuse ülevõimendamine surub tagaplaanile tunduvalt tähtsamad arutelud. Kui on must, näita ust! Elagu sallivus ja maha kõik, kes nii ei arva! Kooseluseaduse pooldajad suretavad Eesti riigi. Mul on häbi eestimaalaste pärast, kes ei saa aru, et […]

INIMVAHUKOORE KIHT MAAILMA REKLAAMIPEOL: Tänavusele Cannes’i reklaamifestivalile tegid oma palverännaku kaheksa inimhingede inseneri Eesti reklaamiagentuurist Zavod BBDO. Praeguseks on nad õnnelikult tagasi ja valmis jagama KesKus’i lugejatega muljeid, kas meil õnnestub lähitulevikus pääseda Dormeo madratsite, Arieli pesupulbri ja Vanishi puhastusvahendi reklaamipausiterrorist või mitte. Igal aastal koguneb kiht inimvahukoort Prantsuse Rivierasse, kus toimub Cannes Lions International […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES: Jelena Skulskaja lugudesarja 18. osa. Riskialdis, osav ning tüssamisvalmis Isaak Babel – oli ta tegelikult hea? Suur Argentina kirjanik Jorge Luis Borges, kelle metafoorid tantsisklevad alati noateral, kelle sõna püüab alati anda noahoopi lugeja kujutlusvõimele ja kelle kangelased on isegi suutelised tegema maharaiutud peaga veel mõne sammu pilkase pimeduse poole, pidas vene […]

MINEVIK TULEVIKUKS: Brigitta Davidjants käis külas konserveerimis- ja digiteerimiskeskuses Kanut. Brigittat on juba mõnda aega vaevanud uudishimu – mida see tähendab, kui ühte lausesse mahuvad minevikulised konserveerimine ja restaureerimine ning tulevikuhõnguline digiteerimine. Seostada mõisteid „konserveerimine“ ja „digiteerimine“ mineviku ja tulevikuga on muidugi meelevaldne, sest tegelikult nii konserveeritakse ja restaureeritakse kui ka digiteeritakse asju ikka järeltulevatele […]

UURALI RAHVASTE ÜHENDAJA: Äsja toimus Soomes Lahtis soome-ugri rahvaste maailmakongress. Kongress leiab aset iga nelja aasta tagant ning Inimõiguste Instituut palus Andres Heinapuul rääkida kongresside ajaloost, kuna Andres on olnud nende kõigiga seotud. Kuna aasta-aastalt kontrollib Vene võim sealseid soomeugrilasi aina enam, püsib oht, et kongressist saab ühel hetkel vene tantsupidu. Esimene kongress: Venemaa 1992 […]