PIIRILAADNE KULTUURA: Setomaal tegutsev ja selle kultuuri edendav Taarka Pärimusteater saab sel aastal juba kümneaastaseks. Heleen Kurvet soovitab selle suve seto etendust „Inemise igä“, mis põhineb setokeelse evangeeliumi lugudel ning härra Feodor Vanahundi pajatustel.
Taarka Pärimusteatri 10 tegutsemisaasta jooksul on publikuni toodud mitu seto identiteediküsimusi puudutavat lavastust. Nii ka sel aastal. Augustikuus esietendub Piusa karjääris suvelavastus „Inemise igä“, mis on lugu külakogukonnast, kes elab kõrbestumise äärel oleval maal. Vesi on külast peaaegu otsa lõppemas ning külainimesi takistavad lahkumast ammused uskumused. Lahti veereb setokeelne lugu noorte näitlejatudengite esituses keset hingematvat Piusa loodust.
Tundmatu seto keele muusika
Eesti üks ainulaadsemaid keskkondi – suur liivaväli keset ürgset metsa – oli lavastaja Helena Kesonenile silma jäänud juba tükk aega tagasi. „Piusa karjäär on mind ammu lummanud. Mõtle – keset Setomaa männimetsa korraga helevalge liivaväli! Tundub, nagu satuksid kuhugi võõrale maale. Suvel päikese käes läheb see liiv soojaks, lausa kuumaks nagu kuskil lõunamaa rannal. Ja kui esimese düüni otsas seisad, siis on selline tunne, nagu oleksid maailma ääre peal ja pärast seda ei ole enam mitte midagi. Mõnes mõttes on Setomaa ka maailma ääre peal.“
Kuna ka lavastuses „Inemise igä“ tegutseva külakogukonna elupaik asub maailma äärel, siis Piusa karjäär paistis etenduspaigaks ainuõige valikuna. Lavastus on setokeelne ja seega tundus sobilik tuua publik etendust nautima Setomaale, keset kohalikku kultuuri ja ruumi.
Seto keele ja kultuuri iseärasused peavad omandama ka lavastuse näitlejad, kellest Setomaalt ei ole pärit keegi. Lavastuses mängivad Viljandi Kultuuriakadeemia 11. ja 12. lennu näitlejatudengid, kelle juured on mööda Eestit laiali. Kuna lavastaja on ise Võrumaa-Setomaa piirilt pärit ja valdab keelt hästi, siis sujub ka trupil häälduse paikasaamine paremini, kui oleks oodanud.
„Seto keel ja eesti keel on õnneks väga sarnased. See lavastus ei vaja täiesti uue keele ja uue grammatika õppimist, vaid lihtsalt kohendamist,“ kommenteerib Karl Robert Saaremäe, üks näitlejaist. „Alguses lavastaja küsis meie käest, kas me ikka oleme kindlad, et teeme seda setokeelsena,“ ütleb teinegi näitleja Eduard Tee. „See on hea väljakutse näitlejale ja samas raske töö, kuna eriti algetapil on vahepeal raske aru saada, millest sa räägid. Nagu iga võõrkeelega, tundub see alguses nagu tundmatu ookean, aga süvenedes, lugedes ja suheldes saad aru, et keelel on konkreetne muusika, hakkad keele meloodiat tundma ja keel hakkab kõlama.“
Legendilaulud ja evangeelium
Etenduse „Inemise igä“ sisu ongi osalt üles ehitatud seto legendilauludele ning lisaks ka setokeelsele evangeeliumile „Mi’ Issändä Jeesusõ Kristusõ pühä Evangeelium“. Puhtaks piibliloo jutustamiseks siiski ei lähe. Lahtirulluv lugu annab sissevaate setopärase, kuid siiski fiktiivse külakogukonna ellu, kus üritatakse leida tasakaalu traditsiooni ja tänapäeva vahel. Tekib küsimus, kas usaldada võõrast ja tundmatut või kõndida edasi juba käidud ja tuttavat rada. Kesoneni arvates saab selles osas tõmmata tugevaid paralleele nii seto kui ka eesti kultuuriruumiga laiemalt. „Tihtipeale näen inimesi olevat kimbatuses, et võiks teha uutmoodi, aga ei saa, sest kogu aeg on tehtud vanamoodi ja kuidagi vale tundub uutmoodi teha. Aga seda, miks tehakse vanamoodi, seda enam keegi ei tea ega mäleta ja need, kes mäletavad, on ammu ära surnud.“
Tema sõnul on traditsiooni ja areneva kultuuri vastuolu Setomaal kehtivate rangete normide ja reeglite tõttu teravam kui mujal.
Seda fenomeni ja seto omapära, mis kõnetab kindlasti ka teisi kultuure, lahkabki lavastus „Inemise igä“. Võib öelda, et see lavastus on tekkinud soovist uurida lähemalt oma kultuuri ja juuri. Omas keeles ja omas keskkonnas.
„Taarka Pärimusteater on oma viimaste lavastustega üritanud tuua seto kogukonnas toimuvatele protsessidele teist, alternatiivset vaatenurka. Kõnelda asjadest, mis meid isiklikult puudutavad ja meile haiget teevad. Kõneleme sellepärast, et ei saa vaiki olla. Tunnistan, et vahepeal oleme muidugi ka ülearu kriitilised olnud,“ selgitab Kesonen.
Omakultuuri allikas
Kui näiteks pärimusmuusika on Eestis viimastel aastatel teinud suure edasihüppe ning erinevad folkmuusika festivalid on suure au sees juba üle kümne aasta, siis Kesoneni sõnul ei küündi pärimusteater veel pärimusmuusika kandadele astuma, kuid huvi suurenemise tendentsi on märgata.
„Selle põhjuseks on ka maailma poliitiline ja sotsiaalne olukord, mistõttu juured ja omakultuur saavad inimesele allikaks, millele toetuda, millest inspiratsiooni saada ja tuge otsida. Mulle isiklikult tundub, et on tekkimas tagasi juurte juurde liikumine. Selle heaks näiteks on ka „Maale elama“ programm ja noortest peredest koosnevad külakogukonnad.” Lisaks on pärimusteater ka oma rahva loo ja kultuuri säilitamise vaatepunktist olulisel kohal.
„Ma ei ole väga kursis pärimusteatri eluga, aga olen kindel, et seda on vaja. Et mitte süüa üksteist, on vaja austada üksteise juuri ja kultuure. Aga selle jaoks, et mitte muutuda primitiivseteks loomadeks tarbijaühiskonnas, on vaja kultuuri ja traditsioone filigraanselt säilitada,“ mainib Saaremäe.
Kesoneni jaoks on iga lavastusega oluline just oma kultuuriruumi ja selles elavaid inimesi hingelt rikkamaks teha. „Ma siiralt loodan, et oleme kedagi seto kogukonnast kõnetanud, et me ei tee seda kõike pelgalt Hecuba pärast.“
said 1
Lavaloo „Inemise igä“ esietendus on 6. augustil kell 19 Piusa liivakarjääris. Etendused toimuvad veel 11., 12., 13., 18., 19. ja 20. augustil. Lisaks etendustele on võimalus saada osa öisest nahkhiirte vaatlemise tuurist Piusa koobastes ning Piusa telkimisalal on ka telkimisvõimalus. Kohale on võimalik tulla nii rongi kui ka autoga. Rohkem infot: www.taarkateater.ee
said 2
Feodor Vanahunt ning „Ilosa ja pogana jutu“
„Inemise igä“ on suvelavastus, mis pakub vaatajale ehtsat setokultuuri temale omases keskkonnas – Setomaal.
Taarka Pärimusteatri uus lavastusprojekt „Inemise igä“ võtab aluseks seto legendilaulud, setokeelse evangeeliumi ja Feodor Vanahundi „Ilosa ja pogana jutu“.
Trupp uurib regilaulu müütilist maailma, kus Jeesus ja Maarja toimetasid maa peal, inimeste seas oma igapäevaseid toimetusi. Setokeelsest evangeeliumist inspireerituna jutustatakse lugu külakogukonnast, kus toimetab mees, kelle kohta ei saa öelda, kas ta on valgustatu või külahull.
Setokeelne evangeelium paelub oma otseütlemise keelega, maalähedusega, see sobib külakogukonna suhu, sellepärast, et ta kõneleb teemadest täpselt nii, nagu need on, ilma traditsioonilise piibelliku ilustamiseta. Eesmärgiks pole etendada piiblilugusid, vaid tuua vaatajateni lugu kahe maailma vahelisest olukorrast, kus kõik pole nii ühetine ja kontrollitud, täpselt nagu seto legendilauludes, kus sakraalne ja profaanne on segunenud, piirjooned kahe maailma vahel on hägustunud. Vanahunt on profaanse esindaja, tema „pogana jutu“ toob muidu nii ettevaatlikkusega käsitletud teemadesse inimlikku muhedust, bahtinlikku karnevalikultuuri, naeru, mis on ühe rahvakillu püsimajäämise seisukohast väga oluline.
See lavastus on Taarka Pärimusteatri noortestuudio repertuaaris juba neljas. Pärimusteatri viimased kolm lavastust „Kuidas müüa setot?“, „Leelo otsib setot” ja „Non-stop SETO“ tegelevad, nagu pealkirjadestki mõista, Setomaa olude uurimisega, iseenda defineerimisega seto kogukonnas ja valu tegevate tendentside kritiseerimisega.
„Inemise igä“ on pööre traditsioonilisema teatri suunas. Just nimelt „pööre“, sest enam ei tegeleta siin niivõrd iseenda ehk seto „mina“ nokkimisega, vaid jutustatakse-näidatakse lugu, mis pakub mõtteainest palju laiemale publikule.
Foto: Rommi Ruttas