ÜHISKONNA TERAVAD KÄÄRID: Sallijatest ja mittesallijatest. Parteideülene presimehekandidaat Allar Jõks usub, et liigsallivus ning sallivuse pealesurumine on täielik sallimatus. Sallivuse ülevõimendamine surub tagaplaanile tunduvalt tähtsamad arutelud.
Kui on must, näita ust! Elagu sallivus ja maha kõik, kes nii ei arva! Kooseluseaduse pooldajad suretavad Eesti riigi. Mul on häbi eestimaalaste pärast, kes ei saa aru, et sallivus on euroopalik väärtus.
Seda rida vastandlikest kodumaa karjatustest võiks jätkata. Kuid miks võimendada ühiskondlikku painet, mis rõhub sind, mind, meid?
Väärikuse küsimused
Sallivus või täpsemalt öeldes teistsuguse talumise kohustus on inimeseks olemise tunnus. Tugev on ühiskond, kus teistsuguse talumise kohustust peetakse inimeseks olemise osaks. See eristab meid ülejäänud elusolenditest – kõik, mis erineb sellest, mis sulle hommikul peeglist vastu vaatab, ei pruugi olla ohtlik. Seetõttu ei pea kohe haarama verbaalset kuulipildujat, kui kohtad seisukohta, mis ei ühti sinu omaga. Isegi kui sinu arvamus tundub ainuvõimalik.
Tegelikult on küsimus väärikuses. Väärikus tähendab võimalust vihapriilt ja naeratades vaielda ka kõige tundlikumatel teemadel. Teemadel, kus igaühe hääl on oluline hoolimata hääleka vähemuse või vaikiva enamuse seisukohast. See on ka küsimus enesekindlusest. Enesekindel kodanik ei otsi asendustegevusi, vaid tahab vastuseid olulistele küsimustele.
Traditsioonilised nuiamehed
Sallivuse ülevõimendamine ainukese euroopalikkuse sünonüümina on surunud tagaplaanile Eesti tuleviku seisukohalt määrava tähtsusega arutelud. Selle asemel, et küsida, kuhu Eesti läheb või kuhu peaks minema, kõneleme kirglikult sellest, kes peavad olema kapis, kes kapist välja tulema ja kes tuleks kuhugi ajada.
Poleks imekspandav, kui nüüd ilmuks välja traditsioonilised „nuiamehed“, kellesuguseid on igas erakonnas ja ka neist väljaspool. Võetakse malakas, kleebitakse sinna külge mõni silt. „Homo- või russofoob“ kõlaks päris hästi. Aga miks mitte „liberast“ või „tolerast“ ? Hädaga sobib ka „advokaat“. Ja kukutakse nüpeldama.
Tembeldamise korras
Olen nõus ära kannatama kõik eelloetletud „tiitlid“. Sõnavabadus kaitseb ka õigust esitada šokeerivaid ja ebameeldivaid seisukohti. Seetõttu tuleb meil taluda nii pagulaste vastuvõtmise poolehoidjaid kui ka sellele vastandujaid. Nagu on ebaõiglane tembeldada kõiki kooseluseaduse vastaseid natsideks, on küündimatu kõik kooseluseaduse pooldajad defineerida kapihomodena.
Ja tagatipuks tahetakse veel vihakõne kriminaliseerida. Kui jätta isegi kõrvale juriidilised nüansid, siis olemuslikult on see koht, kus tahaks appi karjuda. See on koht, kus peaks tegelikult päris paljudel ohutuled põlema minema.
Paraku on nii, et käsukorras ja sildistades hoolivust ja armastust ei loo. Seetõttu ei poolda ma ka vihakõne kriminaliseerimist. Vastupidisel juhul võime jõuda tulemuseni, kus igasugune kriitiline või häiriv arvamus, sealhulgas valitsuse reljeefne kritiseerimine võib kaasa tuua karistuse.
Mart Laarilt sõnu laenates: kui sa ikka nii kõvasti sallid, et oled valmis ära kägistama kõik need, kes ei salli, siis on tulemus sama.
Ja tagatipuks tahetakse veel vihakõne kriminaliseerida. Kui jätta isegi kõrvale juriidilised nüansid, siis olemuslikult on see koht, kus tahaks appi karjuda.