STRATEEGIAT EI OLE: Akadeemik Anto Raukas analüüsib maavarade alakasutamist Eestis ning möönab, et sellesuunaline riiklik poliitika on kas lihtsalt puudulik või lausa loll. Rumalad otsused tulevad aga sellest, kui targemaid ei kuulata. Eesti Geoloogiakeskuse eestvõtmisel arutati Tallinnas toimunud teaduskonverentsil seni meil puuduvat maapõue strateegiat. Rohke kuulajaskonna seas puudusid vaid poliitikud, kellel aga sellelaadseid teadmisi oleks […]

Milline võiks linn välja näha 50 või 100 aasta pärast? Tuleviku ennustamine on vaieldamatult üks populaarsemaid spordialasid. Enamasti pannakse täiesti mööda, kuna huvitaval kombel on raske ennustada isegi lähemaid arenguid. Juku-Kalle Raid vaatleb Tallinna kunagisi unistusi ja ennustusi, Yoko Alender aga üritab järgneval leheküljel vastukaaluks teha ekskursiooni 2050. aasta Tallinnasse. Enne esimesi autosid esines Revali […]

MÕTTEVIISI PUHASTAJAD: Inimkonna iga-aastase 3 miljardi tonni rokaga võrreldes on koristatud hirmvähe, ütleb „Teeme ära!“ talgute vedur Rainer Nõlvak. Raineriga vahetas kirju Tiina Ilsen. Kindlasti on kõikidel inimestel meeles see hetk, mil „Teeme ära!“ alustas. Selle võimalikkusse vist samas üldiselt eriti ei usutud. Mugavus? Inimene harjub kiiresti. Ka meid ümbritseva lagaga hakati harjuma. Aga kordamine […]

NAISÕIGUSLUS JA PAANIKA: Facebookis möllab juba mitu aastat feministide grupiks tituleeritud külg„Virginia Woolf sind ei karda“. Grupi asutaja, muusik Brigitta Davidjants kirjeldab selle sünnilugu ning lahkab ka pisut „F-tähega sõna“. Siiani tekitab f-sõna suures osas ühiskonnast kummalist paanikat, selle asemel, et taibata: feminism on muuhulgas eelkõige teadusdistsipliin ja sotsiaalne liikumine, seisab palgalõhe vastu ja ka […]

LUGU PUHTAST RAHAST. Tahate, et konkurent jääks hankest või tellimusest ilma? Te tahate konkurenti turult tõrjuda või eemale hoida? Või vastupidi, te tahate, et just teie saaksite konkurentide ees eelise… Kadri Paas kirjutab parteide rahastamisest ja vestleb ühe annetajaga. Te olete rikas, te tahate, et teiega arvestatakse ja teid võetaks jutule ka ajal, kui ei […]

IGIKESTEV FINANTSKIMBATUS: Majandusteaduste Traktor Hardo Pajula tutvustab oma uudisteost majanduse ja poliitika ühisest loputuskausist ning selgitab, kuidas supleb nendes vooludes inimloom. Ühtlasi võib siin tuletada ka meelde Ilfi-Petrovi kuldset majanduslauset: „Finantskuristik on kõigist kuristikest kõige sügavam ning langemine sinna võib kesta kogu elu.“  Inimese ja looma raamatul(otsi see üles lähedalasuvalt fotolt)on tegelikult päris pikk eellugu. […]

7000 LEHEKÜLGE PEALINNA: Koduloouurija Ingomar Tuul valgustab ajaloodoktori Raimo Pullati ainulaadset rolli meie pealinna ajaloo uurimisel. Märtsis 80 aasta juubelit pidav Pullat avaldas just kahekümne viienda köite Tallinna ajalugu käsitlevast raamatusarjast. Aastaraamatu „Vana Tallinn” taastaja ja senine väljaandja Raimo Pullat on, kasutades saksakeelset väljendit, Tallinner Stammbürger ehk põlistallinlane. Raimo on 1944. aasta 9. märtsi pommitamise […]

KUI VÄHE MAAILM IKKAGI SAJANDIGA MUUTUB: Kristel Vilbaste heidab pilgu sajandi taha ning avab raamatu „Ellen. Maailmasõda Eesti naise mõtteis“ kaudu ühe Eesti naise mõtteid suure katastroofi päevilt. Bioloogina annan ma endale aru, et maailma rahvaarv on saanud nii suureks, et me ise oleme ohuks planeedile. Me ei suuda enam end normaalselt ära toita. Ja […]

TEEME EDASI? Demokraadid ja kodanikuühiskonna aktivistid Silver Meikar ja Siim Tuisk analüüsivad oma artiklis, kuidas ühiskond hakkab vaikselt ära harjuma Reformierakonna sigadustega, aga valelikku poliitikat ajav erakond on iga kell manipuleeritav kriminaalsüüdistusega ohu tõttu. Kurjakuulutavalt tabavalt kõlab Reformierakonna ja Keskerakonna ühine kampaanialoosung „Teeme edasi!“ Olgu sigadus ükskõik kui suur või stagnatsioon kui tahes sügav, mitte […]

MINEK PÕRANDA ALLA: Maret Tamjärv koostas ülevaateteose kodumaistest keldritest. Keldrireis on äärmiselt põnev, Eestis leidub omapäraseid talukeldreid uskumatult palju. Esimeste keldrite ilmumine Eesti taluõuedele 19. sajandi keskpaiku oli otseselt seotud kartuli jõudmisega eestlaste toidulauale. Nagu mujalgi Euroopas, hakkas ka Eestis kartuli kasvatamine suuremat hoogu võtma alles 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul, levides aedadest […]