ÖÖÜLIKOOLI JA KESKUS’I SARJA 10. LUGU: Publitsist Kaupo Vipp mõtiskleb inimõnne ja termodünaamika seoste üle. Kui kõrget elatustaset maakera sellisele hulgale inimestele üldse pakkuda saab? Mis pistmist on õnnel termodünaamika või füüsikaga? Minu jaoks oli kummaline – kui ma üheksa aastat tagasi tänu teadusfilosoofia huvile selle teema otsa komistasin –, et meil on 400 aastat […]

KUI MÄNG ON KEELATUD: Okupatsioonide muuseumi juht Merilin Piipuu tutvustab avangardse Eesti muusika- ja kultuurikööginäitust, mida saab vaadata augusti lõpuni. Näituse keskmes on aeg, kui iga vend tegi endale ise kitarri ja oma kööki salaja vabariigi.  „Kõige naljakam seik oli, kui üks ansamblitest esitas muusikapala pealkirjaga „Täna ilma piimata“. Siis kultuuriosakonna esimees härra Noobel jooksis […]

MIS JUHTUKS, KUI… Etnoloogiadoktor Aimar Ventsel uurib, mis juhtuks, kui vene keel saaks Eestis teise riigikeele staatuse. Kunagi ammu, umbes 1997. aastal, kui ma elasin veel Saksamaal, olin kord jälle Eestis käimas. Tartus sain kokku oma endise õppejõu Kaido Jaansoniga ning erinevatel teemadel rääkides läks jutt ka vene keelele Eestis. Ja auväärne professor ütles: „Ma […]

MILLAL TARTU KAARDISTATI: Eesti teiseks üldlaulupeoks valminud Tartu haruldast plaani (1879 ?) tutvustab Eesti ajalooliste kaartide uurija Tõnu Raid. Raid on ka raamatu „Tartu ajaloolistel linnaplaanidel“ autor. Siiani on ebaselge esimese eestikeelse Tartu linnaplaani ilmumise aeg. 1857. aastal toimus baltisakslaste esimene avalik laulupidu (festival) Tallinnas, nende teine laulupidu toimus Riias 1861 ja kolmas oli jälle […]

KUI KÜLMKAPP HAKKAB ERAKONNA HÜMNI LAULMA: Igor Gräzin väidab, et poliitilisest postmodernismist on saanud konkreetsete koostisosadeta püreesupp. Tihtipeale mürgine. NO teatri aktsioonid, näiteks „Ühtse Eesti suurkogu“ (aga ka muud) on kahe epohhi piir. Eelnevat tagasi enam ei saa, sest süütust ei saa kaotada mitu korda. (Kuigi jah – meestel ta väidetavasti taastub…) Kusjuures see ei […]

STRATEEGIAT EI OLE: Akadeemik Anto Raukas analüüsib maavarade alakasutamist Eestis ning möönab, et sellesuunaline riiklik poliitika on kas lihtsalt puudulik või lausa loll. Rumalad otsused tulevad aga sellest, kui targemaid ei kuulata. Eesti Geoloogiakeskuse eestvõtmisel arutati Tallinnas toimunud teaduskonverentsil seni meil puuduvat maapõue strateegiat. Rohke kuulajaskonna seas puudusid vaid poliitikud, kellel aga sellelaadseid teadmisi oleks […]

Milline võiks linn välja näha 50 või 100 aasta pärast? Tuleviku ennustamine on vaieldamatult üks populaarsemaid spordialasid. Enamasti pannakse täiesti mööda, kuna huvitaval kombel on raske ennustada isegi lähemaid arenguid. Juku-Kalle Raid vaatleb Tallinna kunagisi unistusi ja ennustusi, Yoko Alender aga üritab järgneval leheküljel vastukaaluks teha ekskursiooni 2050. aasta Tallinnasse. Enne esimesi autosid esines Revali […]

MÕTTEVIISI PUHASTAJAD: Inimkonna iga-aastase 3 miljardi tonni rokaga võrreldes on koristatud hirmvähe, ütleb „Teeme ära!“ talgute vedur Rainer Nõlvak. Raineriga vahetas kirju Tiina Ilsen. Kindlasti on kõikidel inimestel meeles see hetk, mil „Teeme ära!“ alustas. Selle võimalikkusse vist samas üldiselt eriti ei usutud. Mugavus? Inimene harjub kiiresti. Ka meid ümbritseva lagaga hakati harjuma. Aga kordamine […]

NAISÕIGUSLUS JA PAANIKA: Facebookis möllab juba mitu aastat feministide grupiks tituleeritud külg„Virginia Woolf sind ei karda“. Grupi asutaja, muusik Brigitta Davidjants kirjeldab selle sünnilugu ning lahkab ka pisut „F-tähega sõna“. Siiani tekitab f-sõna suures osas ühiskonnast kummalist paanikat, selle asemel, et taibata: feminism on muuhulgas eelkõige teadusdistsipliin ja sotsiaalne liikumine, seisab palgalõhe vastu ja ka […]

LUGU PUHTAST RAHAST. Tahate, et konkurent jääks hankest või tellimusest ilma? Te tahate konkurenti turult tõrjuda või eemale hoida? Või vastupidi, te tahate, et just teie saaksite konkurentide ees eelise… Kadri Paas kirjutab parteide rahastamisest ja vestleb ühe annetajaga. Te olete rikas, te tahate, et teiega arvestatakse ja teid võetaks jutule ka ajal, kui ei […]