MÕNUSAT ISU: Euroopas pole eri maade söömis- ja joomiskultuuri uurimist mitte alati peetud teadusharuks, pigem populariseerimiseks. Viimastel aastatel peetakse seda siiski teaduslikuks alaks. Professor Raimo Pullat heidab pilgu 18. sajandi tallinlase toidulauale. Hea võrrelda, kas midagi ka muutunud on. Köögi ja toitumise ajaloo uurimisel on olulised varandusinventarid – millised köögiga seonduvad riistad ja vahendid kellelgi […]

INIMENE ON KUSTUV TULUKE: Ivo Posti kirjeldab idapiiri jõulu- ja näärikombeid. Kuna segase rahvastikuga aladel on kõik segane, saab ka Narvas võtta uut aastat vastu kolm korda: õigel päeval ja lisaks veel jaanuari keskpaiku. Maksab isegi proovida. Kuna enamik eestimaalasi pole kas üldse käinud või sattusid Narva viimati aastaid tagasi, siis siinsetest kommetest ja melust […]

NAGU SUPP, PRAAD JA KOMPOTT: Jaak Juske uus, detsembris ilmuv raamat „100 põnevat lugu Tallinnast“ toob lugejateni kilde värvikirevast ajaloost, mida iga tallinlasest ajaloohuviline peaks teadma. Jaak pajatab kolmekäigulise proovilõuna raames kolmest ilmuvast teosest. Enamik lugudest, mille oma raamatusse koondasin, on ajaloolised faktid, mõne puhul selgub lõplik tõde ehk tulevikus, paar lugu kalduvad aga legendide […]

MILLINE NÄGI VÄLJA PEALINN: Kunstiajaloolane Harry Liivrand pani esmakordselt kokku kalendri poststalinistliku Tallinna fotodest. Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu kalendrid on läbi aastate olnud pühendatud eesti aja-, kultuuri- ja keskkonnaloole, tutvustades ühtlasi mõnda huvitavat kogu, teost või autorit kultuuriloolise baltika kogu varasalvest. 19. sajandi Tallinna vaategraafika, August von Kotzebue näitemängud, 18. sajandi nn majaisanda kirjandus, 1920. […]

ILVESEKIRJUTAJA SELGITUSI: Ajakirjanik Argo Ideon kirjutas raamatu Toomas Hendrik Ilvese presidendiksoleku aastatest. Nüüd räägib ta KesKus’ile selle raamatu tegemise tehnilisest poolest. Ja köögipoolest ka. „Veel suurem viletsus valitseb vaimse Eesti selles aidanurgas, kus peaksid asuma meie tähtsamate poliitikute elulood ja temaatilised käsitlused neist,“ kirjutas Peeter Olesk 2008. aastal Sakalas. Vahepeal on ilmunud näiteks Kalle Muulilt […]

SOOMEUGRI HÕIMUPÄEVAKUD: Jaak Prozes ja Viia-Kadi Raudalainen Fenno-Ugria asutusest kõnelevad, et võtmeküsimuseks soome-ugri rahvaste püsimajäämisel pole mitte kultuuripärandit põlvest põlve edasi andmine, vaid pigem oskus see iga põlvkonna poolt uueks mõtestada. Rando Tooming käis oktoobrikuiste hõimupäevade raames tulevast avastamas. Kultuuripärand ei saa valmis saada ega püsida vaid pärimustes, teame me soome-ugri väikerahvaste kurbade näidete põhjal […]

ILVES LÄHEB METSA TAGASI: Meie loomaaia vapilooma Toomas Hendrik Ilvese presidendiaeg on läbi, ootamatult on täitunud kümnekas. Juku-Kalle Raid otsis tulevase ekspresidendi üles, et puhuda kübeke spordijuttu. Ühtlasi vaatame ka lähiminevikku ning tuletame meelde, mida Kadriorust metsa tagasi siirduv Ilves selle kümne aasta jooksul KesKusʼi vahendusel rahvale veel öelnud on.  Kümme aastat on pikk aeg, […]

INIMVAHUKOORE KIHT MAAILMA REKLAAMIPEOL: Tänavusele Cannes’i reklaamifestivalile tegid oma palverännaku kaheksa inimhingede inseneri Eesti reklaamiagentuurist Zavod BBDO. Praeguseks on nad õnnelikult tagasi ja valmis jagama KesKus’i lugejatega muljeid, kas meil õnnestub lähitulevikus pääseda Dormeo madratsite, Arieli pesupulbri ja Vanishi puhastusvahendi reklaamipausiterrorist või mitte. Igal aastal koguneb kiht inimvahukoort Prantsuse Rivierasse, kus toimub Cannes Lions International […]

MINEVIK TULEVIKUKS: Brigitta Davidjants käis külas konserveerimis- ja digiteerimiskeskuses Kanut. Brigittat on juba mõnda aega vaevanud uudishimu – mida see tähendab, kui ühte lausesse mahuvad minevikulised konserveerimine ja restaureerimine ning tulevikuhõnguline digiteerimine. Seostada mõisteid „konserveerimine“ ja „digiteerimine“ mineviku ja tulevikuga on muidugi meelevaldne, sest tegelikult nii konserveeritakse ja restaureeritakse kui ka digiteeritakse asju ikka järeltulevatele […]

KELLE PEA ON RIIGIPEA: Kas presidendi otsevalimise idee asemel oleks õigem mõelda sellele, kuidas presidendi institutsiooni likvideerida? Milleks sellist institutsiooni üldse vaja on, küsitakse järjest sagedamini. See küsimus on tänaseni selgeks vaidlemata, vähe sellest, presidendi ametikoha vajadust pole suurt argumenteeritud, nii nagu pole läbimõeldud vastulööki andnud ka presidendiameti vastased. Siin loos arutlevad akadeemia Nord professor […]