KESKKONNA HOIDMISEST: Kerttu-Liina Urke räägib taaskasutuse vajalikkusest ning uurib, mis saab tühjaks joodud taarast. Taaskasutusorganisatsioon Eesti Pandipakend on üheksa tegutsemisaasta jooksul kogunud tarbijatelt kokku 2,3 miljardit plekkpurki ning plast- ja klaaspudelit, millest iga viimane kui üks on jõudnud taaskasutusse ning leidnud uue elu ehitus-, tekstiili-, auto- või toiduainetööstuses. „Julgen südamerahus kinnitada, et Eestis kogutud pandipakendeid […]

HABRAS TASAKAAL: Loodusmuuseumis on üleval näitus Soome lahe keskkonnaseisundist. Näituse kuraator ja zooloogia osakonna juhataja Lennart Lennuki annab ülevaate peamistest keskkonda muutvatest teguritest ja ohtudest Soome lahes. Soome laht on läbi aastatuhandete erinevaid rahvaid ühendanud. Väga kaugele minevikku ei saagi Läänemere puhul minna, sest tegu on maailma noorima merega, mis sündis hinnanguliselt 10 000 aastat […]

LAULUPIDU JA EHINID: Rapla targad – Ly Ehin, Ehini tüdrukute (Piret, Krstiina ja Eliisa) ema – ja Valter Uusberg, Uusbergi poiste (Andero, Uku ja Pärt) isa räägivad meelemuljeid laulupeost ja loomingust. Margus Mikomägi kuulas ja jagab. Eesoleval laulupeol esitavad koorid muu hulgas Andres, Ly, Piret ja Kristiina Ehini luuletustele loodud laule. Ettekandmisele tuleb helilooja Pärt […]

LIGI POOLTEIST SAJANDIT LAULUPIDUSID: Suvise laulupeo esimene päev, mis kannab pealkirja „Aja puudutus“, toob kuulajateni muusikalisi meenutusi möödunud laulupidudest. Esimene laulupidu toimus 1869. aastal, 145 aastat tagasi. Kaks aastat kestnud pingelise ettevalmistustöö ning tuliste vaidluste tulemusena on valminud 26. laulupeo kava, mille esimese päeva repertuaari kuulub üks lugu kronoloogilises järjestuses igalt varasemalt laulupeolt. Erandiks on […]

EESTI SÕBER: Põhjaranniku ajakirjanik Teet Korsten intervjueeris legendaarset vene muusikakriitikut Artemi Troitskit, kellel on Putinlandist kõrini ning kes Eestisse kolib. Artemi on Eesti sõber 14. eluaastast, mil ta vanavanemad Võsul suvilat rentima asusid, ja ütleb putinluse kohta: „Ei saa aidata rahvast, kes kaifib oma maa ebaõiglast tegevust!“ Tallinn Music Weeki (TMW) avades selgitas president Ilves […]

INTELLIGENTSI MATRIARH: Juku-Kalle Raid kutsus ühte Kassisaba pisikesse baari kohtingule meie poliitika suurnaise ja õppejõu Marju Lauristini. Kuna kohe toimuvad europarlamendi valimised, puhusime veidi juttu Euroopast kui kultuurikogumist. Ja meie kohast seal. Esmalt pean ära seletama, miks järgnev vestlus sellist pealkirja kannab. Minu esimene kokkupuude Marjustiniga – tõsi küll, väga kaudne – oli 1992. aastal, […]

PIIR POLE VAID MÕTTELINE JOON KAARDIL: Eesti-Vene piirilepingu esimene lugemine riigikogus toimub lähiajal, hiljemalt mai keskpaigas. Kartograaf Tõnu Raid kirjeldab sellele mõeldes lähemalt Eesti piiri ajalugu. Parima käsitluse Eesti idapiiri ajaloo ja arengute kohta on andnud Tartu ülikooli ajaloodoktor Anti Selart raamatus „Eesti idapiir keskajal“ (1998). Enne teda tõendas baltisakslane Carl von Stern, et keskaegne […]

Hannibalsson oli Islandi välisminister, kelle eestvõttel Island 1991. aasta augustis Eesti iseseisvust maailmas esimesena tunnustas. Jón Baldviniga vestles Askur Alas. Tartu ülikoolis väikeriikide rollist loenguid pidav Islandi veteranpoliitik ja Eesti-sõber Jón Baldvin Hannibalsson (75) soovitab islandlastel eestlaste eeskujul valusaid kogemusi mäletada ja eestlastel õppida islandlikku optimismi „kuidagi saame ikka hakkama“. Kuidas defineerida väikeriiki? Õpetlased on […]

MEES TAHAB VÄLISMAALE: „Kriuksuv vanker, väsind hobu ees. Vanker sõidab, setukas liigub ja see on ikka midagi muud kui jala vantsimine.“ Nii räägib meie juhtiv euroskeptik Igor Gräzin. Juku-Kalle Raid püüdis lustliku Igori kinni, et temaga veidi eurojuttu veeretada. Juku-Kalle Raid (J-K.R): Kuule, Igor! Ma tunnen sind kaua aega ja alati oled sa Euroopa Liidu […]

AUGUD TÄNAVAPILDIS: Nõukogude õhuväe terrorirünnak Tallinnale 1944. aasta märtsis on valusa pildina ja taashoonestamata aukudena alles mitmel pool linnas. Jaak Juske pani märtsipommitamise 70. aastapäevaks kokku fotoalbumi. Üllatuslikult jäi suur osa vanalinnast üldse alles tänu soomlastele. Tallinnale tehti sõja-aastatel punalennuväe poolt rida õhurünnakuid. Kui 1942. aastal oli tegemist pigem juhuslike reididega, siis 1943. aastal võeti […]