VERI, SAKSAD JA EESTLASED: Toomas Karjahärm analüüsib „revolutsioonilist“ 1909. aastat Eestis. Neist sündmustest räägib ka tema vastilmunud raamat. Krestomaatilisena on kinnistunud meie mälus ajalootõdemus selle kohta, et 1905. aasta revolutsioon oli pöördepunktiks Vene impeeriumi ajaloos. Sotsiaalne ja rahvuslik liikumine haaras suuri inimhulki ja võttis enneolematu ulatuse, tsaariisevalitsus lõi kõikuma ja andis järele, tekkis rahvaesindusega (Riigiduuma) […]

AKADEEMIKU KIRI PADUROHELISTELE: Akadeemik Anto Raukas on kuri uue looduskaitseala peale Nabalas ning ütleb, et meie maavarade kasutuna seismajätmine seal on süüdimatu lauslollus. Kuhu järgmisena, pärib akadeemik irooniliselt, kas loome mõne takjakaitseala? On ilmselge, et kümneid miljoneid kuupmeetreid paekivi ei saa igaveseks maha kanda ainult uue vabariikliku tähtsusega looduskaitseala loomise eesmärgil, vaid see nõuab pisut […]

PIIRILEPING SISEUKSE TAGA? Paet sõidab veebruaris Moskvasse ja siis läheb asjaks. Kas piirilepingu sõlmimine on Eesti mahaparseldamine või ainuõige samm? Heiki Potter kirjeldab Eesti-Vene piirilepingu vaidlusi ning läbirääkimiste ajalugu ning teeb ülevaate arengutest, mis tänasele eelnesid. Piirid on läbi aegade olnud poliitiliste vaidluste ja konfliktide põhjustajaks; rahvusvaheliste õigusnormide kohaselt vormistatud piirid on riigi suveräänsuse olulisemaid […]

ISESEISVA EESTI „KODUSÕDA“: Teleajakirjanik Imre Kaas kirjutas raamatu „Jäägrikriisi anatoomia”. Jäägrikriis on taasiseseisvunud Eestis üks enim kõmu ja vaidlusi tekitanud episood. Toimetaja Lauri Vanamölder uuris Imrelt asja tagamaid. Kui kuritegelikud olid „isamaalisteks“ peetud mehed tegelikult? Imre Kaas oli kaheksa aastat kriminaalseid teemasid käsitlenud, põhiliselt küll televisioonis, kui juhuse tahtel sattus tema kätte Asso Kommeri kriminaalasja […]

KUIDAS KAARDISTADA VÄÄRTUST: 2013 oli valimiste aasta, valmis film aktivismist – „Okupeeri oma müür“. Valimisi jätkub ka järgmisse kahte aastasse. Yoko Alender, kes tegi valimistel Kalamajas uskumatu tulemuse, arvab, et kodanike ühiskondlik aktiivsus on ikkagi liiga madal. Miks? Yoko uurib seda koos sotsioloogi Peeter Vihmaga. Lõpuks liitub ka Eerik-Niiles Kross. Milline on tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas […]

UUED JA TEISTMOODI MÄNGUREEGLID: Peter Vinyovski usub, et kapitalismist on saanud postkapitalism ja moraal on asendunud mängureeglitega. Minu nooruses oli kapitalism sõimusõna. Siis otsekui paleus. Aga täna räägitakse kapitalismusest üha vähem ja vähem. Nagu polekski teda õieti. Räägitakse börsitrendidest, rahaturgudest, uuest majandusest, marketingist, globalismist – turust üldse ja nii edasi. Jah, kapitalism on muutunud ja […]

SÜGISREVOLUTSIOON VÄIKESAARE MOODI: Juku-Kalle Raid kirjeldab ajalooarhiividele toetudes, mil moel Naissaar 1917. aasta hilissügisel iseseisvaks nõukogude riigiks kuulutati ja millega kogu asi lõppes. Kui Eestis räägitakse enamlastest ning vasakrevolutsioonist, peetakse reeglina silmas 1917. aasta Narva töörahva kommuuni ning kommunistide kuritegusid enne vabariigi väljakuulutamist ja sakslaste tulekut 1918. aastal. Paraku ei olnud tollal tegijad üksnes Kingissepp […]

SKEPSIS JA OPTIMISM: Rail Balticust on ühel või teisel viisil räägitud aastaid. Optimismi ja pessimismiga. Miskipärast ei taheta aru saada, et võimalus tuleks siiski ära kasutada, kuna uut taolist ei pruugi tulla. Majandusmees Mehis O. Mumme võtab rööpmeseadja tööriistad ja vaatab trassi üle. Balti riikides on täna kasutusel 1520-millimeetrise laiusega nn Vene raudteestandard, mis teenindab […]

MAADLUS KUI EESTI IDENTITEEDI ALUSTUGI: Kuidas rajab sõdur, piraadikütt, kirjanik ja maadlusaktivist Martin Plaser Eesti suurimat maadlussaali, käis uurimas Lauri Vanamölder. Jah, eestlane võib rõõmustada – see spordiala, kus higised mehed üksteist kangutavad, jäi üle noatera olümpiamängudele alles.  Maadlus on olnud eestlaste uhkus 19. sajandi lõpust alates; pole vist ühtegi muud ala, mille sportlased selliste […]

VARITSEVAD OHUD PIIRIL: Akadeemik Anto Raukas väidab, et kui Eesti-Vene piirileping lisaklausliteta ära sõlmida, näeme me oma õigusi hiljem nagu oma kõrvu.  Lugedes 1920. aastal koostatud Tartu rahulepingu teksti, tõdeme, et selle koostasid professionaalid. Tartu rahulepingu tekst tehti sõja tingimustes ja inimeste poolt, kes kuulasid erialaspetsialistide nõuandeid ja soovitusi. Iseseisvuse taastanud Eestis saame tõdeda, et […]