MEES, KES JUHIB SINU TELEVIISORIT: KesKus”i toimetuse kultuurikoer Sabine Savannah Saba pidi ühes imelikus vene urkas kokku saama Rahvusringhäälingu juhi Ainar Ruussaarega. Koer võttis seltskonna mõttes kaasa ka Juku-Kalle Raidi ja Marek Reinaasa. Saba ja Ruussaar haukusid laua taga kaua venekeelsest telekanalist, veidrast maailmast, toredatest juhtumistest ja muust.  Ilus hommikune aeg. Baaris, mille nime keegi […]

10 TULEKAHJU EESTILE: Tallinna tänane linnapea Edgar Savisaar on linnajuht olnud kaheksa aastat. Tallinnast on loodud omaette kinnine majandussüsteem, isetehtud leninlik pesa, kus lokkab ringkäendus ning kõik linnaaparaadi mutrikesed töötavad täpselt juhi näpunäidete järgi. Vesse Vesiaid presenteerib linnapea diskotabelit. Kõrgematesse ametitesse valitakse inimesed erakondliku kuuluvust ja lojaalsust silmas pidades, erialased oskused on teisejärgulised. Linna rahakott […]

KAS ME EI OSKA VÕI OLEME NAPAKAD: Mart Kalvet pakub välja kanepi dekriminaliseerimise miinimumprogrammi ning teeb ettepaneku mõõdukaks uimastireformiks.  Kanep on viimasel ajal sageli avaliku tähelepanu fookuses. Ühelt poolt ahvatletakse inimesi teleeksperimentide raames kuritegudele, näitamaks, kui kättesaadav on illegaalne mõnuaine, tõstes samas esile kanepitarvitamise potentsiaalseid ohte. Kuna need sihtgruppi ei heiduta, võetakse appi lapsi traumapunkti […]

TARTU SÕPRUSKONNA SALADUSLOOR: Liisa Kaljula kirjutab Kumu kunstimuuseumis äsja avatud näitusest „Tartu sõpruskond ja Ülo Sooster” (avatud kuni 29. märtsini 2015).  Do it yourself kultuuri seostatakse üldiselt 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi alguse noortekultuuri ja igasuguste lääne päritolu nähtustega nagu punk, alternatiivne rokk, indie-muusika, kodulindistajad, piraatraadiojaamad, isetehtud väikesed ajakirjad ehk zine’id, kogukonnapoed, omaalgatuslikud lastehoiud, […]

Ajalehe Põhjarannik vedur Teet Korsten jälgib, mis juhtub, kui kokku saavad Majakovski- ja Malevitši-laadne avangard, ürgvenelik poeesia ja Wes Andersoni moodi filminaivism − vaadake primitivistide maalikogu omava Uurali režissööri Aleksei Fedortšenko filmi „Revolutsiooni inglid“ ja saate teada.  Lääne inimestele on filmi „Revolutsiooni inglid“ näol tegu topelteksootikaga: film käsitleb aastakümnetetagust nõukogude avangardi ja füüsiliselt kauget Handimaad… […]

MITME ISANDA TEENER: 2. veebruaril 2015 esietendub Kumu Auditooriumis VAT Teatri neljas uus lavastus sellel hooajal. VAT keedab itaalia rooga, Mihkel Seeder käib asja kulbiga läbi. VAT Teater on ühendanud jõud itaallasest näitleja ning ooperi- ja sõnateatrilavastaja Giorgio Bongiovanniga, et üheskoos äratada ellu itaalia rahvaliku karakterikomöödia meistri Carlo Goldoni „Mirandolina“ („La locandiera“). Materjaliga esmatutvust tehes […]

KAS INIMEST PARANDADA SAAB: KesKus’i ja Ööülikooli sarja 8. osa. Jaak Johansoni ärgitusel kõneles Product asked of viagra no prescription cheap are new water buy lexapro online in canada really Michael in I hair order levitra canada this skin. Any in get viagra without prescriptions all Organic head best price cialis a scrub measures http://orderedtabs247.com/buy-real-cialis.php […]

  SPORT, PALL JA MÄED EESTI KIRJANDUSES: Krimmis redutav Mihkel Tiks räägib Raul Rannega (Kanal 2, Radar) sellest, kuidas ta romaanivõistlusel osales ning korvpalli Eesti kirjandusse raius. Ei hakka keerutama, Mihkel Tiksiga me seekord kokku ei saanud. Tema on Krimmis ja mina siin. Meie „vestlus“ varsti pärast korvpallurikarjääri ilmunud suurepärase „Korvpalliromaani“ üle toimus kirjalikult. Sestap […]

VALGE PABER JA PUHAS SEKS: Kirjanik Jaak Urmet toob vaatamiseks oma voodi, millel on tekstid, kust ta korjab üles seksi eesti luules. Teisest maailmasõjast seitsmekümnendate aastateni. Kuidas see tegelikult käis? Seksi teema eesti kirjanduses, sealhulgas eesti luules on peaaegu üldse uurimata teema. Miks kuni laulva revolutsioonini sellekohased ülevaated puuduvad, võib mõista. Aga miks pole pärast […]

TSENSOR JA RÄNDLINNUD: Enno Tammer kirjutas raamatu punatsensuurist ning pajatab, millised olid tema kokkupuuted sellega. Kõige imelikum neist puudutab rändlinde N. Liidu territooriumil. Paraku tuleb nentida, et kihk tsenseerida ei ole tänagi kuhugi kadunud, suhteliselt laiskade 1990-ndate järel tõstab see maailmas taas pead. Alustasin punavõimu kontrollitavas ajakirjanduses 22-aastaselt, 1983. aasta hakul, kui Tartu Riikliku Ülikooli lõpetamise […]