10 TULEKAHJU EESTILE: Tallinna tänane linnapea Edgar Savisaar on linnajuht olnud kaheksa aastat. Tallinnast on loodud omaette kinnine majandussüsteem, isetehtud leninlik pesa, kus lokkab ringkäendus ning kõik linnaaparaadi mutrikesed töötavad täpselt juhi näpunäidete järgi. Vesse Vesiaid presenteerib linnapea diskotabelit.
Kõrgematesse ametitesse valitakse inimesed erakondliku kuuluvust ja lojaalsust silmas pidades, erialased oskused on teisejärgulised. Linna rahakott on lootusetult sassi aetud nii Edgar Savisaare isikliku kui ka erakonna rahaga.
Sarnaselt linnaga juhib Savisaar karmi ja konkreetse käega ka Keskerakonda, kus teisitimõtlemine on karistatav ning millest terasemad astuvad välja niipea, kui europarlamendis või riigikogus teiste erakondade demokraatlikuma juhtimisstiiliga tutvutakse.
Võtmaks kokku aastate jooksul tekitatud moraalset ja majanduslikku kahju nii Tallinnale kui ka Eestile, panin kokku kümme silmapaistvat ettevõtmist, millega Savisaar on linna ja erakonda juhtides hakkama saanud. Kuigi nimekirja võiks pikendada veel vähemalt teise kümne punktiga, piirdun siinkohal kümnega.
2013. aasta kohalike valimiste eel kulus Savisaare ja teiste keskerakondlaste enesereklaamile sadu tuhandeid eurosid Tallinna maksuraha.
„Tallinn liigub“ reklaamid, milles Savisaar kutsus inimesi enne valimisi sportima, maksid linnale 100 842,69 eurot, lisaks tehti reklaame PBK-s, nende hind ei ole teada. „Tallinn aitab!“ reklaamid, millega linn teatas, et lasteaiad on saanud uusi mänguväljakuid, maksid elanikele 72 000 eurot. Lisades majasuurused reklaamid Põhja-Tallinna juhtidest, abilinnapeadest ja teistest Keskerakonna kandidaatidest, tuleb juba ainuüksi reklaamide saldoks üle 200 000 euro.
Lisaks tele- ja muudele reklaamidele korraldati linna raha eest erinevaid üritusi, mille fookuses – nagu ikka – keskerakondlased. Suuresti Euroopa rahade eest ehitatud Ülemiste viadukti avamine, mille jaoks oli valmistatud ka spetsiaalne „transformer“, maksis 30 000 eurot. Kontsert-laser-show, mille käigus Savisaar kraanaga Raekoja platsi kohale „Kaunist maad“ esitama vinnati, maksis Tallinna elanikele 35 000 eurot. Lisades 15 000 eest ehitatud ühepäevase jäävälja ning sajad erinevad lindilõikamised, saame taas kuuekohalise rahanumbri.
Edgar Savisaar on aastaid juurutanud Tallinnas propagandameediat, mille kulud ulatuvad kümnetesse miljonitesse.
Ainuüksi Tallinna Televisioon, millele kuluv rahasumma on vankumatult tõusuteel, saab tallinlastelt sel aastal 3,4 miljonit eurot. 2009. aastast, mil telekanal asutati, on sinna maetud juba üle viieteistkümne miljoni euro. Seda on rohkem, kui linn viimastel aastatel teede remonti on investeerinud. Lisaks annab Tallinn välja ajalehti Pealinn ja Stolitsa, mille kaubamärgid kuuluvad Keskerakonnale. Lehti on korduvalt süüdistatud riigi laimamises, valeinformatsiooni levitamises ja propagandas. Alates 2006. aastast, mil Keskerakond kaubamärgid endale sai, on lehtede levitamisele kulutatud arvestuslikult üle 8 miljoni euro.
Alates 2007. aastast, kui Savisaar võimule tuli, on investeeringud Tallinna teede remonti pidevas languses. Kui 2007. aastal investeeris Tallinn linnaeelarvest teede rekonstrueerimisse 25,8 miljonit eurot, on 2015. aastal selle jaoks leitud ainult 12,4 miljonit. Riigieelarvest jagatav eraldis on jäänud sisuliselt samaks.
Autoomanikud, kes Tallinna teid on pidanud sõitmiseks kasutama, on märganud, et olukord läheb iga aastaga ainult hullemaks. Seda muidugi ei märka linnapea, kes avalikkuse suureks üllatuseks väitis 2014. aasta esimest lisaeelarvet kommenteerides, et Tallinna teed on ideaalses korras.
Savisaar on korduvalt oma väljaütlemistega jahmatanud üldsust, olgu see siis okupatsioonirežiimi kuritegude kaitsmine või Ukraina uue valitsuse mittetunnistamine.
Moskvas peetud loengul lausus Savisaar: „Paremliberaalse valitsuse aastad on mõjunud Eesti rahvastikule halvemini kui Teine maailmasõda koos sellele eelnenud ja järgnenud okupatsioonidega.“ Selline lause mõjus loomulikult eestlastele külma dušina. Ajaperiood, mida Savisaar võrdleb paremliberaalse valitsuse aastatega, hõlmab nii Teist maailmasõda, kahte suurt küüditamist kui ka kõiki teisi inimsusevastaseid kuritöid, mida Eestit okupeerinud võõrvõimud tegid. Ühe lausega suutis Savisaar need kõik sisuliselt väärtusetuks tembeldada.
Pärast Maidani revolutsiooni ütles Savisaar: „Praegusel kaikameeste diktaadi järgi moodustatud Ukraina valitsusel pole mandaati.“ Olenemata sellest, et sisuliselt kogu läänemaailm, Euroopa Liit ja ka Eesti Vabariik tunnustasid Ukraina valitsust ning mõistsid hukka Janukovõtši sooritatud roimad Ukraina vastu, astus Savisaar ühte paati lepingupartneri Putiniga, kes on tänaseks annekteerinud osa Ukrainast ning jätkab Ida-Ukrainas verist sõda, et hoida riiki Venemaa mõjusfääris.
Keskerakond on kasutanud valimiste eel rohkelt JOKK-skeeme, et seadustest mööda hiilida.
2005. aasta kohalike omavalitsuste valimiste eel võttis riigikogu vastu seadusemuudatuse, mis keelas poliitilise välireklaami aktiivse agitatsiooni perioodil. Keeld jõustus 11. septembril, mil 16. oktoobriks määratud valimisteni oli jäänud veidi üle kuu.
Nädalavahetusel, 1. ja 2. oktoobril ilmusid tänavatele reklaamplakatid suure K-tähega rohelisel taustal ehk K-kohukese reklaamid, mille all oli kiri „Igaühele!“ või „Hoolib!“. Keskerakonna logo on K-täht neljahõlmalise ristikheinalehega ning loosung on „Igaühe eest!“.
Skandaal tekkis sellest, et K-kohukese reklaam oli äravahetamiseni sarnane erakonna sümboolikaga. Keskerakonna kaudne valimisreklaam oli mõeldud seadusest möödahiilimiseks. Samuti avaldati arvamust, et tegemist on varjatud annetuse või valimiskampaania varjatud rahastamisega äriühingu poolt, mis tähendaks vastuollu minemist erakonnaseadusega.
2010. aasta lõpus avalikustas ajaleht Postimees kaitsepolitsei ettekande, mille kohaselt olevat Keskerakonna esimees Edgar Savisaar saanud Keskerakonnale raha Venemaalt.
Katse tõttu hankida Venemaalt poliitilist rahastust nimetati Savisaart kapo materjalides ja Eesti ajakirjanduses Venemaa mõjuagendiks. Samuti pidas kapo presidendile, peaministrile ja siseministrile tehtud suulistes ettekannetes Savisaare tegevust julgeolekuriskiks ning kahtlustas teda mõjuvõimuga kauplemises.
2013. aasta detsembris esitas Savisaar Postimehe vastu tsiviilhagi, nõudes Postimees AS-ilt ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist või väärtushinnangute avaldamise õigusvastasuse tuvastamist ja mittevaralise kahju hüvitamist. 2014. aastal on Harju maakohus langetanud otsuse Savisaare kahjuks.
Tallinna linnapea on sattunud kaitsepolitsei huviorbiiti ka rahapesu kahtlusega.
Savisaar laenas 2009. aasta lõpus Panama firmalt 2,7 miljonit krooni (170 000 eurot). Kuigi ta oleks pidanud laenu oma majanduslike huvide deklaratsioonis avalikustama, ta seda ei teinud. Kahtlase laenu avastas Eesti rahapesu andmebüroo ning politsei alustas väärteomenetlust. Seejärel huvitus laenust kaitsepolitsei, kes hakkas 2011. aastal uurima laenu tagamaid seoses võimaliku rahapesuga. Uurimise käigus nõudis Tallinna korruptsiooniprokurör Kadri Väling õigusabipalvega Šveitsist välja Savisaare laenu liikumist kajastavat infot. Savisaar ja Kofkin vaidlustasid oma tehingute kohta käivate dokumentide väljaandmise nii Šveitsis kui ka Eesti riigikohtus, kuid edutult. Savisaare rahapesu-uurimisega seotud Šveitsi fondi kontol oli 470 000 eurot.
Nädalaleht kirjutas, et kontol olnud raha tuli 2011. aasta 1. veebruaril koostatud maksekäsu kohaselt välja maksta ning kohtudokumentide järgi makstigi raha välja sularahas inimesele, kelle nimi on kohtudokumentides salastatud. Lehe väitel tunnistasid raha väljamaksmise fakti ka Savisaare ja ärimees Aleksander Kofkini huve esindavad advokaadid ning kohtuotsuse kohaselt oli raha mõeldud partei kampaaniakulude ja kirjastamise arvete tasumiseks.
Linnapea teeb igal aastal linna raha eest reise eksootilistesse välisriikidesse.
Edgar Savisaare tööreiside iga-aastast kalendrit iseloomustab üks-kaks nädalast visiiti mõnda eksootilisse paika. Näiteks on Savisaar võtnud ette 8-päevase lähetuse Vietnami, Hanoisse, kus ta esines ettekandega INTA aastakongressil. Reis maksis linnale 7323 eurot. Tähelepanuväärne on, et kongress kestis ainult kolm päeva.
Edgar Savisaare 6-päevane lähetus Hiinasse maksis 2725 eurot. Seal osales Savisaar ettekandega konverentsil ja lisaks West Lake EXPO avamisel.
Linnapea 6-päevane lähetus Brüsselisse ja sealt edasi Iisraeli, Tel Avivi, kus toimusid läbirääkimised linnavalitsuses ja muusikafestivali Mustonenfest avamine, maksis 2485 eurot.
Seda loetelu võiks jätkata. Kui Savisaar kulutas 2013. aastal välislähetustele üle 12 000 euro, siis Helsingi linnapea Jussi Ilmari Pajunen külastas välisriike 4430 euro eest. Eksootilisemaid reise on linlased kinni maksnud ka teistele linnavalitsuse liikmetele.
Vastandudes Euroopa Liidule, NATO-le ja ka Eesti Vabariigi huvidele on Savisaar pidevalt avaldanud poolehoidu Putini poliitikale ning lähedalt lävinud ka Putini lähikondlastega.
Ühe näitena käis Savisaar 2014. aastal Venemaa raudteede juhi Vladimir Jakunini kutsel Sotšis olümpiamängudel. Niipea, kui Savisaar jõudis Venemaale, vahetas ta Eesti olümpiakoondise valge jope Venemaa raudteede musta jope vastu. Tallinna elanikele läks see reis maksma 2384 eurot. Linnavolikogu liikmete küsimustest asjakohase reisi kohta on Savisaar pidevalt kõrvale hoidnud ning vastanud arusaamatu ja seosetu jutuga.
Seosetu ja küsimusele absoluutselt mittevastava hämaga on Savisaarel kombeks vastata teistelgi teemadel.
IRL-i fraktsiooni liikme Priidu Pärna küsimusele, millise tunnihinnaga ostab Tallinn advokaadibüroolt Lextal teenust, vastas linnapea Reformierakonna mustamise ja seniilse jutuga munitsipaalhävitajatest. Linnaosade reservfondide kulude kohta küsinud sotsiaaldemokraat Jaak Juske sai vastuseks ülbitsemise Sotsiaaldemokraatliku erakonna parempoliitika-lembuse kohta. Lisaks on linnapea avalikult tunnistanud, et osa rahvasaadikute küsimustele keeldub ta vastamast, olenemata sellest, mida need küsivad. See käib aga otseselt demokraatia põhimõtete vastu, kuna linnapea ülesanne on koordineerida kohalikule omavalitsusele seadusega ette nähtud ülesannete täitmist ning vajadusel tulemustest enda tööandjatele (rahvale, otseselt rahva poolt valitud saadikutele – linnavolikogu liikmetele) vastuseid anda.
Ainuüksi Tallinna Televisioon, mille reiting on kuiv, aga millele antav rahasumma on vankumatult tõusuteel, saab tallinlastelt sel aastal 3,4 miljonit eurot.