VÕTI ON LIHTSUSES: Andrus Villem arvab, et parteidemokraatia on saba, mis liputab koera, ja soovib, et erakond tagaks oma liikmeile osalemise otsuste loomise protsessis. Ideest lahenduseni. Seda süsteemi võiks nimetada nii otsedemokraatiaks kui ka valgustatud demokraatiaks. Alustaksin triviaalsusega. Elame teatavasti infoajastus. Järjest suureneb teabe hulk, mida me töötlema peame. Et vahendaja suudaks pealetungivas infotulvas oma […]

MINEVIKU TULEVIK: Eestis pole just palju nähtusi, mis kõnetaks nii paljusid, kui seda teevad looduslikud pühapaigad, usub Ahto Kaasik. Samas on nad haruldased ja ohustatud. Veel vähem on valdkondi, kus kuue miljoni euroga on võimalik saavutada suur edulugu. Seda, et looduslikud pühapaigad on olemas ja inimestele olulised, näitavad avaliku arvamuse uuringud. Hiite Maja sihtasutus ja […]

MITMEOSALINE MEES: „Olen see, kelleks te mind peate,“ teatas pistodaga ketser uudishimulikule aadlipreilile filmis „Viimne reliikvia“. Kristel Kossar püüdis kiigata mõisniku, poliitiku ja helilooja Imre Sooääre isiklike kulisside taha. Kiiskavvalge triiksärgi servad on sätitud laitmatult istuva tumehalli pintsaku revääriga kohakuti just täpselt nii õige nurga all, et ka moekeiser Karl Lagerfeldil enesel ei jääks üle […]

LILLED ON KOGU AEG OLEMAS OLNUD: Tiiu Talvistu tutvustab Malle Leisi näitust Tartu kunstimuuseumis. Leis on üks vähestest sõjajärgsetest naiskunstnikest, keda on tõstetud toonaste suurte meeskunstnike sekka. Leis kuulus ka legendaarsesse rühmitusse ANK ’64, mis kutsus omal ajal esile ideoloogiliste ringkondade nutu ja hala. Tartu Kunstimuuseum on oma näituste programmis keskendunud ikka ka eesti kunsti […]

PEAAEGU LIIKUMATUD LIIGUTUSED: Jérôme Beli südamlik ja haarav lavastus „Cédric Andrieux“ tetrifestivalil „Talveöö unenägu“ annab võimaluse heita pilk ameerika kaasaegse tantsu ajaloole ühe tantsija eluloo kaudu. Prantsusmaalt pärit koreograafi lavatööd näeb meil esmakordselt. Anne-Liis Maripuu annab ülevaate. Jérôme Beli lavastused võivad tekitada vaatajates vastandlikke tundeid. Lihtsast ülesehitusest hoolimata esitavad nad vaatajale keerulisi küsimusi. Ja mitte […]

PAELUVA MAAILMA LOOMISEST: Piret Jaaks rääkis teatri-, filmi- ja seriaalimehe Martin Algusega. „Mulle meeldivad sarjad, mis ei alahinda publikut,“ ütleb Martin. Sul on eetris uus seriaal „Keskea rõõmud“, kas oled jõudnud sellesse eluetappi, et võid keskeakriisi käsitleda? „Keskea rõõmude“ sarnast sarja tahtsime teha juba umbes kolm aastat tagasi, aga siis jäi ta lihtsalt võimalusena õhku […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES. 7. LUGU: Jelena Skulskaja lugudesari vene kirjanduse igavesest teemast – armastusest. Gontšarovi Oblomov kirjeldab vene kirjanduses ainulaadset asja – õnnelikku perekonda. Vene kirjanduses kutsub õnnelik pereelu alati esile sügavat vastumeelsust. Diagnoosi on alatiseks paika pannud Lev Tolstoi: „Kõik õnnelikud perekonnad on õnnelikud samamoodi.“ Korrates lühikeses kohtuotsuses kaks korda sõna „õnn“, kattis Tolstoi […]

BELLA ÕPETAB KEEMIAT KEETMA: Toivo Kuninganna krabas Onu Bellal püksinööbist ja tiris viimase pihile. Bellalt ilmus nimelt uus raamat „Keemia diskreetne võlu“.  Onu Bella, sa oled sulesepana valmis kirjutanud järjekordse raamatu. Millega seekord üllatad? „Keemia diskreetne võlu“ on minu siiani ilmunud raamatutest kõige omapärasem, isegi erandlik. Teoses on üsna tagasihoidlikus võtmes ruumi fantaasiale ja veidi […]

KIRJASTAJATE JA LUGEJATE PESA: Raamatumessilt seksi ei saa, küll aga juustu, sinki ja veini. Peeter Helme käis väljamaal, Soomes. Natuke KesKus’i moodi Soome kultuuriväljaande Voima viimase numbri juhtkirjas küsib Kimmo Jylhämö murelikult Euroopa üldist kultuuripilti kaedes: „Mida meil tuleks oodata?“[1] Tarka vastust tal pole, nendib lihtsalt, et mõtelda on vaja, mitte hüpata. Huvitav lähenemine. Lugesin […]

Nüüd aga on tekkinud plaadifirma, mille missiooniks on kadunud pärlite otsimine ja üllitamine. Väga nõukoguliku nimega plaadifirma Frotee omanike vastu tundis sügavamat huvi Dr Alimentado. (Vt ka frotee.ee.) Seetõttu kaevaski ta need välja. Tere hommikust, Martin Jõela ja Erki Pruul. Seda ikka teatakse, et Eestis tehti nõukogude perioodil palju mitmekülgset ja kohati suhteliselt friiki muusikat. […]