MINEVIKU TULEVIK: Eestis pole just palju nähtusi, mis kõnetaks nii paljusid, kui seda teevad looduslikud pühapaigad, usub Ahto Kaasik. Samas on nad haruldased ja ohustatud. Veel vähem on valdkondi, kus kuue miljoni euroga on võimalik saavutada suur edulugu. Seda, et looduslikud pühapaigad on olemas ja inimestele olulised, näitavad avaliku arvamuse uuringud. Hiite Maja sihtasutus ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus esitlesid hiljuti Faktum & Ariko korraldatud avaliku arvamuse uuringut „Eesti elanike hoiakud hiite ja looduslike pühapaikade suhtes“. 86% Eesti elanikest soovib looduspühapaikade säilitamist Sealt selgus, et valdav osa Eesti elanikest (86%) soovib, et riik tagaks pühapaikade säilimise. Huvipakkuv on, et vastasrind on pea olematu, vaid 2% leiab, et hiite hoidmine pole riigi asi. 12% ei oska selles asjas seisukohta võtta. Eriti kõnekas on aga tõik, et ühtlaselt kõrget toetust pühapaikadele avaldavad erinevad põlvkonnad, mehed ja naised ning eesti- ja venekeelne elanikkond. Tegemist ei ole juhusliku tulemusega. Sarnased uuringud on toimunud ka 2011. ja 2012. aastal. Ligi kolmveerand elanikkonnast (74%) leiab, et riik ja kohalikud omavalitsused peaksid rahastama hiisi ja kirikuid võrdväärselt. Võiks eeldada, et siin vastanduvad kristlaste ja mittekristlaste seisukohad, aga ei. Hiite võrdset kohtlemist ootab riigilt enamus kristlike usundite pooldajaid: luterlased (76%), katoliiklased (76%) ja õigeusklikud (73%). Uuringu põhjal peetakse suurimaks ohuks pühapaikadele seda, et avalikkus ei tea nende asukohti (56% vastanuist). Järgnevad: riik ei eralda nende uurimiseks ja kaitsmiseks piisavalt raha (45%), majandustegevus ja ärihuvid (44%), ametnike ja poliitikute vähene huvi (38%), ajakirjanduse vähene huvi (36%) ning puudulik kooliharidus (35%). See pole juhuslik hoiak Seni toimunud pühapaikade inventuuride põhjal on suurem osa pühapaikadest (2000–3000) lähiaastatel hävimas unustamise ja teadmatu inimtegevuse tõttu. Enamiku pühapaikade aukohti ei tea täna maaomanikud, omavalitsused, riigiasutused ega üldsus. Puudub võimalus isegi kaaluda, kas ja kuidas neid hoida, kasutada või külastada. On tavaline, et EL struktuurifondidest pärinevate põllumajandustoetuste abil kahjustatakse ja hävitatakse hiiepaiku. Samas on üllatavalt paljud pühad hiied, allikad, kivid ja ristipuud kasutusel. Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade eksperdinõukogu hinnangul on elavas kasutuses lausa sajad looduslikud pühapaigad. Faktum & Ariko uuringu põhjal külastab vähemalt kord aastas looduslikku pühapaika 31% Eesti elanikest. Veelgi enam, tervelt 70% külastaks pühapaiku sagedamini, kui nendega seotud teave oleks kättesaadavam. Pea iga viienda eestimaalase (19%) jaoks on mõni looduslik pühapaik isiklikult eriliselt tähtis. Et pühapaikade väärtustamine ei ole pelgalt kultuuriline hoiak, seda näitab seegi, et vastanuist 61% on valmis kaasa lööma pühapaikade parema kaitsmise ettevõtmistes. 2015. aasta märtsis toimuvatel riigikogu valimistel eelistab aga kuni 33% vastanuist saadikuid ja erakondi, kes lubavad tagada

pühapaikade säilimise. 2011. aasta valimistel oleks see hulk moodustanud valimaskäinutest üle poole. Rahvas on valinud hiied Kultuuripärandi erinevate valdkondade rahastamisel haigutab hiiglaslik lõhe. Eelmistel aastatel on rahastatud looduslike pühapaikade arengukava 0,3 online casino miljoni euro, mõisaparkide korrastamist 6,3 miljoni euro ja kirikute remonti 9,2 miljoni euro ulatuses. Tänavu erineb hiite ja kirikute toetus 52 korda. Kui 2013. aastal lõppenud kirikute programm jätkus kohe, siis 2012. aastal lõppenud pühapaikade arengukava jätkamist lükatakse aina edasi. Kui nii jätkata, võib varsti raporteerida, et pühapaikade hävimise tõttu on nende kaardistamisega lõpule jõutud. Kuna pühapaikadel puuduvad reeglina ainuomased välistunnused, on nende asukoha määramine sageli võimalik vaid kohalike elanike abil. Pärimusmaastiku, ajaloolise mälu ja kitsalt levinud kohanimede tundmine on seejuures hädavajalikud. Külad on aga kiiresti tühjenemas ning koos pärandmaastikku hästi tundva viimase taludeaegse põlvkonnaga on kadumas enamik pühapaikasid. Eesti pühapaikade päästmiseks on Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade laiendatud eksperdinõukogus ette valmistatud tegevuskava, mille kohaselt kaardistataks aastatel 2015–2020 pühapaigad kõigis Eesti kihelkondades. Tegevuskava maksumus on 6,2 miljonit eurot, millest vahetult kaardistamisega seotud tegevuste kulu moodustab 81%. Tegemist on säästueelarvega, mis keskendub kõige pakilisemale – pühapaikade asukoha ja piiride kindlaksmääramisele. Selleks, et uuringutel kogutud andmeid oleks võimalik kasutada, on kavas helisalvestised kohe tekstindada ning arhiveerida koos fotode, jooniste jm andmetega looduslike pühapaikade andmekogus. Ebavõrdne kohtlemine Paraku näib, et senine ebavõrdne kohtlemine ohustab ka uut pühapaikade arengukava. Kultuuriministeerium on küsinud 2015. aasta riigieelarvest pühapaikade päästmiseks 14 000 eurot, mis on 40 korda vähem vajalikust ning peagu 100 korda väiksem kirikute toetusest. Eesti pühapaikade päästmiseks kuluvad kuus miljonit eurot on kahtlemata suur raha, kuid see looks kiiresti eduloo. Eesti oleks esimene riik, kes on kaardistanud oma vanimad looduskaitsealad. See on ühekordne investeering oma inimestesse, sest hiite värvimiseks, remondiks, kütmiseks, valgustamiseks ja valvamiseks ei kulu raha. Pühapaiku remondib üldjuhul loodus. Kuni pühapaikade uuringud vinduvad, saab igaüks osutada näpuga võimuerakondadele ja öelda, et nemad lasevad hävida meie kultuuripärandil, nemad külvavad vaenu kiriku suhtes, nemad nõrgestavad Eesti ühiskonda. Eestis pole just palju teemasid, mis ühendavad ülekaalukalt erinevaid põlvkondi, sugusid, rahvusi, liites isegi erinevate religioonide järgijad. Arukas riigimees panustaks täna ühiseid väärtusi hoidvatesse hiitesse. Jätkuks vaid võimukandjatel taipu toetada pühapaikade kaardistamist ja nendega seotud andmete kättesaadavaks tegemist. See suurendab ühiskonna usaldust riigi vastu ja annab Eestile jõudu paremini toime tulla eesseisvate raskustega. Kuni pühapaikade uuringud vinduvad, saab igaüks osutada näpuga võimuerakondadele ja öelda, et nemad lasevad hävid