LAULUPIDU JA EHINID: Rapla targad – Ly Ehin, Ehini tüdrukute (Piret, Krstiina ja Eliisa) ema – ja Valter Uusberg, Uusbergi poiste (Andero, Uku ja Pärt) isa räägivad meelemuljeid laulupeost ja loomingust. Margus Mikomägi kuulas ja jagab. Eesoleval laulupeol esitavad koorid muu hulgas Andres, Ly, Piret ja Kristiina Ehini luuletustele loodud laule. Ettekandmisele tuleb helilooja Pärt […]

ALGUSES OLI SÕNA, SEEJÄREL KOHE JALGPALL: Jalkahull Vaapo Vaher pajatab algava jalgpalli MM-i vaimus kodumaise kirjanduse ja jalaga mängitava palli tihedatest seostest. Ühtmoodi vinget hasarti pakuvad nii maailma populaarseim spordiala kui ka sõnameisterlikkus. Oskar Kallase dramaatiliseks abikaasaks oli aastakümneid teadaolevalt soome-eesti kirjadaam Aino Kallas (1878–1956). Kui Eesti Vabariik paari Londonisse diplomaatilisse ametisse läkitas, kirjutas maidnäinud […]

EESTI KUNSTNIKUD PÕHJAMAADES: Põhjamaad – Norra, Rootsi, Soome ja Ahvenamaa – on eri aegadel ja põhjustel Eesti kunstnikke paelunud. Kersti Koll annab ülevaate Adamson-Ericu muuseumi mõlemal korrusel avatud näitusest, kus meie kunstnike Põhjamaa-tööd väljas on.   Adamson-Ericu muuseumis avatud näitus annab ülevaate Eesti kunstnike Põhjala teemaga suhestumisest ja nende Põhjamaadest inspireeritud loomingust üsna pika ajaperioodi […]

ÖÖÜLIKOOL: KesKus’i ja Ööülikooli sarja neljas osa. Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra räägib esimesest kutselisest eesti kirjanikust Juhan Liivist. Alustuseks räägin, kuidas mina Juhaniga sina peale sain. Sattusin Liivi muuseumisse juhatajaks tööle juhuslikult. Juhan Liiv oli minu jaoks sel ajal pigem kauge klassik, kelle luuletusi tuli koolis pähe õppida. Ka inimesena ei tekkinud mul temaga […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES. 4. LUGU: Jelena Skulskaja lugudesari vene kirjanduse igavesest teemast – armastusest. Lev Tolstoi Anna Karenina ei otsinud elust armastust, vaid rongi.   Inimesed ei karda tihtipeale mitte seda, mis neid hukatusse viib, vaid hoopis kõrvalisi ja juhuslikke asju. Näiteks, Katariina Suure ajastu vene valgustaja oli veendunud, et suurim kurjus tuleb hambapulbrist. Ta […]

POLIITILISED SOOLAPUHUJAD: Mart Soidro võtab kokku eurovalimised ning imestab, kust tulevad järjepanu ja iga kord nii valed valimisennustused. Mingit objektiivsust ei tasu alljärgnevast jutust otsida, sest kuulusin Indrek Tarandi valimismeeskonda. Hea meelega nimetaksin ennast taustajõuks, kui poleks olnud seda janti meie suusatajate, anaboolsete steroidide ja tolmuimejatega. Olin sõbra abiline ja kirjeldan neid mõtteid ja tundmusi, […]

100 AASTAT ESIMESEST ILMASÕJAST: Viimase aja päevauudistes on sagedased teated vaenust, kokkupõrgetest ja sõjast. Kui läbirääkimiste asemel eelistatakse teist poolt läbi sihiku vaadata, siis muutub ka kellelegi kurja tegemine vältimatuks, arvab Vootele Hansen, kes sirvib saja aasta taguseid lehti ja meenutab, kuidas algas Esimene maailmasõda. Pole võimalik rünnata ainult vastase võitlejaid, jättes rahumeelsed inimesed puutumata. […]

VÄRVIKIREVAD ASUMID 1: Jaak Juske Tallinna asumilugude esimeses osas vaatleme vanalinna ja selle kaitsevööndiga piirnevate vanade eeslinnade lugu.   Tallinna on ajaloo jooksul jaotatud erinevateks haldusüksusteks. 1993. aastast on pealinn jagatud kaheksaks linnaosaks, mis omakorda koosnevad praegu kokku 84 eripalgelisest asumist. Kuigi Tallinna mereäärsel rannikul on elatud juba viimased 5000 aastat, tõusis siinse muinasasula tähtsus […]

KUIDAS HAKATA MINISTRIKS: Juku-Kalle Raid püüdis kinni välisminister Urmas Paeti. Välispoliitilist juttu eriti ei tule, küll aga sai Urmaselt uuritud, millega ta muidu tegeleb ja tegelenud on. Politoloogist välisminister Urmas Paet (s. 1974) kaevas kusagilt vaba tunnikese, et tulla külla KesKus’i toimetusse ja maailma asjadest vestelda. „Ma tulen parem ja vaatan, kuidas teie elate, ministeeriumis […]

PIIRIPEALSED INIMESED: Tampere teater Telakka tõi kevadel Eestisse lavastuse „Petroskoi“, mis on ood väikerahvaste vajadusele jutustada lugusid. Kuidas on võimalik ellu jääda ida ja lääne piirialadel? Siim R. kondas ringi ja astus Kanuti Gildi sisse.   Tähelepanu, siin on tegu soome ja vene seguga – niisiis kollaboratsionism (mille tähendus on ÕS-i andmetel eriti irooniline „koostöö […]