KESKKONNA HOIDMISEST: Kerttu-Liina Urke räägib taaskasutuse vajalikkusest ning uurib, mis saab tühjaks joodud taarast.
Taaskasutusorganisatsioon Eesti Pandipakend on üheksa tegutsemisaasta jooksul kogunud tarbijatelt kokku 2,3 miljardit plekkpurki ning plast- ja klaaspudelit, millest iga viimane kui üks on jõudnud taaskasutusse ning leidnud uue elu ehitus-, tekstiili-, auto- või toiduainetööstuses.
„Julgen südamerahus kinnitada, et Eestis kogutud pandipakendeid prügimäele ei viida, vaid taaraautomaati sisestatud pakendid jõuavad meie käitluskeskusesse, kus need vajadusel loendatakse, sorteeritakse, valmistatakse taaskasutuseks ette ning saadetakse edasi vastavatesse tehastesse,“ ütleb ettevõtte tegevjuht Rauno Raal.
Tuhat aastat lagunemist maa sees
Plastpudelid sorteeritakse eraldi läbipaistvateks ja värvilisteks. „Värvi järgi sorteerimine tagab plastpudelite maksimaalse taaskasutuse, näiteks tumedast plastist ei saa heledat toota, hele aga on laiema kasutusspektriga,“ täpsustab Raal.
Edasi saadab Eesti Pandipakend kuubikuks pressitud pudelid Eesti, Läti ja Leedu ümbertöötlustehastesse, kus need helvestatakse, granuleeritakse ning uuele elule aidatakse. Helvestest valmistatakse sünteetiline kiud, millest omakorda toodetakse fliispusasid, tolmuimejakotte, nõudepesulappe, vaipu ja täitematerjali vatiini. Graanulitest valmistatakse uusi plastpudeli toorikuid või näiteks jalgpallisärke. Selliselt valmistatud jalgpallisärk säästab tootmisel hinnanguliselt 30% energiast, mis muidu kuluks toormaterjali töötlemisele.
Loodusesse või prügimäele visatuna laguneb plastpudel õhuga kokkupuutes 50–80 aastat. Maa sisse maetuna 500–1000 aastat, sest bakterid ei tunnista toiduks plastpudeli põhimaterjali – polüetüleeni.
67 uut autot
Klaaspudelite teekond jaguneb kaheks: korduvkasutatavad pudelid viiakse otse tagastuspunktist joogitehasesse pesemisele ja taastäitmisele ning ühekordsed leiavad tee Eesti Pandipakendisse, kus need sorteeritakse värvi järgi, peenestatakse klaasipuruks ja saadetakse näiteks Järvakandi klaasitehasesse. Seal sulatatakse klaasipuru 1200 kraadi juures ning vormitakse nii uuteks pudeliteks ja purkideks.
Kuigi silmaga on keerukas vahet teha, peab käitlustehas sorteerima ka plekkpurke: magneti abil võetakse alumiiniumpurkide seast välja terasest purgid, sest metallid vajavad erinevat töötlust. Edasi sõidavad Eestis kogutud alumiiniumist plekkpurgid merekonteineris Inglismaa tehasesse, kus need hommikuhelveste suurusteks tükkideks purustatakse ning 710-kraadises kuumuses sulatatakse. Pärast seda vormitakse sulamassist hiiglaslikud 27 tonni kaaluvad alumiiniumkangid, mis müüakse seejärel näiteks autotööstusesse.
Ühest taolisest kangist saab keskmiselt 67 autot. Arvestades seda, et Eestis kogutakse aastas keskmiselt ligi 99,7 miljonit plekkpurki, saaks nendest teha 4130 auto kere. Kõik meie plekkpurkidest autotööstusesse siiski ei jõua, vaid need müüakse ka ehitusdetailide valmistamiseks või toodetakse vanadest purkidest uued.
Eluruumi säästmisest
Eelmisel suvel avas Eesti Pandipakend Tallinnas Lasnamäel uue, Põhjamaades ja Euroopas unikaalse pakendite käitluskeskuse, kus käideldakse kõiki pandisüsteemi kuuluvaid plastpudeleid, plekkpurke ja klaaspudeleid ülimalt kompaktselt ühe katuse all.
„Vanasti sorteerisime, vahetuse kohta viie inimesega, plastpakendeid käsitsi, mis oli raske ja aeganõudev töö. Täna teeme seda ühe inimese ja fotosilmadega automaatsorteri abil. Uued pressid võimaldavad materjali pressida umbes 400–550-kilogrammistesse kuubikutesse – varasemate pressidega mahtus sama suurde kuubikusse umbes 150–250 kg,“ kirjeldab Rauno Raal. „Seega oleme oma jalajälge kõvasti vähendanud.“
Fakte pandipakenditest:
* Plekkpurk laguneb looduses 200–500 aastat.
* Ühekordse klaaspudeli lagunemisaeg on selgusetu, sest keegi pole seda protsessi kunagi nii pika aja jooksul jälginud.
* Ühe jalgpallisärgi tegemiseks kulub umbes seitse 1,5-liitrist plastpudelit.
* Moodne taaraautomaat sorteerib plekkpurgi, plastpudeli ja klaaspudeli eraldi, esimese kahe materjali osas suudab teostada ka esmase pressimise, et pakendite transport oleks võimalikult tõhus.
* Eestis jõuab plastpakenditest ümbertöötlemisse keskmiselt üheksa pakendit kümnest.
* Ühe plekkpurgi tootmine vanast alumiiniumist on 95% tõhusam kui esmasest toormest, sest alumiiniummaagi kaevandamine ja „uue“ metallina käitlemine on ääretult energiamahukas.
* Alumiiniumpurkide ümbersulatamine säästab kuni 95% energiast, mida vajatakse alumiiniumi valmistamiseks esmasest toormest. Ühe alumiiniumpurgi taaskasutamisel säästetava energiaga saab vaadata näiteks kolm tundi televiisorit.
Arvestades seda, et Eestis kogutakse aastas keskmiselt ligi 99,7 miljonit plekkpurki, saaks nendest teha 4130 auto kere.
