UUDISTEPORTAAL VERSUS RIIK: Eesti Internetikogukonna eestvedaja Elver Loho räägib, kuidas Delfist võib saada kentsakal kombel Euroopa sõnavabaduse kaitsja. Või saab Eesti riigist Euroopa sõnavabaduse lämmataja.

 Pärast raudse eesriide langemist tuli Eestisse üks interneti-pioneere Jon Postel ja õnnistas meid .ee-lõpuliste domeenidega. Lisaks oma territooriumile ja oma valuutale sai väike vastne vabariik oma maatunnusega veebiruumi. Vaba internet ühendas meid vaba maailmaga. Kui Postel poleks tänaseks teise ilma läinud, oleks temalt huvitav küsida, kas ta kahetseb meile interneti toomist.

Kohtunik otsustab sõnavabaduse kinni keerata?

Eestisse interneti toomise järel sai võimalikuks Delfi loomine. Seal avaldati juba aastal 2006 artikkel Vjatšeslav Leedo kohta, mille alla kogunes 185 kommentaari. Neist 20-t pidas Leedo solvavaks ja andis kohtusse. Läbi mitme kohtuastme, jõudes lõpuks Riigikohtu kaudu ka Euroopa kõrgeimasse kohtusse, on tulemus olnud sisuliselt üks: kui kohtunik näeb Delfi kommentaariumi, otsustab ta sõnavabaduse kinni keerata. Nüüd siis lõpuks juba üle kogu Euroopa.

Kohtukaasuse iva on tegelikult väga lihtne ja üleeuroopalist tsensuuri tõotava „näpuveaga“ said hakkama Eesti oma riigikohtunikud.

Aastal 2000 võeti Euroopa Liidus vastu direktiiv 2000/31/EÜ elektroonilise kaubanduse ja infoühiskonna teenuste kohta, mis on Eestisse üle võetud kui infoühiskonna teenuse seadus ehk hellitavalt IÜTS. Direktiiv jagab infoühiskonna teenused kolme kategooriasse ja reguleerib igaühte natuke erinevalt: 1) teabe edastamine ja juurdepääsu pakkumine andmesidevõrgule ehk „mere conduit“, 2) andmete ajutine vahemällu salvestamine ehk „caching“ ning 3) andmete talletamise teenus ehk „hosting“ või „storage“ või ka Eestis levinud termin „majutusteenus“.

Mida direktiiv meile ütleb

Esimest kahte teenusetüüpi iseloomustatakse kui puhttehnilist andmete vahendamist võimaliku ajutise vahemällu salvestamisega efektiivsema andmeside eesmärgil. Nendel puhkudel on teenusepakkuja pea täielikult igasugusest vastutusest vabastatud.

Andmete talletamise teenus on aga näiteks Facebook – sinna saad üles panna pilte iseendast ja kogu maailm näeb ja imetleb. Facebook ei vastuta selle eest, milliseid pilte sa üles paned. Direktiiv piirab konkreetselt andmete talletamise teenuse puhul vastutuse, öeldes, et teenusepakkujal puudub jälgimise kohustus, aga kui ta saab teada, et sa oled õigust rikkuvaid andmeid tema juures majutanud, tuleb tal need ära kustutada.

Direktiivil on preambulid 42 kuni 46, mis selgitavad eraldusjooni nende kolme tüüpi teenuste vahel. Preambul 42 on sõnastatud natuke ebaselgelt, aga räägib andmete edastamisest (teenusetüüp 1) ning andmete ajutisest salvestamisest (teenusetüüp 2) ning ütleb, et selliste teenuste pakkujad on vastutusest vabastatud vaid juhul, kui teenus on automaatset, passiivset ja puhttehnilist laadi, ning et teenusepakkujal ei ole kontrolli andmete üle.

Preambuli punkt 46 aga räägib andmete talletamise teenuse pakkuja vastutusest ja kordab üle, et jälgimiskohustust ei ole, aga kui ta saab teadlikuks keelatud andmetest, tuleb need ära kustutada.

Delfi vs Leedo juhtumi kontekstis on Delfi kommentaariumi näol tegu selgelt andmete talletamise teenusega. Andmeteks on kommentaarid ning talletamine ei ole kuskilt otsast ajutine ega ei toimu ka mingit vahendamist.

Kas Euroopa nakatub?

Kui Delfi vs Leedo juhtum jõudis Riigikohtusse, tabas kohtunikke ilmselt väike segadus ning nad hakkasid preambuli punkti 42 ekslikult kohaldama Delfile. Kuna konkreetne punkt ütleb, et teenusepakkuja vastutust saab piirata ainult puhttehnilist tüüpi vahendamise-vahemälu teenuse puhul, mida Delfi kommentaarium üldsegi ei ole, siis leidsid riigikohtunikud, et Delfi vastutab kommentaaride sisu eest. Kuigi punkt 46, mida Riigikohus ignoreeris, oleks vabastanud Delfi vastutusest.

Kuna Riigikohtu lahendid on õigusriigile tüüpiliselt sisuliselt seaduse jõuga, siis edaspidi on riigiasutused kohaldanud Delfi-Leedo pretsedenti ka muus õigusmõistmises. Olles Andmekaitse Inspektsiooni nõukoja liige, on sealsete kaasuste arutamisel Delfi-Leedo juhtum pidevalt teemaks tulnud ja tuleb kurbusega tõdeda, et kuni seda otsust pole ümber lükatud, tuleb meie maal ette parajalt ebaõiglust ja seaduse valet kohaldamist.

Delfi, olles Riigikohtu otsusega õigustatult mitte rahul ja olles omal perverssel kombel saanud kogu Eesti ainukeseks võimalikuks päästjaks sel teemal, otsustas edasi kaevata Euroopa Inimõiguste Kohtusse.

EIK mandaadi järgi tegelevad nad Euroopa Inimõiguste Konventsiooni järelevalvega ehk kaebus tuleb esitada riigi vastu ning kaebuse sisuks peab olema konventsiooni mingi artikli rikkumine riigi poolt. Delfi kaebas, et Eesti Vabariik on rikkunud konventsiooni artiklit 10 ehk Delfi õigust enda ja teiste arvamuse levitamisele. Kohus kaalus argumente nii- ja naapidi, jõudes järeldusele, et Delfi oleks pidanud kuidagiviisi halvustavad kommentaarid ära hoidma, ning seeläbi nakatas Delfi-Leedo pretsedendiga kogu Euroopat, kuna Euroopa Inimõiguste Kohtu otsused on kogu Euroopas sisuliselt seaduse jõuga.

Hiiliv tsensuur

Käesoleva aasta 9. juulil leiab aset Euroopa Inimõiguste Kohtu kõrgeima astme ehk Suurkoja istung, kus Delfi vaidleb Eesti Vabariigi vastu. Suurkoja otsusest sõltub, kas tulevikus peavad Euroopas tegutsevad portaalid rakendama kasutajate loodud sisu suhtes eeltsenseerimist või mitte.

Sisuliselt on küsimus selles, kas näiteks Delfi peaks palkama terve armee moderaatoreid, kes iga kommentaari enne avaldamist üle vaatavad, või mitte. Kui Delfi puhul oleks see veel tehtav (kuigi hirmkallis), siis Facebook, Twitter, Instagram ja veel teisedki populaarsed teenusepakkujad peaksid ilmselt Euroopas pillid kotti panema. Müüdi Eestist kui IT-idufirmade kasvulavast võime siis samuti ära unustada.

Kogu asja juures on kõige totram just see, et 9. juulil on Euroopa Inimõiguste Kohtu Suurkoja ees Eesti Vabariigi ametlik esindaja, kes esindab seal sisuliselt seisukohta, et sõnavabadust internetis ei tohi lubada ning kõik kasutajate loodud materjal peab enne avaldamist tsensori silma alt läbi käima, vältimaks mainekahju tekkimist solvangute kaudu. Meie vabariigi ametlik esindaja nõuab kogu Euroopas tsensuuri kehtestamist. Ja on täiesti tõenäoline, et see tal õnnestub.

Inglise keeles on kogu praeguse olukorra tarvis suurepärane sõna: clusterfuck.

Lisalugemist:

• http://epl.delfi.ee/news/arvamus/ajalooline-kohtupaev-delfi-vs-eesti-vaidlus-suunab-sonavabadust-koikjal-euroopas.d?id=68948121
• https://www.riigiteataja.ee/kohtuteave/kohtulahendi_analyys/3614
• http://hudoc.echr.coe.int/sites/eng/pages/search.aspx?i=001-126635
• https://www.riigiteataja.ee/akt/106012011012?leiaKehtiv
• http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:32000L0031:en:HTML
• https://www.riigiteataja.ee/akt/184411?leiaKehtiv
• http://en.wikipedia.org/wiki/European_court_of_human_rights