MUNADETA LUGU: Ajakirjanik Indrek Kuus arvab, et suhetehierarhias mängivad naised ikka keskset rolli, kuigi mõnikord on meestel seda raske tunnistada. Ühele meeldib ema, kõigile tütar. Naiste üle tegelikult ei või koduvabariigis enam nalja visata, sest feministlikud Põhjamaad võtku nüüd vaid imestada, kuidas pisikesel Eestil on nii presidendiks kui ka peaministriks naissoost olevused. Mis on ju […]

KATKU- JA KATKUJÄRGSE AJA PUDELIKAELAD NING KARID: Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, kes peab ennast isehakanud epidemioloogiks nagu kõik ülejäänudki, võttis kätte arutleda, millise maailma kriis meile pärandab. Tavaliselt võidab massiivsetest muutustest see, kes oskab need enda kasuks pöörata. Isehakanud epidemioloogidele – nagu minagi – on tagantjärele päevselge, et kroonviirus, hellitusnimega koroonaviirus, pidigi ükskord meile […]

WAU-VÄLJANÄGEMISEGA MASINATEST: Tehisintellekt tuleb. Ja muudab ühiskonda aluspõhjani. Robotid tungivad meie igapäevaellu – kõik see on paratamatu; muidugi juhul, kui mingit meid sajanditega mõõdetavalt tagasipaiskavat õnnetust ei juhtu. Ats Miller uurib robotit kui inimese ja inimkonna elukaaslast. Tunnistagem, et pealkiri sel kujul on puhas klikipüüdja, ent teisalt on paljud arusaamad intelligentsetest masinatest endiselt seal Karel […]

MURED NAGU PÜHAPÄEVAKOOLI VÄLJASÕIT: Mart Laar meenutab, kuidas ta käis pea 30 aastat tagasi esimest korda Rootsi Riksdagis ning vaatas, kuidas seal maadeldakse viinerieelnõuga. Täna tundub, et Eesti on jõudnud sarnasesse aega, mistõttu tuletab Laar meelde hetki, mil pidi veel rabelema, mitte kaasmunejatele torti saatma. Esimest korda 1991. aastal Peeter Luksepa saatel Rootsi Riigipäeva (Riksdagi) […]

SÜVIK, MIS TÕMBAB RAHANDUSSÜSTEEMI ENDA POOLE: Majandusteaduste traktor Hardo Pajula uurib pensionisammast koreograafia ajaloo vaatevinklist. Meie praegusel valitseval luulusüsteemil – teaduslikul materialismil – on mitmeid tugevaid külgi, aga tulevik on väga kesine. Pensionisamba tants on üks moodsa aja levinumaid seltskonnatantse, millest ma olen varemgi kirjutanud. Üks laastuke ilmus mu raamatus „Kassi nurinad“ ja kandis pealkirja […]

Hommage a Mati Unt ÄÄRMUSI VÄLTIV (INIM)LOOM: Mihkel Mutt, kes avaldas kuu aega tagasi uue romaani „Mägrad hernes“, arvab oma argimütoloogilises mõtiskluses, et eestlane ongi eelkõige mäger. Sihuke veidi pikaldane vedimus, kes hullus olukorras enda eest siiski seista oskab. Mäkra pole kerge paika panna – ei lokaalselt ega metafoorselt. Kuigi Eesti metsades elab neid vähemasti […]

PISILASTE TIPPKISKJALIK MAAILM: Georg Soros on välja arendanud radikaalse ekslikkuse filosoofia, mis väidab, et meie arusaamine maailmast on juba loomu poolest ebatäiuslik ja kõik inimlikud konstruktsioonid on ühes või teises suhtes vigased. See filosoofia õpetab kahtlema ja varjusolevaid märke märkama ja vigu tunnistama, kirjutab Eesti siseturismi eestvedaja Levo Tohva. „Kõige tähtsam on silmale nähtamatu“ – […]

VISKAME ÄRA, TÕMBAME MAHA! Kunstnik Jaan Elken vaatleb Pärnu katseid endale „märki“ otsida. Proovitud on rullnokkade kantsi, peo- ja peksupealinna, bordelliküla ning narkopesa. Nüüd on saanud Pärnust kellegi Paulsoni juhtimisel kunstiekspertide küla. Pärnu on pikalt oma märki otsinud, raju sotsiaalse kihistumise ja katkenud haridusteega rullnokkade põlise kantsina oldi pikalt peo- ja peksupealinn, ka bordelliäris oli […]

HULLULT MAAILMAREKORDEID KORRAGA: Ei lähe päevagi, mis mööduks ilma uudisteta äärmuslikest ilmaoludest. Kuniks püsib teadlaste konsensus, et kliimamuutused toimuvad ning tõenäoliselt väga suures osakaalus on see inimtegevuse põhjustatud, peaksime tegutsema preventiivselt ning vanarahvatarkuse „parem karta kui kahetseda“ kohaselt. Geograaf ja ilmavaatleja Marek Karm viskab viimase paari kuu ilmaspordile pilgu peale. Kasvuhoonegaasid, mida me emiteerime atmosfääri […]

ARHAILISE KÕNEPRUUGI JÄLJED: Keeleuurija Arnold Mandel proovib mõistatada, kuidas kõlas muinaseesti keel ning usub, et Läänemere põhja- ja lõunakaldal elas ühtne muinasrahvus. Põnev oleks rännata ajamasinaga muistse Eesti pinnale ja kuulata, kuidas kõlas meie emakeel näiteks 800 aastat tagasi. Paraku saab selle kohta teha vaid oletusi, sest fonograafi esimeste salvestusvõimaluste ajaks oli osa iidsemast keelekõlast […]