HULLULT MAAILMAREKORDEID KORRAGA: Ei lähe päevagi, mis mööduks ilma uudisteta äärmuslikest ilmaoludest. Kuniks püsib teadlaste konsensus, et kliimamuutused toimuvad ning tõenäoliselt väga suures osakaalus on see inimtegevuse põhjustatud, peaksime tegutsema preventiivselt ning vanarahvatarkuse „parem karta kui kahetseda“ kohaselt. Geograaf ja ilmavaatleja Marek Karm viskab viimase paari kuu ilmaspordile pilgu peale.
Kasvuhoonegaasid, mida me emiteerime atmosfääri rohkem, kui taimed ja vetikad seda siduda suudavad, kõrgendavad Maa keskmist õhutemperatuuri. Iga tõusva kraadiga vallandub uusi ökoloogilisi ahelreaktsioone, mis omakorda kiirendab soojenemist ning iga järgmise tõusva kraadi kümnendikuga väheneb tõenäosus, et suudame kliimakatastroofist pääseda. Aga mida see kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni tõus endaga kaasa toob? Mis muud kui üldise soojenemise, aga lokaalselt avaldub see piirkonniti erinevalt, sest üldine õhu soojenemine paneb õhumassid turbulentsemalt liikuma, see tähendab, et õhumasside põhja-lõuna-suunalised liikumisamplituudid suurenevad. Teaduskeeli muutuvad Rossby lainete amplituudid suuremaks ning tekivad ka eraldatud äralõiked. Selle tagajärjel sagenevad olukorrad, kus mingi piirkond peab taluma põrgukuumust, äkilist külmalainet, põuda või üleujutusi.
Mitte kõik piirkonnad maailmas pole õnnistatud nii maheda kliimaga, kui seda on Eestis, kus äärmuslikke ilmastikunähtusi esineb üsna harva ning eelmise aasta tippsündmuseks võib pidada ühe Võru alajaama äralennanud katust ja elektrikatkestusi. Mujal maailmas on äärmuslike ilmastikunähtuste tagajärjed hoopis rängemad ja traagilisemad.
Võtame siin luubi alla viimase kahe kuu äärmuslikud ilmaolud maailma eri paigus, kusjuures äärmuslikkus ei pruugigi alati inimestele ebamugavusi põhjustada, nagu me siin Eestis kogeme sellel olematul talvel.
Austraalia ahi
Kogu sügise – ja eriti detsembri alguses – vaevles Austraalia äärmusliku põua ja kuumuse käes. Ent tegelikult juba augustist oktoobrini oli mitmel pool Kagu-Austraalias rekordiliselt kuiv ning paljud piirkonnad üle riigi saanud vaid alla 20% normaalsest sademetekogustest. Lisaks tunnistati koaalad väljasuremisohus viibivaiks. Metsa on põlenud tohututes pinnaühikutes ja selle suits kandus ka üle Vaikse ookeani Tšiili rannikule.
https://twitter.com/GreenpeaceAP/status/1197748998540447745
https://www.youtube.com/watch?v=Q1I4n6vPCZ0
https://twitter.com/i/status/1207815448571633664
Enne jõule võttis sealne kuumalaine rekordilise võimsuse, sest riigi ilmavaatluste ajaloo kõige kuumemaks päevaks kuulutati 17. detsember ning päev hiljem tuli seda teha taas. Lisaks mõõdeti paar päeva hiljem Nullarbori ilmajaamas välja sealseks rekordiks +49,9 kraadi. Kuumuse jätkudes võtsid metsapõlengud hullud mõõtmed, mille tagajärjel oli jõuludeks põlenud vähemalt Eesti-suuruse ala jagu metsa ning jaanuari keskpaigaks ligi kolme Eesti suurune ala. Mõningane leevendus saabus Austraaliasse jaanuari keskel, mil mitmetesse põlengupiirkondadesse jõudsid paduvihmad koos hiidrahega. Õnneks langes inimestele leevenduseks ajutiselt õhutemperatuur.
https://twitter.com/tamsinroses/status/1219075347662004224
Ekstreemseid olusid mujalt maailmast
Detsembri alguses oli India ookeani lääneosas haruldane olukord, kui seal tegutses üheaegselt viis troopilist tormi, millest kaks pöörlesid üksteise vastas, mõlemal pool ekvaatorit. Tormide teket soodustab kõrge pinnavee temperatuur (üle +28 kraadi); aina soojeneva kliimaga troopiliste tormide arvukus tõuseb ning tugevus suureneb.
https://www.youtube.com/watch?v=EtZEI-DJDWk
Käesoleva aasta sügise lõpus ja detsembris on USA kesk- ja idapiirkondi tabanud mitmel korral suured õhutemperatuuri kontrastid, mis on eeskätt polaarfrondi turbulentse käitumise tagajärg. Kõige äärmuslikumal juhul on ühes punktis 24 tunni jooksul õhutemperatuur langenud +28 kraadi pealt –3 kraadini, mis tähendab päevaga südasuvest talve jõudmist. Detsembris on paaril korral olnud olukordi, kus mõnesaja-kilomeetrise vahega võib nautida vastavalt suvist ja talvist ilma. Väga äkiline külmenemine suvesoojusest südatalve ootab mitmeid piirkondi USA keskosas ees. Selliseid olukordi kasutavad varmalt ära aga kliimasoojenemise skeptikud, kes saavad korraks väita, et kus see soojenemine siis on, saamatu aru sellest, mis vahe on ilmal ja kliimal. Jaanuaris on tavapärasest külmem olnud pikemaajaliselt Alaskal ja Yukonis.
https://www.facebook.com/photo.php?fbid=10157941453897188&set=p.10157941453897188&type=3&theater
Kui Euroopa mandriosas olid ilmad tavapärasest oluliselt soojemad, sattus Island detsembri keskel väga tugeva lumetormi kätte, millest oli uudisnuppe ka Eesti meediakanalites. Sealsed tuulekiirused küündisid üle 50 m/s, puhanguga maksimaalselt 71 m/s, mis on oluliselt enam Eesti tugevatest tormidest. Torm tõi paiguti enam kui meetri lund ööpäevaga, mis muutis paljud maanteed läbimatuks.
https://www.youtube.com/watch?v=KK88xl_ITKo
Soojarekordite Euroopa
Ent ilmaekstreemsused võivad olla ka mõnusad, kui talvisel ajal on õhutemperatuur normist 5, aga paiguti ka 10 kraadi kõrgem. Näiteks 17. detsember oli mitmel pool Euroopas lausa kevadiselt soe – Bosnia ja Hertsegoviinas ulatus õhutemperatuur +22 kraadini, Austrias ja Albaanias +20 kraadini, Rumeenias ja Prantsusmaal +19 kraadini ning Belgias +16 kraadini. Väga soe ilm jätkus mitmel pool Euroopas ka 18. detsembril, kui enne tormi epitsentri möödumist oli ka Eestis mitmel pool rekordiliselt soe õhk. Päeva maksimaalse õhutemperatuuri rekordid said mitu meteojaama. Tormi tugevaimad iilid Eestis ulatusid Ilmateenistuse andmetel kuni 30 m/s.
https://www.facebook.com/groups/ilmahuvilised/permalink/1518819651626668/
Jaanuari alguses tuli aga eriti üllatavaid uudiseid Norrast, mil üldise sooja fooni ja mägedest laskuva fööni-tuulte koosmõjul tõusis õhutemperatuur paiguti suvistesse näitudesse. Ametlikuks Norra ja kogu Skandinaavia talvekuude soojarekordiks mõõdeti 2. jaanuaril +19,0 kraadi Sunndalsøra ilmajaamas. Eelmine Norra talvekuude rekord löödi enam kui ühe kraadiga. Norra fjordidesse laskus ebatavaliselt soe õhk veel 20. jaanuaril. Ka Islandil oli ebatavaliselt soe – 22. jaanuaril ligi +15 soojakraadi.
Euroopa ilmastik on mitmes paigus muutunud viimasel aastal ebastabiilsemaks ning raske on öelda, kuhu poole ilm erinevates piirkondades tüürida võib – kas tuleb korralik talv või toimub aeglane üleminek kevadele. Ebastabiilsuse ilmekas näide on Hispaania, kus mägisemates piirkondades sadas üsna hiljuti veel palju lund, ent rannikualad on saanud veebruari alguses juba tunda suviselt soojasid ilmasid ca +25 kraadiga.
Eesti talv, mis pole päris talv
Meie jõulud olid taas mustad või rohelised – kuidas kellelegi, mida on viimase paarikümne aasta jooksul esinenud tihedamini kui varem. Muidugi, on varemgi ette tulnud ja asi pole enam üllatav. Küll on aga erakordne see, et püsivat lumikatet ei tekkinud jaanuari lõpuks mitte kusagil Eestis ning niimoodi ka veebruari esimeses pooles. Lumeta talv on muidugi ühest küljest tervitatav nähtus, sest lumega kaasnevaid ebameeldivusi, näiteks jääd, lumerookimist, auto puhastamist jms ei pea taluma või ollakse rahul väiksemate küttearvetega.
Jaanuari keskmine õhutemperatuur oli tõenäoliselt läbi mõõtmisajaloo kõige soojem ehk +3,1 kraadi, mis on Ilmateenistuse andmete kohaselt normist 6,6 kraadi soojem. Näiteks Rootsis oli piirkondi, kus kogu jaanuari keskmine õhutemperatuur oli normist 10 kraadi kõrgem või Venemaal Siberis jaanuari esimesel poolel normist enam kui 15 kraadi soojem. Ka mitmeid päeva soojarekordeid mõõdeti mitmetes ilmajaamades. Looduses oli ühtaegu märke nii sügisest kui kevadest. Metsast avastati kukeseeni või aedades nähti kasvamas erinevaid kevadlilli. Meie piirkonna sooja õhu peamisteks põhjusteks jaanuaris olid tavapärasest oluliselt külmem stratosfääriõhk, mis põhjustab palju soojema õhu maapinnale lähemates õhukihtides ning pikalt Kesk-Euroopa kohal olnud tugev kõrgrõhuala, mis tugevdas sooja läänevoolu kandumist meile Atlandilt veelgi.
https://www.smhi.se/klimat/klimatet-da-och-nu/manadens-vader-och-vatten-sverige/manadens-vader-i-sverige/januari-2020-meteorologi-1.155422
https://www.facebook.com/photo.php
http://www.ilmateenistus.ee/2020/02/soe-jaanuar/
Vaatluste mõte
Paljudele looma- ja taimeliikidele on aga praegune lume või merejääta olukord looduses väga murettekitav. Merejää olemasolu puudumine viigerhüljeste poegimiseks võib põhjustada traagilist poegade hukku; lumekihi puudumine äkilise külma tulekul mõjub kasvatavale talivilja saagikusele kohutavalt.
Eelnevalt toodud äärmuslike ilmastikuolude nimistu maailma eri paigus on eelkõige tehtud meeldetuletuseks, et atmosfäär riigipiire ei tunne ja kasvuhoonegaaside piiramist tuleb teha riikidel ühiselt. Seega tuleb hakata elektrienergiat tootma muudel taastuvatel või alternatiivsetel tehnoloogiatel, mis kasvuhoonegaase õhku ei paiska. Samuti tuleks vaadata üle enda igapäevane transpordikäitumine ja muuta see säästlikumaks – nii loodusele kui ka enda rahakotile.
Kui me CO2 taseme tõusu pidurdada ei suuda, siis kõik see raha, mis praegu väidetavalt suhteliselt odava kütuse põletamisel saadud energia tootmisega säästetakse, maksavad tulevikus järgmised põlvkonnad kinni pideva keskkonnakahjude likvideerimise või leevendamise ja kallinevad kindlustusmaksed.
Ja lõpuks uudis kõikidele loodusesõpradele ja matkasellidele – sel aastal tuleb suure tõenäosusega väga lopsakas sääsesuvi. Nii et pange vaim ja tõrjevahendid valmis.
