ELEMENTAARNE NAGU VIHMAKEEP MEIE KLIIMAS: Iga kord, kui mõni eesti kirjandusklassikasse kuuluv teos teatrilavale jõuab, võib kuulda kahesugust ohkamist: „No milleks mingit külavärki tänapäeval lavale tuua!“ ja pärast etendust „Vau, ma mõtlesin, et mingi külavärk, aga jummala värske asi!“ Peep Ehasalu räägib August Kitzbergist ja Priit Pärnast. Tammsaare teoste puhul oleme jõudnud äratundmiseni, et see […]

ÕHUSTIK, MITTE SELETUSED: VAT Teater teeb Harold Pinterit. Klassika, eks ole. Aga vanameister Pinter õpetab, et tihtilugu on küsimused vastustest palju põnevamad ja kaalukamad. VAT Teatri dramaturg Mihkel Seeder lasebki rihma lõdvaks ja pommitab lavastaja Andreas Aadelit ning näitlejaid Jan Erik Ehrenbergi ja Simo Andre Kadastut terve posu sügavamõtteliste küsimustega, et näha, kas neil on […]

VÄLJAKUTSETES SEES: Eeva Esset teavad inimesed õige mitme kandi pealt, eelkõige kui ajakirjanikku. Saated nagu „Radar“, „Uudishimu tippkeskus“, „Kuldvillak“ jt ei vaja ilmselt guugeldamist. Juku-Kalle Raid kutsus Eeva sõnakohtingule ja too õnneks tuligi. Juku-Kalle Raid (J-K.R): Sa oled sündinud 1990. aastal, mis teadupärast oli selline äärmiselt anarhiline ja segane aeg. Eeva Esse (E.E): Ma arvan, […]

KUMMARDUS LOOMINGULE JA PUBLIKULE: Legendaarse prantsuse režissööri, fotograafi ja kunstniku Agnes Varda viimane film teeb mõnusa ülevaate tema pikast ja külluslikust karjäärist. Muljeid uuest linateosest jagab Aleksander Urke. Docpointi raames linastus prantsuse uue laine kino võtmetegija ning lavastaja Agnes Varda film „Varda kui Agnes“, mis avab ta enam kui 60 aastat väldanud karjääri. Eelmise aasta […]

  PEALT SIIRUVIIRULINE! Kreenholmi kangaid mäletatakse tänapäeval sageli kui määratlematut mahtu lillelist sitsi, millest tehti kitleid. Näitusel „Mustrid: Kreenholmi tekstiilidisain 1963–2005“ Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis soovitakse näidata, et on veel palju muud. Kai Lobjakas tutvustab Kreenholmi tekstiilidisaini aastatest 1963–2005. Kreenholmi manufaktuuris toodetud kangad on olnud Eesti elu loomulik osa aastakümneid ja mõjutanud mitme põlvkonna igapäevaelu. […]

PIIRIÜLETAJA KITARRIL: Eesti silmapaistev jatskitarrist Jaak Sooäär annab soovituse, mis sarnaneb korraldusega. Ei maksa rumalast peast magada maha Marc Ribot’ etteastet Jazzkaarel. Ribot’ tööde nimekiri on kilomeetrite pikkune ning temaga on soovinud ühele plaadile pääseda paljud maailmanimed. Kui ma hakkan meenutama, millised on kõige ägedamad kitarriga kontserdid, mida ma üldse kunagi näinud olen, siis kõige […]

TORUPILLI-JUSSI AEG: Juhan Maaker, hüüdnimega Torupilli Juss, oleks saanud sel kevadel 175-aastaseks. Tänaseni on säilinud rahvamuusika koguja ja ringreiside korraldaja August Pulsti kirjutatud mälestused erinevatest rahvapillimeestest, sealjuures ka Torupilli Jussist. Alljärgnev on Cätlin Mägi soovintervjuu August Pulstiga, mida pole kunagi toimunud, aga mis on inspiratsiooni saanud Pulsti mälestustest. Mälestused on kirja pandud erinevate rahvamuusika ringreiside […]

KRISTLUSE JA PAGANLUSE RISTMIK: Setode tuba ikooninurgaga lähtub iidse sakraalse ruumi ülesehitusest. See sisaldab energeetilist ala, kus saab kontakti kõiksusega, kuid mis vajab kaitset välise, ruumi piiridest väljaspool asuva vaenuliku maailma eest. Romanist Tiia Puustusmaa koostas raamatu seto ikooninulkadest (ikooninurk, püha nurk majas); ikoonide osa setode kultuuris ja ruumis vaatles ikooniuurija Oleg Kormašov. Ikooninulk edastab […]

HULLULT MAAILMAREKORDEID KORRAGA: Ei lähe päevagi, mis mööduks ilma uudisteta äärmuslikest ilmaoludest. Kuniks püsib teadlaste konsensus, et kliimamuutused toimuvad ning tõenäoliselt väga suures osakaalus on see inimtegevuse põhjustatud, peaksime tegutsema preventiivselt ning vanarahvatarkuse „parem karta kui kahetseda“ kohaselt. Geograaf ja ilmavaatleja Marek Karm viskab viimase paari kuu ilmaspordile pilgu peale. Kasvuhoonegaasid, mida me emiteerime atmosfääri […]

BOTAANILISELT KIRJU ILM: Tallinna Botaanikaaia ülevaatesari taimede iseäralikku ning huvitavasse maailma. Jaan Mettik räägib sarja teises loos talvelõpust, mil elusloodus tegeleb ellujäämisega. Millised nõksud on taimed hulludele tingimustele vastupanemiseks välja mõelnud? Veebruaris tegelevad inimesed ja loomad ellujäämisega. Möödunud suvel kogutud tagavarad (olgu see siis kas keldris olev toidukraam või naha alla kogutud rasvakiht) hakkavad otsa […]