HÕIGE TEISELT POOLT UST: KesKus trükib ära Ave Alavainu lustliku memopõimiku, mida poetess endast 2005. aasta kevadel pajatas. Ikka ta enda (1942–2022) mälestuseks. Väheke näitlemisest, aga rohkem kirjutamisest ja elueklektikast. Ja Ave viimasest vingest esinemisest kirjanike liidu musta laega saalis, mis pidi jääma ta viimaseks, ent muidugi ei jäänud. „Kevad on pidu!“ ütles Ave. Natukene […]

RASKETE AEGADE TABLETT ON NALI: Vägivald maailmas on kõike muud kui naljakas. Ent huumor aitab raskusi üle elada. Jaak Urmet on uurinud huumorit eesti kirjanduses ning vaatab üle mõned põhitõed, mida me pole ehk igapäevaselt märganudki. Maailma kõige lühem raamat olevat „Saksa huumori ajalugu“. Nii väidab levinud naljatus. Eesti huumori ajaloost saaks vast kõvasti paksema […]

MONUMENT: Jaan Krossi on mitu korda esitatud Nobeli kirjanduspreemiale. Esitati teenitult, ei antud teenimatult. Ta ise, olnud nii stalinlikes kui ka fašistlikes laagrites, arvas, et tema elu on läinud äärmiselt edukalt. Ühes laagritest töötas ta söekaevanduses. „See-eest,“ ütles ta mulle peaaegu kiideldes, „lasti meil iga päev duši all pesta.“ Nüüd avati Krossi akna all tema […]

Suur Argentina kirjanik Jorge Luis Borges kinnitas, et süžeesid on kirjanduses kõigest neli, ja liiatigi arvas ta, et kaht nendest on võimalik ühte liita, nii et järele jääb ainult kolm. Mina aga kavatsen pajatada teile kakskümmend neli lugu, mis võiksid pretendeerida maailmakirjanduse neljanda süžee kohale.     NELJAS SÜŽEE: Jelena Skulskaja maailmakirjanduse sarja 15. lugu. […]

HEITI TALVIKU KINNIPANEK. ÜHISKONNAOHTLIK TEGU JA SEGASED LEGENDID: Arvi Tapveri raamat „Toimik 5513. Heiti Talviku kaks kevadist hetke“ räägib Heiti Talviku „süüasjast“. Talvik läks kinni 1946. aasta kevadel ühiskonnaohtliku teo eest, mis seisnes kas tema sidemetes „kuritegeliku keskkonnaga“ või tema „möödunud tegevuses“. Aga – Heiti Talvik oli luuletaja, mitte bandiit, rõhutab Arvi Tapver ja teeb […]

JUMALAD, VAIMUD, TONDID JA KODUKÄIJAD: Salapärased ja üleloomulikud asjad on inimesi ikka huvitanud. Aegade algusest peale või juba natuke enne seda. Katja Koorti tõlgitud „Vaimude otsija kirjade“ raamatut tutvustab teose toimetaja Märt Läänemets. Jumalad, vaimud, tondid, kodukäijad, libaelukad, surnud ja surematud, üleloomulike võimetega inimesed jne toimetavad ringi kõikide rahvaste lugudes, hoiavad üleval põnevust ja tekitavad […]

UNUSTATUD RAAMAT: Kas pole imelik, et teades raudkindlalt seda, millal NSV Liit okupeeris Eesti, küsime me nii harva: miks ta seda tegi. Ja kui küsimegi, siis saame vastused, mida ei saa võtta tõsiselt. Igor Gräzin usub, et vastuse annab ta isa sõbra Viktor Suvorovi raamat „M-päev“, mis ilmus ligi 20 aastat tagasi. Eesti okupeerimiseks pidid […]

SILMAKIRJALIKKUSE BANDE: Andres Langemets räägib oma põlvkonnast. Head tal midagi öelda ei ole. Õigusega. Lisaks meenutab ta, kuidas 60-ndatel sündis terve karjeristide, nuhkide ja pealekaebajate plejaad. Soomlased ja vist mitmed teisedki rahvad räägivad sõjajärgsetest suurtest põlvkondadest. Loomulikel põhjustel ei olnud kogu sõjast haaratud Euroopas suurt sündimust 1939–1945, sündimus tõusis aga otsekohe pärast sõda. Külma sõja […]

Suur Argentina kirjanik Jorge Luis Borges kinnitas, et süžeesid on kirjanduses kõigest neli, ja liiatigi arvas ta, et kaht nendest on võimalik ühte liita, nii et järele jääb ainult kolm. Mina aga kavatsen pajatada teile kakskümmend neli lugu, mis võiksid pretendeerida maailmakirjanduse neljanda süžee kohale.   NELJAS SÜŽEE: Jelena Skulskaja maailmakirjanduse sarja 15. lugu. Tšehhov […]

EI SAA ME LÄBI LÄTITA, NAGU KA KÄTERÄTITA! Kirjanik, linnufotograaf, telesaate „Zaļgalvis“ saatejuht Rvīns Varde räägib, kuidas töötab tema kirjaniku- ja fotograafipilk. Mis juhtub siis, kui tekst kompab tahtlikult piire ning šokeerib, vajutades ühiskonna valupunktidele. Vastuse saab ka see, milline on tema tähendusrikka nime lugu. Rvīns Varde kohtub Eesti publikuga 24. septembril kell 18.30 Lodjakoja […]