ARMASTUS VENE KIRJANDUSES: Jelena Skulskaja lugudesarja 13. osa. Mihhail Bulgakovile tuginedes võib väita, et vene kirjandus töötab üksnes riimis „armastus-surm“. Ameerikas elab vene kirjanik Eduard Topol. Tema raamatuid on võimalik lugeda ainult vastu ööd, kui te olete pärast rasket päeva niivõrd väsinud, et midagi tarka enam pähe ei mahu. Oma intelligentsetele tuttavatele te nendest […]

TUNDMATU HISPAANIA: Mari Laan tutvustab Hispaania „mälubuumi“, mis vallandus alles XXI sajandi alguses, üle 20 aasta pärast 1977. aastal püsti pandud „vaikivat riiki“, kus valitses unustamise kokkulepe ja minevikus ei songitud. Kirjanik Javier Cercas on Hispaanias üks olulisemaid „mälu tagasitoojaid“. Äsja ilmus eesti keeles kirjaniku „Salamise sõdurid“. Olgu alustuseks öeldud, et hispaania kirjandus ei tähenda […]

AJAMASIN: Kui udusulis noorkirjanik kohtab tänast paadunud ennast. Äsja saabus ajakapsliga 21-aastane Jan Kaus 1992. aastast, olles saanud valmis oma Kalle Kilokalori nime all kirjutatud esimese brošüüri, luulekogu „Öösel näeb halvemini kui päeval“, ning tegi intervjuu tänase, vana Jan Kausiga (44), kes on saanud valmis palju raamatuid. Noor Kaus (21): Mulle avaldas ikka väga muljet […]

VÕRGUS KINNI: Lavastaja Gerda Kordemets rääkis Triinu Sikule Iris Murdochist ja tema tähtsusest. Aeg-ajalt tuleb soojendada üles supp, mis läheb ajaga vaid paremaks. Kunagi meie kirjandusfriikidele kõvasti vastu pead lajatanud Murdoch jõuab Gerda vahendusel nüüd ka teatrilavale. Põhjuseid selleks, et Tallinnast, Tartust või mõnest muust Eestimaa paigast sõit Rakverre ette võtta, on mitmeid. Ajaks, mil […]

MOSKVASSE, MOSKVASSE! Sirje Kiini paneeliraskune Marie Underi biograafia tõlgiti vene keelde. Selle piduliku sündmuse puhul räägib Kiin siinses loos Underi elust Moskvas. Vanemate vastuseisusele vaatamata laulatati 18-aastane Marie Under ja 23-aastane Karl Hacker 10. veebruaril 1902 Oleviste kirikus Tallinnas. Noor pere asus juba järgmisel kuul pärast laulatust elama Moskvasse. Moskvas elas Underi perekond 1902–1906, peaaegu […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES: Jelena Skulskaja lugudesarja 12. osa. Suur vene pagulane Vladimir Nabokov (1899–1977) ei olnud mitte üksnes ainulaadne kirjanik, vaid tal õnnestus ka kadudeta vene keelelt inglise keelele üle minna (pärastpoole püüdis tema ettevõtmist korrata Jossif Brodski, kuid tema ingliskeelsed luuletused kutsusid esile muige ja üliõpilaste ärrituse, proosa aga ei osanud varjata asjaolu, et […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES: Jelena Skulskaja lugudesari, 11. osa. Tolstoi vampiirid ja kooljad annavad märku, et tegelane ilma ainsagi luukereta kapis on igav nagu surnu. Vene kirjanduses on terve kohort krahv Tolstoisid, kõik nad on omavahel sugulased, igaühel on oma staatus, oma roll. Mihhail Bulgakovi „Teatriromaanis“ heidab kuulus kirjastaja Rudolfi autorile ette, et too jäljendab Tolstoid. […]

1980, ERANDLIK AASTA BREŽNEVLIKU UINAKU TAUSTAL: Tarmo Vahter koostas viimased kolm aastat raamatut „Karuks istus vangitornis“. Valmis põhjalik ning haarav teos, mis räägib 1980. aastast, stagnaväsinud Eestist, jalkast, õpilasrahutustest, Propast, 40 kirjast ja paljust muust, mis sellesse lühikesse aega mahtus. Juttu tuleb ka sellest, kuidas Eesti Vabariigi politsei- ja piirivalveamet lõvi kombel Nõukogude riigisaladust kaitseb. […]

Jaak Juske avaldas lasteraamatu „Tallinna vanalinna kummitusmajad“, istus selle ilmumise puhul toimetuses taburetile ja asus mõtisklema, kas kummitused on tõesti olemas. Tallinna kandis on elatud vähemalt 5000 aastat. See teeb 200 inimpõlve. Linna moodi asula on siin olnud ligi 1000 aastat ehk siis enam kui 40 inimpõlve. Kõik need sugupõlved on jätnud siia oma jälje, […]

MÕNUGA KUULATAV AUTOKIRJANDUS. Jan Kaus pani peale autos (mida ta juhtida ei oska) Risto Järve kirjandusliku CD „Linda kivist Lilla Daamini“. See audioteos teeb põnevaks muidu nüri ja mõttetu Tallinna-Tartu sõidu, kuna jutustab teeäärsete kohtade lugusid. Mulle meeldib mõelda, et kui oskaksin autot juhtida, siis kasutaksin Eesti kahe suurema linna vahet sõites Tallinna-Tartu maantee asemel […]