KUST TULEVAD NEED, KES TEATRIT TEEVAD: Kultuuriminister Indrek Saar sai F-Hoone eest kätte oma lavakaaegse kursakaaslase Peeter Raudsepa, kes õpetab lavakoolis uusi jõude ning organiseerib septembrikuu Draamafestivali kolme tudengipäeva. Nüüd sattus minister ajakirjanikurolli. Pildistas Mark Raidpere.  Indrek Saar (I.S): Räägime Draamafestivalist, ehkki – pean ausalt tunnistama, et mul ei ole välkideid, mida ma peaksin küsima. […]

MAIKADE LUGU: Oma (aja)looga on T-särk tõusnud viimase 50 aasta jooksul üheks endastmõistetavamaks riietusesemeks, mille abil saab väljendada oma isikupära, poliitilisi tõekspidamisi ja kuuluvust, aga mis saab olla ka kunsti edasi andev „meedium“. KesKus’i tegevtoimetaja Tiina Ilsen uurib T-särgi kujunemise lugu. Tänapäeval on T-särgid (nimetus tuleb teadupärast nende T-tähe kujulisest lõikest) ühed populaarsemad riietusesemed maailmas. […]

EESTI-UKRAINA POWERSTATION: Eesti-Ukraina bändi Svjata Vatra eestvedaja Ruslan Trochynskyiga on KesKus’i toimetuse kultuurikoer Sabal põhjust kohtumiseks küll. Esiteks tegi Ruslan ära eesti keele eksamid (hüüded: „Õige!“ ja „Just nii!“ kuluaarides) ning teiseks tuli Svjata Vatral välja uus plaat vägagi uue saundiga. Et kultuurikoer oli puhkusel ja näris kusagil konti, saatis ta Ruslani juurde Juku-Kalle Raidi. […]

PISUT IGAPÄEVAST TABELIT PAGULASTEEMAL: Raamatupidaja Tiit Kukk teeb primi-futu matemaatikat ning arvutab otse lugejale koju kätte, mida tähendaks Eestile pagulaskvoodid. Isegi tänased ja isegi vabatahtlikud. Kõigepealt natuke matemaatikat Exceli-inimeste raputamiseks. Meil ju pole tsensuuri, seda enam, et matemaatilist tsensuuri? Itaalias ja Kreekas olevat „pagulaskriis“. Kahe riigi peale kokku tuleks kvootide alusel (nüüdseks on neist küll […]

USALDAMATUS ON NÕRKUS: Andres Herkel räägib Tema Pühaduse dalai-laama sünnipäevaks, mis oli 6. juulil. Keskenduda ja kaalutleda, mitte esmaemotsiooniga kaasa minna, ütleb laama.  Dalai-laama on ilmselt nüüdisaegse maailma kõige tuntum pagulane. Oma kaheksakümnest eluaastast on ta veetnud paguluses suurema osa – 1959. aasta märtsist kuni tänaseni ehk ühtekokku üle 56 aasta. Ta oli kodumaalt lahkudes […]

ÜKS ÄGEDAMAID LINATEOSEID SEL AASTAL: Tristan Priimägi võttis ennast kokku ja veetis kuus tundi Miguel Gomese filmiga „Araabia ööd“, mida saab näha kinos Sõprus. „1001 ööd“on Araabia muinasjuttude kogum, mille tekstid muutuvad, ent raam on alati sama: neid lugusid räägib vesiiri tütar Šeherezade valitseja Shahryārile, lükkamaks edasi viimase vältimatut tüdinemist naisest ja tema hukkamist. Šeherezadel […]

VÄLJA SURNUD JA ÜLES ÄRGANUD PILL: Hiiu kandle, traditsiooni ja vabaduse teemal vestlevad duo Puuluup liikmed Ramo Teder ja Marko Veisson.  Pinge individuaalse eneseväljenduse vabaduse ja pärimusliku esitusviisi vahel on tõenäoliselt universaalne igasuguse traditsioonilise muusika (aga ka rituaali või muude tavade) esitamise juures. Ka elava traditsiooni puhul toimub kogukonnaliikmete vahel vaidlusi, kas ja kuidas midagi […]

ABSURDITEATER JA MODERNNE TANTS: Anne-Liis Maripuu tutvustab maailmatasemel etenduskunsti, mis jõuab Eestisse SAAL Biennaali raames. Kanuti Gildi SAAL-i augustikuisest programmist Augusti TantsuFestivali enam ei leia, selle asemel laiutab seal SAAL Biennaal. Erinevalt eelkäijast toimub uus festival, nagu nimestki järeldada võib, iga kahe aasta tagant, tänavu 17.–30. augustini. Koos Kanuti Gildi SAAL-i kunstilise juhi Priit Rauaga […]

ÖÖÜLIKOOLI JA KESKUS’I SARJA 10. LUGU: Publitsist Kaupo Vipp mõtiskleb inimõnne ja termodünaamika seoste üle. Kui kõrget elatustaset maakera sellisele hulgale inimestele üldse pakkuda saab? Mis pistmist on õnnel termodünaamika või füüsikaga? Minu jaoks oli kummaline – kui ma üheksa aastat tagasi tänu teadusfilosoofia huvile selle teema otsa komistasin –, et meil on 400 aastat […]

Jaak Juske avaldas lasteraamatu „Tallinna vanalinna kummitusmajad“, istus selle ilmumise puhul toimetuses taburetile ja asus mõtisklema, kas kummitused on tõesti olemas. Tallinna kandis on elatud vähemalt 5000 aastat. See teeb 200 inimpõlve. Linna moodi asula on siin olnud ligi 1000 aastat ehk siis enam kui 40 inimpõlve. Kõik need sugupõlved on jätnud siia oma jälje, […]