PISUT IGAPÄEVAST TABELIT PAGULASTEEMAL: Raamatupidaja Tiit Kukk teeb primi-futu matemaatikat ning arvutab otse lugejale koju kätte, mida tähendaks Eestile pagulaskvoodid. Isegi tänased ja isegi vabatahtlikud.

Kõigepealt natuke matemaatikat Exceli-inimeste raputamiseks. Meil ju pole tsensuuri, seda enam, et matemaatilist tsensuuri?

Itaalias ja Kreekas olevat „pagulaskriis“. Kahe riigi peale kokku tuleks kvootide alusel (nüüdseks on neist küll saanud sunniviisilis-vabatahtlikult laiali jagatavad „pagulased“) laiali jagada 40 000 „pagulast“.

Itaalias elab 60 miljonit inimest, Kreekas 10 miljonit. Unustame selle Kreeka korraks ära ning oletame, et kõik need 40 000 „kriisipagulast“ asuvad Itaalias, olgu nende olukord seal siis veelgi halvem, kui nad praegu väitsid olevat.

*

Siit arvutus:

40 000 / 60 000 000 x 100% = 0,067%

Need „kriisipagulased“ moodustavad Itaalias 0,067% rahvastikust.

*

Nendele „pagulastele“ sealt Itaaliast lisaks taheti meile kaela määrida veel osa 20 000 „pagulasest“ kusagilt väljastpoolt, kokku pidime saama 1064 „pagulast“. Eestis elab 1,3 miljonit inimest, ma rahvastiku rahvuslikust koosseisust siinkohal rääkima ei hakka.

*

1064 / 1 300 000 x 100% = 0,087%

Need „kriisipagulased“ moodustaksid pärast ümberjagamist siin Eestis 0,087% rahvastikust.

*

Nüüd arvutame välja Eesti-Itaalia pagulassuhte:

(0,087 – 0,067) / 0,067 x 100% = 29,85%

Seega tekitaks nende „kriisipagulaste“ selline jagamine meil siin hoobilt kolmandiku võrra suurema kriisi inimese kohta, kui Itaalias oligi! GDP numbrites arvutades (ma ei hakka leheruumi kokkuhoiu huvides seda arvutuskäiku siin läbi tegema) oleks asjad veelgi halvemad, meie tulevane kohalik „pagulaskriis“ oleks lausa poole suurem kui nende „kriisipagulaste“ poolt põhjustatu seal Itaalias.

*

Andke mulle palun sõnu selle plaani ja planeerijate viisakaks kirjeldamiseks, peatoimetaja palus mul mitte ropendada! Igatahes oli see kvoodiplaan (ja on, nüüd siis sunniviisilis-vabatahtlikult) uskumatult kuri ja alatu plaan ning oleks väärinud valitsuse poolt neile planeerijatele näkku sülitamist ja ust paugutades ruumist lahkumist. Paraku on see plaan endiselt jõus, nüüd küll „vabatahtlikult“ ning valitsus ei suuda ikka veel kindlas kõneviisis rääkides kõigist neist „pagulastest“ keelduda, räägivad hoopis mingist „solidaarsusest“ ja vastuvõtuvõimest; sellest allpool.

Mõistlikku seletust sellele, kuidas „pagulaskriisi“ lõpetab või leevendab selle kriisi kogu Euroopa Liidu territooriumile laiali laotamine, ei ole ja ma online casino kahtlen, et ka tuleb. Lähemal uurimisel selgub ka (aitäh, hr Glikman), et mingit seaduslikku alust sellisele „pagulaste“ kohustuslikus korras kaelamäärimisele samuti pole.

*

Sellest kõigest hoolimata võttis Toomas Hendrik Ilves võidupüha kõnes Kärdlas hoogu ja purtsatas välja, ma tsiteerin: „[…] Jälgides viimaste kuude arenguid nii meil kui mujal Euroopas, on nii minus kui paljudes teistes süvenenud kartus, et vajume abstraktse võõraviha, hirmu ja üldise sallimatuse lõksu […]“.

Kui meie presidendis ei tekita euroliidu keskvalitsuse seadusliku aluseta plaan põhjustada meile kolmandiku võrra suurem kriis (per capita), kui on Itaalias, kust „kvoodipagulased“ meile kaela määrimiseks tuuakse, „abstraktset viha, hirme ja üldist sallimatust“, siis on minu arust tegemist meie riigi ja rahva käekäigu suhtes ükskõikse inimesega.

Küsimus ei ole „pagulastes“, küsimus on selles probleemide hulgas, mida need „pagulased“ endaga kaasa toovad. Hakka pagulaseks, Toomas, sul puudub rahvuslik enesealalhoiuinstinkt!

*

Kõigile neile, kes tahavad nüüd suu lahti teha ja rääkida midagi Euroopast saadud rahadest ja „solidaarsusest“, tahan juba ennetavalt vastata: solidaarsus on ikka laiem mõiste kui baaris kohvi ja konjaki välja teinud vägistaja arusaam sellest, kuidas temale seetõttu vastuvaidlematult anduma peaks.

Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versioon, artikkel 4, punkt 2 ütleb: „Liit austab liikmesriikide võrdsust aluslepingute ees ning nende rahvuslikku identiteeti, mis on omane nende poliitilistele ja põhiseaduslikele põhistruktuuridele, sealhulgas piirkondlikule ja kohalikule omavalitsusele. Liit austab riigi põhifunktsioone, sealhulgas riigi territoriaalse terviklikkuse tagamist, avaliku korra säilitamist ja riigi julgeoleku kaitsmist. Eelkõige riigi julgeolek jääb iga liikmesriigi ainuvastutusse.“

*

Postimees viis 03.07.2015 läbi online-intervjuu nõndanimetatud „pagulasteema ekspertidega“. Küsimusele, mis tahtis vastust sellele, kuidas meil nende „pagulaste“ ühiskonda sulandamine peaks toimima, kui see kusagil mujal Euroopas toimida ei taha, vastas sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse nii: „Kindlasti tuleb meil õppida teiste kogemustest, me ei pea siin jalgratast leiutama. Samuti on meil endal integratsiooniküsimused olnud pikki aastaid siseriiklikult olulised. Silmas tuleb pidada, et integratsioon on kahesuunaline protsess.“

Kulla „eksperdid“, lahkuge oma kohalt, see „kahesuunalise integratsiooni saavutamine“ käib teile (ja mitte ainult teile) üle jõu ning mõistuse. Kui tahate teada, miks, siis uurige lähemalt kontseptsioonide „tagiyya“, „hiyal“ ja „kitman“ ning nendega seonduva kohta.

Nähes seda, kuidas Euroopa Liidu keskvalitsusele ja nende kohalikule pikendusele siin ei lähe üldse korda meie riigis juba valitsev olukord, kus eesti rahvuse osakaal on juba alla 70%, ning kavatsetakse seda veelgi vähendada „sundpagulaste“ invasiooni soosides ja neid kahesuunaliselt integreerides, on üheselt selge, et sellises olukorras mingist solidaarsusest selliste arulagedate „euroopalike väärtustega“, mis nimetavad grupihuvi oma territooriumi kaitsmiseks ja hoidmiseks abstraktseks võõravihaks, hirmuks ja üldiseks sallimatuseks, ei saa juttugi olla.

*

Veelgi enam – meie Euroopa Liitu kuulumine sellistel rahvustest mittelugupidavatel tingimustel tuleks üle vaadata, sest „uus euroopalik väärtus“, mis kohustab Eesti Vabariiki oma territooriumil eesti rahvast kahesuunaliselt integreerima lausa väljastpoolt Euroopa Liitu kaelamääritavate „pagulastega“, on vastuolus Eesti Vabariigi aluspõhimõtete ja eesmärkidega, mille eesti rahvas 1992. aastal maailmale Eesti Vabariigi Põhiseaduse preambulas teada andis:

Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade – võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse. […]

 Andke mulle palun sõnu selle pagulasplaani ja planeerijate viisakaks kirjeldamiseks, peatoimetaja palus mul mitte ropendada!