HEA NOSTALGIALAKS: Pärnu Muuseumi ajutiste näituste saalis on suvekuudel avatud kaks põnevat kuurorditeemalist näitust rannamoest, seltsielust, arhitektuurist ja inimestest. Tiit Kask Pärnu muuseumist kaeb üle kuurordimoe. Mõnusat nostalgialaksu pakub näitus „Kuurordimood“, mis koosneb 1890-ndate lõpust kuni 1990. aastateni esindatud rõiva- ja aksessuaarimoega seotud esemetest. Näha saab nii belle epoque’ile omaseid luksuslikke kleite jõukate supelsakste garderoobist […]

NAASMINE MEELE MINEVIKKU: Ei ole Meeletu lugu, on täitsa Meelega. Mai Levini välkuvad prillid suurendavad Raul Meele viimast näitust.  Raul Meele näitus „Ükskord me“ Art Space’is on omamoodi naasmine noorusaega, 1960. aastate lõppu ja 1970. aastate algusse, mil kunstnik eksponeeris oma konkreetset luulest võrsunud „trükimasinajoonistusi“. Järjekindel rahvusromantik Kes mäletavad, kes saavad nüüd teada, aga Meele […]

Viljandi politsei otsib Soomes kadunuks jäänud Rahelit Vabatahtlikud leidsid ojja kukkunud 83-aastase mehe elusana Politsei otsib Tartus kadunuks jäänud 21-aastast Matit, keda nähti viimati Anne kanali juures Kuressaare politsei otsib taga kaduma läinud noort naist  KUI KEEGI HAIHTUB: Kuraator Sten Ojavee kirjeldab Tartu Kunstimuuseumi väljapanekut „Kadumisest ja kadumiseks“, kus osaleb üheksa rahvusvahelist kunstnikku. Lugegu läbi […]

TERVITUSTEGA PÄIKESELISELT MAALT: 25. märtsil tutvustatakse Tartu Kunstimuuseumis uut näitust „Parandamise esteetika tänapäeva Gruusias“ ning sellega kaasnevat samanimelist raamatut. Kuraator Marika Agu kirjeldab, mida grusiinid täna toimetavad. Gruusia kunstist teatakse enamjaolt naivistliku kunstniku Niko Pirosmani (1862–1918) loomingut. Ilmselt igaüks, kes on külastanud Thbilisit või mõnda kohalikku gruusia restorani, on näinud tema tööde reprosid – pilte […]

OO, KOLLEKTIIVI ILU! Stalinistlik impressionism Baltimaade maalikunstis 1940.–1950. aastatel on nähtus omaette. Eha Komissarov riputas Kumu paljukannatanud seintele üles asjakohase näituse ning annab nüüd aru, kuidas toonastel kunstnikel traktori poetiseerimine sujus. „Näitus tutvustab nõukogude ajajärgu keskse kunstimõiste, temaatilise maali arenguid Baltimaades ja otsib vastust selle kunstiliigi populaarsusele.“ Selle lausega juhatab näituse sisse tekst seinal. Järgnev […]

MINUTID NÄITUSELT: Kadri Mägi tegi spordiülevaate Art Space’i graafikavõistlustelt, mis ei ole küll võistlus kunstnikele, vaid pigem kirjutajale. Vaataja jooks läbi galerii. Proovi järele, kas saad ka kohapeal sama kiiresti, Kadril läks 14 minutit. Eesti Litograafiakeskuse eestvedamisel korraldatud näitusel Tallinn Art Space galeriis pole seatud kunstnikele mingeid teemapiiranguid, ainus pilte ühendav lüli oli nende teostamise […]

ISLANDLASTE ELUTUNNETUSI: Triin Tulgiste tutvustab omanäoliste islandlaste omanäolist kunstnikku Ólafur Eliassoni. Kumus saab mekkida saarerahva kummalist kompotti. Islandi rahvas on kahtlemata üks omanäolisemaid ja selgelt eristuvama kultuuriga väikerahvaid Euroopas. Rahvaarvu juures, mis ulatub vaid veidi üle 300 000, on islandlastel ette näidata Nobeli kirjanduspreemia laureaat Halldór Laxness, muusikakollektiiv Sigur Rós, maailmakuulus muusik ja kunstnik Björk […]

KIRIKUTSENSUUR: Novembris avati Peterburi Jaani kirikus Eesti Kunstiakadeemia soome-ugri ekspeditsioonide näitus „Peegeldusi Peterburi eestlastest“. Kõikvõimalikke žanre sisaldavalt näituselt tsenseeriti välja Ave Taaveti karikatuurid. Ave spekuleerib, miks. Toimetus spekuleerib vastu, et selleks andis põhjuse kiriku sibulkuplit maast välja sikutav taat perega. Väljapanek Peterburi Jaani kirikus – mis on ehitatud 1860. aastal üle-eestilise korjanduse tulemusel – koosnes […]

FOTOKUU RAAMES: Haus Galeriis on avatud Herkki-Erich Merila isikunäitus „Figuring“. Fotokunstnikuga vestles sel puhul foto-, luule- ja muusikakunstist kirjanik Olavi Ruitlane, kellega kahasse on Merila varem ilmutanud foto- ja luuleraamatu „Eesti edulood“.  Olavi Ruitlane (O.R): Sel suvel sõime Naissaarel lesta. Kuulasin, kuidas Tõnu Kaljuste räägib muusikast, et see on miskit moodi võrreldav kirjandusega ja see […]

MÄNG ISEENDAGA: 1990. aastaid võib pidada lähiajaloo huvitavaimaks kümnendiks, arvestades närvilist üleminekut ühelt riigikorralt teisele, arvab Marika Agu. Kunstis on selle aja laps kahtlemata Kiwa, kelle näitust „Autoportree tundmatuna“ võib maitsta Tartu Kunstimuuseumis. Foto autor Terje Toomistu. 1990. aastate allasurutud ihade väljaelamine toimus kauboikapitalismi, kuvandikultuse ja soorollide üleseksualiseerituse vaimus. Kiwa kuulub sellesse põlvkonda, mis on […]