HUVI MUINASJUTTUDE VASTU: Maarit Murka (1981) loomingut võiks kajastada rubriigis „Muinasjuttude võlujõud“. Just sellenimelise raamatu on kirjutanud 1975. aastal Viini psühholoog ja psühhiaatria professor Bruno Bettelheim (1903–1990); see on avaldatud ka eestikeelsena. Riin Kübarsepp uurib Murka tööd lähemalt. Bettelheim tunnistas, et tema huvi muinasjuttude vastu ei ole muinasjuttude vooruste tehnilise analüüsi tulemus. Vastupidi, see huvi […]

KUNSTIDE KOHTUMISEST: Veebruarist on Tallinna südalinnas aadressil Maakri 21 avatud uus ja unikaalne kunstiruum nimega Tallinn Art Space. Koht ühendab endas graafikakoja, kaasaegse kunsti näituse- ja müügigalerii ning kunstisündmuste toimumise koha. Marion Ots selgitab lähemalt.  Art Space on Eesti kunstimaastikul uus nähtus seetõttu, et pakub võimalust näha ja osta kõige värskemat kaasaegset kunsti ning osaleda […]

HOLOKAUST KUI TÖÖSTUSHARU? Tartmusis (Tartu Kunstimuuseumis) näitusel „Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest“ holokaustist rääkida ei kardeta. Näituse kuraator Rael Artel tutvustab näitust, mis pajatab inimkonna ühest verisemast episoodist. Sel kevadel möödub 70 aastat inimkonna ajaloo kõige brutaalsema konflikti, Teise maailmasõja lõpust. Just neil päevil 70 aastat tagasi vapustasid maailma avalikkust hirmuäratavad fotod koonduslaagritest ning seal […]

TARTU SÕPRUSKONNA SALADUSLOOR: Liisa Kaljula kirjutab Kumu kunstimuuseumis äsja avatud näitusest „Tartu sõpruskond ja Ülo Sooster” (avatud kuni 29. märtsini 2015).  Do it yourself kultuuri seostatakse üldiselt 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi alguse noortekultuuri ja igasuguste lääne päritolu nähtustega nagu punk, alternatiivne rokk, indie-muusika, kodulindistajad, piraatraadiojaamad, isetehtud väikesed ajakirjad ehk zine’id, kogukonnapoed, omaalgatuslikud lastehoiud, […]

LILLED ON KOGU AEG OLEMAS OLNUD: Tiiu Talvistu tutvustab Malle Leisi näitust Tartu kunstimuuseumis. Leis on üks vähestest sõjajärgsetest naiskunstnikest, keda on tõstetud toonaste suurte meeskunstnike sekka. Leis kuulus ka legendaarsesse rühmitusse ANK ’64, mis kutsus omal ajal esile ideoloogiliste ringkondade nutu ja hala. Tartu Kunstimuuseum on oma näituste programmis keskendunud ikka ka eesti kunsti […]

ITAALIA KUNSTIPÄRANDI KÕRVUTAMINE: Kadrioru kunstimuuseumis ja Mikkeli muuseumis avatud Baltimaade kogudes leiduvat itaalia kunsti tutvustaval näitusel „Lux aeterna“ kohtuvad sensuaalsed antiikmütoloogia-ainelised teosed subliimsete religioossete kompositsioonidega, ütleb Kerttu Männiste. „Lux aeterna. Itaalia kunst Leedu ja Eesti kogudest“ saab teoks Leedu Kunstimuuseumi, M. K. Čiurlionise nimelise Rahvusliku Kunstimuuseumi ja Eesti Kunstimuuseumi koostöös. Eestis ja Leedus leiduva itaalia […]

50 AASTAT KUI 50 SEKUNDIT: Juta Kivimäe tutvustab Kumu skulptuurinäitust eesti modernistlike skulptorite loomingust. Just 1960.–70. aastad kipuvad oma tollases uuenduslikkuses teenimatult unustusse jääma. Ometi on tegu tänaseni värske kompotiga. Millised on 60-ndate ja 70-ndate märgid? Küpsemasse ikka jõudnud kunstnikud ja nende publik meenutavad täna tollasel näitustevaesel ajal toimunud Tallinna Kunstihoone või Tartu Kunstimaja kevad- […]

VORMIOTSINGUD JA ÜHISKONDLIKKUS: Nikolai Triiki (1884–1940) võib pidada Eesti 20. sajandi esimese kahe kümnendi kunstiliselt kõige radikaalsemaks autoriks. Liis Pählapuu analüüsib Triigi loojateed ja kommenteerib näitust Kumus. Nikolai Triik ja pärast Triiki esile kerkinud Ado Vabbe tõid siinsesse kunsti esmakordselt ühiskondliku tundlikkuse, ühendades selle vormiliste otsingutega. Konrad Mägi oli pigem väga isikupärane maalija talle ainuomase […]

Mul käis ema ka näituse avamisel ja ütles, et temale selline asi ei meeldi. Järeldus: päris surnud see punk vast veel ei ole. (Von Bomb) 40 AASTAT PUNGI ALGUSEST: Kiwa kureeris Voronja galeriis Varnja külas Peipsiveerel pungi loost näituse. Peipsilt puhuvad tuuled ja külatanumal liivaga mängiv post-pööripäeva päike loovad pandava parasvöötmekliima. Miski peale igavikku kulgevatel […]

LIIVI TÜKK ALATSKIVIL: Tehes Alatskivil lavastust „Kus sa oled, Juhan Liiv?“, olen hakanud mõtlema selle üle, kuidas me teist inimest näeme, kirjutab Urmas Vadi. „Mõtlen muidugi Juhan Liivi, aga miks mitte ka inimesi üldisemalt, kuni sinnani välja, et kui adekvaatselt me iseendid näeme.“ Tahtsin küll ainult Juhan Liivist rääkida, aga hetkel tuli millegipärast meelde üks […]