MINUTID NÄITUSELT: Kadri Mägi tegi spordiülevaate Art Space’i graafikavõistlustelt, mis ei ole küll võistlus kunstnikele, vaid pigem kirjutajale. Vaataja jooks läbi galerii. Proovi järele, kas saad ka kohapeal sama kiiresti, Kadril läks 14 minutit. Eesti Litograafiakeskuse eestvedamisel korraldatud näitusel Tallinn Art Space galeriis pole seatud kunstnikele mingeid teemapiiranguid, ainus pilte ühendav lüli oli nende teostamise […]

ISLANDLASTE ELUTUNNETUSI: Triin Tulgiste tutvustab omanäoliste islandlaste omanäolist kunstnikku Ólafur Eliassoni. Kumus saab mekkida saarerahva kummalist kompotti. Islandi rahvas on kahtlemata üks omanäolisemaid ja selgelt eristuvama kultuuriga väikerahvaid Euroopas. Rahvaarvu juures, mis ulatub vaid veidi üle 300 000, on islandlastel ette näidata Nobeli kirjanduspreemia laureaat Halldór Laxness, muusikakollektiiv Sigur Rós, maailmakuulus muusik ja kunstnik Björk […]

KIRIKUTSENSUUR: Novembris avati Peterburi Jaani kirikus Eesti Kunstiakadeemia soome-ugri ekspeditsioonide näitus „Peegeldusi Peterburi eestlastest“. Kõikvõimalikke žanre sisaldavalt näituselt tsenseeriti välja Ave Taaveti karikatuurid. Ave spekuleerib, miks. Toimetus spekuleerib vastu, et selleks andis põhjuse kiriku sibulkuplit maast välja sikutav taat perega. Väljapanek Peterburi Jaani kirikus – mis on ehitatud 1860. aastal üle-eestilise korjanduse tulemusel – koosnes […]

FOTOKUU RAAMES: Haus Galeriis on avatud Herkki-Erich Merila isikunäitus „Figuring“. Fotokunstnikuga vestles sel puhul foto-, luule- ja muusikakunstist kirjanik Olavi Ruitlane, kellega kahasse on Merila varem ilmutanud foto- ja luuleraamatu „Eesti edulood“.  Olavi Ruitlane (O.R): Sel suvel sõime Naissaarel lesta. Kuulasin, kuidas Tõnu Kaljuste räägib muusikast, et see on miskit moodi võrreldav kirjandusega ja see […]

MÄNG ISEENDAGA: 1990. aastaid võib pidada lähiajaloo huvitavaimaks kümnendiks, arvestades närvilist üleminekut ühelt riigikorralt teisele, arvab Marika Agu. Kunstis on selle aja laps kahtlemata Kiwa, kelle näitust „Autoportree tundmatuna“ võib maitsta Tartu Kunstimuuseumis. Foto autor Terje Toomistu. 1990. aastate allasurutud ihade väljaelamine toimus kauboikapitalismi, kuvandikultuse ja soorollide üleseksualiseerituse vaimus. Kiwa kuulub sellesse põlvkonda, mis on […]

VAIKNE KODUNE PIDU: Tartu Kunstimuuseumi näitus „Ruum minu ümber“ keskendub interjöörile eesti kunstis. See on meie kõige lähedasem keskkond: ruum, mis meid ümbritseb, kui tõmbume tagasi „avatud ruumist“ ja astume üle läve kodusesse keskkonda „suletud ruumi“. Tiiu Talvistu teeb ekskursiooni. Koduste interjööride kujutamine sai hoo sisse 17. sajandi Hollandis, kus väikeseformaadilised maalid kujutasid inimesi nende […]

SÜRREALISMI JA POPKUNSTI KOHVER: Alates 29. maist on St. Lucas Galeriis Tallinnas väljas belgia kunstniku Roland Delcoli maalide näitus – intrigeeriv, lõbus, hariv ja mõtlemapanev. Kuraator Anne Lillioja tutvustab meest, kelle kapis elavad koos Alasti Naine ja Kaabuga Mees.  Roland Delcoli hüperrealistlikus võtmes maalitud kollaažidel kohtuvad sürrealism ja popkunst, Botticelli Veenus ja Picasso Minotaurus, Whistleri […]

  „Kuldseid tähti taevas. Muldseid teri maas. Nähti pääsukest. Kuuldi parti. Maanteetuultes Merilaas kohtas Mägiste Marti…“ (Harald Suislepa pilkeluuletus „Küps kevad“, 1971)    UUED TUULED: Riin Kübarsepp kutsub pealinna uusimasse galeriisse Tallinn Art Space (Maakri 21), kust külastaja leiab mai lõpuni tuntud Eesti kunstnike kõige uuemat loomingut. Galeriisse Tallinn Art Space on oodatud värskeid tuuli […]

MIS ON LINNUKESEL MURET! Tartu Kunstimuuseumi (Tartmus) näitusel kirjeldatakse noorust kujutava kunsti kaudu. Kuraator Marika Agu kirjeldab nooruse kirjeldamist. Rahvusvaheline näitus „Noorus kui elustiil“ on ajendatud 2014. aastal elavnenud diskussioonist Eesti avalikkuses, mille käigus püüti defineerida ja mõista Y-generatsiooniks nimetatud põlvkonda, kes on sündinud aastatel 1980–2000. Müürileht ja Sirp pühendasid teemale erinumbri, Paides tõstatati teema […]

HUVI MUINASJUTTUDE VASTU: Maarit Murka (1981) loomingut võiks kajastada rubriigis „Muinasjuttude võlujõud“. Just sellenimelise raamatu on kirjutanud 1975. aastal Viini psühholoog ja psühhiaatria professor Bruno Bettelheim (1903–1990); see on avaldatud ka eestikeelsena. Riin Kübarsepp uurib Murka tööd lähemalt. Bettelheim tunnistas, et tema huvi muinasjuttude vastu ei ole muinasjuttude vooruste tehnilise analüüsi tulemus. Vastupidi, see huvi […]