KANADA VISUAALKULTUUR KUMU-s: Rituaal, kollektiivsus, katarsis, tants, mis hajub psühhedeelseks pildi- ja helikogemuseks. Seitse tohutusuurt videoekraani, helitaust ja 1000 ruutmeetrit vaipa. Selline on Kumu kunstimuuseumi sügise menunäitus, Kanada kaasaegse kunstniku Jeremy Shaw’ „Phase Shifting Index“. Iiris Viirpalu teeb koos Kumu tööka kollektiiviga näituse tutvustamise huvides tekstikambaka.
Oktoobrikuus avati Kumu kunstimuuseumi suures saalis selle hooaja üks tippnäitusi „Jeremy Shaw. Phase Shifting Index“, mis seob video, muusika, tantsu ja inimkonna tulevikustsenaariumid haaravaks kogemuseks. Berliinis tegutseva Kanada kunstniku seni mastaapseim tervikteos valmis isikunäituseks Pariisis Pompidou keskuses 2020. aastal. Mainekas kunstiajakiri Frieze nimetas selle 2020. aasta Euroopa kümne parima näituse hulka.
Huvitavamaid tänaseid tegelasi
Jeremy Shaw (s 1977 Vancouver, Kanada) on üks olulisemaid ja huvitavamaid kunstnikke tänases visuaalkultuuris. Kanada päritolu, aga Berliinis tegutseva Shaw’ loomingu läbiv teema on inimese soov reaalsusest välja astuda. Teda huvitavad erinevaid kehaväliseid kogemusi ja teisenenud meeleseisundeid käsitlevad kultuuri- ja teaduspraktikad nagu rituaal, ekstaas, katarsis ning neuroteadused.
Ta töötab mitmes meediumis, peamiselt küll visuaalkunstis, kuid on ka muusikutaustaga ning loob oma teoste helitaustad ise. Shaw’ isikunäitused on toimunud Pariisis Pompidou keskuses, New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseumis PS1, Berliinis Schinkel Pavilloni galeriis ja Torontos MOCA muuseumis. Shaw’ teoseid on kaasatud rahvusvahelistesse grupiprojektidesse nagu 57. Veneetsia biennaal ja Manifesta 11.
Shaw’ teosed on muu hulgas sellistes kollektsioonides nagu MoMA New Yorgis, Pompidou keskus Pariisis, Tate Modern Londonis ning Sammlung zeitgenössische Kunst der Bundesrepublik Saksamaal. Teose „Phase Shifting Index“ lõi kunstnik spetsiaalselt Pariisis Pompidou keskuses toimunud soolonäituseks. Näitus avati 2020. aasta veebruari lõpus, mis aga kattus esimese koroonalainega ning pidi suure osa planeeritud eksponeerimisajast seisma suletud uste taga. Seega avaneb nüüd Eestis loodetavasti üks paremaid võimalusi teost rahulikult vaatamas käia.
Eri kümnendite esteetika
„Phase Shifting Index“ kujutab endast mastaapset, kogu saali täitvat video-, heli- ja valgusinstallatsiooni, mis viib publiku inimesejärgsesse aega kauges tulevikus. Shaw on oma loomingus järjepidevalt töötanud mitmesuguste meediumidega ja dokfilmi esteetikaga, et analüüsida teisenenud teadvusseisundeid ning kultuurilisi ja teaduslikke praktikaid, mis tegelevad transtsendentaalsete kogemustega.
Teos võtab Shaw’ enda sõnul mõneti kokku tema senise loomigu võttestiku ja teemad. Seitsme hiidekraaniga video-, heli- ja valgusteos mängibki fiktsiooni ja dokumentalistika piiril, vaadeldes inimesi, nende uskumusi ja ekstaatilisi rituaale tulevikus, 22. sajandil. Teos on jõuline tulevikunägemus, mis seob dokumentaalfilmi, kontseptuaalse kunsti, muusikavideo ja teadusliku uurimise võtted ühtseks tervikuks. Shaw on loonud seitse erinevat tuleviku subkultuuri, kes väljendavad oma maailmapilti ja toimimisviise keha ja koreograafia kaudu, sealjuures varieerudes üliformaalsest liikumisest kontrollimatu ja ekstaatiliseni.
Kuigi kujutatud on tulevikku, iseloomustab kõiki gruppe äratuntav 20. sajandi eri kümnendite esteetika, nii välimuses kui ka salvestustehnikas – 16 mm filmilindist VHS-ini. Gruppide lood hargnevad paralleelselt kuni teose kulminatsioonini, kui liikumine ekraanidel sünkroniseerub. Äkki valgub kõik üle psühhedeelseks teisenenud reaalsusekogemuseks. Videoteos on kui tagasivaade kaugest tulevikust 22. sajandisse, kui inimeste uskumused ja ellujäämine olid hädaohus, esitades inimkonna tulevikust rääkivat narratiivi pseudodokumentalistika võtmes.
Inimese toimimised ja uskumused
Shaw’ loomingut iseloomustab tugev toetumine erinevatele teoreetilistele distsipliinidele: inspireerumine kognitiivteadustest, kultuuriteooriast, antropoloogiast ja teoloogiast, ka ulmest kui kirjandus- ja filmižanrist.
Kumus eksponeeritav teos kaasab teemasid kognitiivteadustest tantsuajalooni, jätkates samas tema teistestki teostest tuttavat kollektiivsete jagatud praktikate ja katartiliste kogemuste uurimise liini. Shaw’ varasemate tuntumate teoste seas on videoteosed „Liminals“, mille fookuses on teisenenud teadvusseisund, usuline fanatism ja rituaalsus, erinevate inimeste psühhedeelset trippi portreteeriv „Quickeners“, mille jaoks manustas rühm osalejaid ühes kunstniku endaga tugevatoimelist psüheedeelikumi DMT ning pseudodokumentaalne videoteos „I Can See Forever“, mille keskmes masin-DNA-ga inimesed.
Fiktiivse ja dokumentaalse piiril balansseerides uurib Shaw siiski ennekõike inimest: meie toimimist, uskumusi, ajaloolisi kollektiivseid praktikaid ja soovi koguneda, jagada, teadvust avardada.
Dialoogid teiste Kumu näitustega
Näitus põimib omavahel teemasid, millega suuresti Kati Ilvese kureeritud Kumu kaasaegse kunsti programm on aastate jooksul süsteemselt tegelenud. Siin näeb tehnoloogia ja inimese suhet, mis peegeldab ka ulme ja fiktsiooni kohta kaasaegses visuaalkultuuris.
Nii astub „Phase Shifting Index“ huvitavasse dialoogi Kumu varasemate näitustega: Ryoji Ikeda „supersümmeetria“ (2015), Katja Novitskova „Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud. 2. aste“ (2018), grupinäitus „Murtud sümmeetriad“ (2020), samuti Kumu hiljutine näitus „Terve öö üleval. Reivikultuur lähivaatlusel“ (2021), kus ühiseks nimetajaks on piiripealsuse, tantsu ja kehalisuse temaatika.
- novembril kell 18 saab Kumu auditooriumis toimuval ühekordsel videoõhtul näha Jeremy Shaw’ varasemate videoteoste triloogiat „Quantification Trilogy“. Näidatav teos koosneb kolmest videost: „Quickeners“ (2014), „Liminals“ (2017) ja „I Can See Forever“ (2018). Kogu programmi kohta leiab infot Kumu kodulehelt. Oktoobrikuus toimus Kumu auditooriumis ka vestlusõhtu Jeremy Shaw’ga, mida modereeris kunstiteadlane ja kuraator Kati Ilves ning kus tuli juttu Shaw’ varasematest teostest, tema huvist kollektiivsete rituaalide, ulme ja psühhedeelia vastu, mis on inspireerinud ka tema kunstipraktikat.
