JALAJÄLJE SUURUS: Meie teadmised Louis Armstrongist on enamasti pinnapealsed ja me kipume teda võtma iseenesestmõistetavalt: oli lihtsalt üks suure südame ja sooja naeratusega mees. Marje Ingel tuletab jazzilegendi meelde ning kutsub ühtlasi ka Jõulujazzile, kust leiab Armstrongile pühendatud kontserdi.
„Kes siis Louis Armstrongi ei teaks!“ võiks kuulda reaktsiooni mõnelt muusikasõbralt, kui teda trompetilegendi kohta küsitleda. Samas on meie teadmised Armstrongist enamasti pinnapealsed ja me kipume teda võtma iseenesestmõistetavalt: oli lihtsalt üks suure südame ja sooja naeratusega mees, justkui jazzi maskott! Armstrongi panus jazzi ja kogu levimuusika arengusse möödunud sajandi esimestel kümnenditel on mattunud hilisemate muusikavoolude kihistuste alla, seega kuluks ära üks mäluvärskenduskuur.
Muusik New Orleansi jõelaevalt
Niisiis, alustagem algusest. Louis Armstrong tuli ilmale 4. augustil 1901 New Orleansis, tema ema Mary oli siis umbes 16-aastane. Olud olid rasked ja Louis kasvas vaesuses, piirkonnas, mille nimi Battlefield (Lahinguväli) sümboliseeris asjade seisu eluvõitluses. Teismelisena hakkas Louis mängima kornetit ja hiljem trompetit ning sai tööd muusikuna New Orleansi jõelaevadel.
Laevaorkestris õppis noor Louis nooti lugema ja nimetas seda aega tagantjärele oma „ülikoolihariduseks“. Ühena esimestest jazzmuusikutest pakuti talle võimalust mängida toona tavapäraste kogu orkestriga mängitavate muusikapalade jooksul vahelduseks pikemaid trompetisoolosid ning Louis pani neis mängu oma isiksuse ja stiili.
Louisi mäng äratas tähelepanu ning 1922. aastal kutsus King Oliver teda Chicagosse oma orkestrisse. Siin hakkas Louis Armstrongi karjäär ülesmäge minema, suuresti Oliveri orkestri pianisti Lil Hardini innustusel, kellega trompetist paar aastat hiljem abiellus. Temaga moodustas Louis Armstrong ansambli Hot Five, kus lisaks Hardinile klaveril mängisid Johnny Dodds klarnetil, Johnny St. Cyr bandžol ja juba New Orleansist tuttav Kid Ory tromboonil.
Tähenduseta silbid
1920-ndate keskel salvestas Kuum Viisik aastaga 24 plaati ning lindistamishoos juhtus vahel ka kentsakaid äpardusi.
Juba mõnda aega oli Armstrong lisaks trompetimängule üles astunud ka laulusolistina ning legendi kohaselt sattus ta tahtmatult scat-laulu edendaja rolli, kui loo „Heebie Jeebies“ salvestamisel tekstiga noodipaber puldilt maha kukkus ning Armstrongil ei jäänud aega seda üles võtta.
Talle omase muretusega hakkas Louis Armstrong sõnade asemel tähenduseta silpidel improviseerides laulma ning salvestussessioonil viibinud Okeh Recordsi plaadifirma president E. A. Fearn andis talle märku samas vaimus jätkata. Armstrong põrutaski uljalt loo lõpuni, arvates, et salvestis kustutatakse niikuinii, kuid just see versioon avaldati vinüülplaadil ning sellest kujunes ootamatu hitt.
Uuendused helitehnikas
Armstrongi edusammud vokalistina langesid kokku tehnoloogiliste uuendustega helitehnikas. 1931. aastal RCA firma poolt kasutusele võetud ribamikrofon suutis kinni püüda ja edastada laulja häälele iseloomulikku soojust ja lähedust ning tegi võimalikuks paljude mahedahäälsete kavaleride tulevase võidukäigu nii heliplaatidel kui ka kinolinal.
Louis Armstrongi isikupärane hääletämber võimaldas temalgi uuest leiutisest kasu lõigata, lisaks andis tema improviseerimis- ja interpreteerimisoskus talle võime taasavastada ning uue nurga alt „välja valgustada“ publikule juba teiste artistide esituses tuttavaks saanud palu.
1930-ndatel salvestas Armstrong oma sõbra, helilooja Hoagy Carmichaeli kuulsamaid laule ning tema tõlgendused avaldasid suurt mõju alles kujunemisjärgus noorte valgete lauljate, näiteks Bing Crosby esitusmaneerile.
Armstrong oli toona oma võimete tipus ka trompetistina. Peatselt pärast Hot Five’i plaadistussessioone lindistas ta 1920-ndate lõpus koos pianist Earl Hinesiga ning mõned tema toonastest improvisatsioonidest on tänaseni jazzi ajaloo ühed kuulsamad ja mõjukamad.
Huvitavad tipud
Suurepärase muusikuna oskas Armstrong jätta ruumi ansamblipartneritele ning täiendas galantselt temaga koos esineva solisti fraase ilma ise liigselt esile tükkimata ja kapriisselt tähelepanu nõudmata. Üks viljakamaid ja tähelepanuväärsemaid koostöid Louis Armstrongi loometeel oli lavapartnerlus Ella Fitzgeraldiga, koos salvestasid lauljad ka ooperiplaadi „Porgy & Bess“ valitud katkenditega George Gershwini lavateosest.
Oma populaarsuse haripunkti jõudis Louis Armstrong alles 1964. aastal ning seda taas vokalistina, tõugates edetabeli tipust tolleks ajaks just kuulsaks saada jõudnud biitlid. Edu toonud tõlgendus Jerry Hermani laulust „Hello, Dolly!“ ja hitiga koos välja antud album püstitasid veel ühe rekordi, sest ligi 63-aastane Armstrong oli ühtlasi vanim inimene, kes tolleks hetkeks „Hot 100“ plaadiedetabeli tippu jõudnud.
Mõõtmatu mõju
Pärast Louis Armstrongi maise teekonna lõppu on tema pärandi suurust raske hinnata. Tema järgi on nimetatud park, staadion ja lennujaam ning kindlasti veel palju käegakatsutavaid objekte ja vahest ka abstraktseid nähtusi. Louis Armstrongil on ka oma majamuuseum, mis muide asub praeguse pandeemiaga seostuva nimega piirkonnas Corona, Queensi linnaosas New Yorgis. Materjali, mida uurida, leidub seal palju – osalt tänu Armstrongi enda kalduvusele kõike koguda, teisalt aga tänu sõbra ja ihufotograafi Jack Bradley pühendumusele. Bradley lahkus siitilmast tänavu märtsis 87-aastaselt ning jõudis jazzilegendist tema eluajal jäädvustada umbes 6000 fotot. Kuna aga pikaaegne fänn kohtas oma iidolit alles 1950-ndatel, tuleb kuulajal Armstrongi elu ja muusikutee algust pildiliselt kujutleda vaimusilmas.
Kujutlusvõimet on vaja sellekski, et Louis Armstrongi kultuurilise jalajälje suurust üldse hoomata. Nimelt on tema mõju jazzi arengule öeldud olevat mõõtmatu. Mis siis muud, kui püüame tema mitmekülgsest olemusest tabada vähemalt mõnda tahku ja rõõmustame selle üle. Mõistagi on Louis Armstrongile pühendatud terveid festivale, seda nii Ameerikas kui ka Euroopas. Väikeses Eestis tähistame Louis Armstrongi pärandit 26. novembril kontserdiga Jõulujazzil, Ella ja Louis’ rollis sedapuhku Sofia Rubina ja Jason Hunter.
Jõulujazz 2021
„Louis Armstrongi jälgedes“ Jason Hunter band feat. Sofia Rubina, Jan Uuspõld & Allan Järve
26. novembril kell 19.00 Vabal Laval
Tänavu möödus 120 aastat Louis Armstrongi sünnist ja 50 aastat tema surmast. Armstrongi repertuaari pärlid kõlavad Jõulujazzi kontserdil Ameerika trompetisti Jason Hunteri ansambli esituses, kus solistidena osalevad vokalistidena Sofia Rubina ja Jan Uuspõld ning trompetist Allan Järve.
