Egon Erkmann – vaataja, disainer, semiootik – käis tähelepaneliku vaatajana Haapsalu graafilise disaini festivalil 2021. aastal saadeti Siberi vangilaagrisse Boris Kabur (1917–2002), konstruktor-leiutaja, eesti kirjanik ja tõlkija. Kui ta 1954 Eestisse naasis, oli ääretu nõukogudemaa saanud juurde ühe leiutise, mis sündis Boris Kaburi juhtimisel vangidest teadlaste koostöös – mootorsae Družba. Kabur pani saele nimeks Taiga, […]

MIS SIIS PÄRNUS PEALE RANNALIIVA? 3. mail avasid pärast kahekuust koroonapausi uksed näitusesaalid ja muuseumid. Jaan Elken selgitab Pärnu Uue Kunsti Muuseumis toimuva tagamaid, astub välja Mark Soosaare kaitseks, keda on kiputud solgiga üle valama ning tutvustab UKM-i uut näitust. Tänavu 15. aprillil taganes Pärnu linnavolikogu taas (ühe hääle enamusega 20:19) hoonestusõiguse lepingust Läänemere Kunstisadama […]

KUMMASTAV ESTEETIKA ÕPETAB MÕNDAGI: Kunstiteadlane Triin Metsla tutvustab Patricia Piccinini rahvusvahelist tähelendu. Ise saab seda vaadata sel kevadel Kai kunstikeskuses. aprillist on avatud Kai kunstikeskuses maineka Austraalia kunstniku Patricia Piccinini näitus „Elusäde“. See mõneti emotsionaalselt ebaõdus näitus kutsub vaatajat üles eelkõige vaatlema teistsugust elu enda ümber ja mõtlema, milleks on võimeline teadus ja kui palju […]

ÜHISKONNA JA LOODUSE MINIVORMID: Pärnu linnagaleriisse jõudis näitus „Apokalüptilised maastikud“, autoriteks Anonymous Boh ja Devil Girl. Monika Kuzmina käis asja vaatamas. „Näitus käsitleb meie ühiskonna peavoolus ja selle kõrval tegutsevaid subkultuure ja inimkooslusi, mille eesmärgid ja käitumismudelid loovad alust täiesti uue sootsiumi sünniks: muutunud maailmakord, mütoloogiliste olendite reinkarnatsioon apokalüptilistel väljadel. Eksponeerides elusolendit kui ühiskonna ja […]

SURNUD LOOMADE ÄRATAJA: „Taksidermist on alguses kirurg, vahepeal kunstnik ja lõpuks rätsep.” Raugelt, justkui hajameelselt, ent nõnda tabavalt võtab Kai oma ameti kokku, ise stuudio töölaualt vastu vaatavat koonukest silitades, kui ennast kohtumise lõpuks ukse poole asutan. Fotograaf Mark Raidpere käis Kaid töö juures vaatamas, pildistamas ja kirjutamas. Kai: Ma olen ju selline põdeja tüüp! […]

SILMATES MAASTIKKE: Kuraator Kerttu Männiste teeb ringkäigu perekond Värniku kunstikogus, mis Mikkeli muuseumis nüüd kõigile vaatamiseks väljas on. See näitus pakub meie klassikute poolt lõuendile seatud resi läbi aja ning Eesti maastike. „Nagu oma lapsed saadaks eksamikomisjoni ette,“ ütleb Peeter Värnik, kui näituse ettevalmistusprotsessi käigus Eesti Kunstimuuseumi konservaatoritega potentsiaalseid eksponaate üle vaatame ja transpordiks ette […]

KATHOEI JA KOMPLITSEERITUD SUGU: Fotokunstnik Alan Proosa on viimased viis aastat jaganud oma elu Eesti ja Tai vahel, millest jutustab tema näitus „Armastuse, õitsengu, hurma ja kaduviku lood“ Tartu Kunstimuuseumis. Indrek Grigor inspekteeris väljapanekut. Kagu-Aasia on võrdlemisi kauge ning julgen väita, et enamiku eestlaste jaoks ühte sulav piirkond. Sama kehtib ka Kagu-Aasia transsooliste inimeste kogukonna […]

ÜHISANALÜÜSI KATSE: Leila Lükko katse paigutada ühe nimetaja alla seitset noort Eesti kunstnikku. Ture telemast, Kristi Kongi, Merike Estna, Mirjam Hinn, Katrin Piile, Mart Vainre, Regina-Mareta Soonsein ja Katja Novitskova. Modernismiperiood lõpetab kunstivoolude ajaloo ning postmodernistlikud suundumused kombivad möödunud ajaloo mullas, püüdes ületada modernismi lõpuperioodile omast absurditunnetust. Modernismi kätketud surma idee, juba alates Nietzsche väitest, […]

MUINASJUTTUDE PÄRISELU: Veebruari alguses avati Eesti Rahva Muuseumis suurejooneline ja müstikat täis muinasjutunäitus „Elas kord…“. Selle loovmeeskond on kirju – folkloristid, kirjanikud, animaatorid, illustraatorid. Idee autorid ja sisukuraatorid on Katrin Sipelgas ja Jaak Kilmi. Küsis Kairi Ustav. Miks filmikunstnikud hakkasid muinasjutunäitust tegema? Katrin Sipelgas: See on parim kooslus, et jutustada lugu ja luua keskkond. Lõime […]

  PEALT SIIRUVIIRULINE! Kreenholmi kangaid mäletatakse tänapäeval sageli kui määratlematut mahtu lillelist sitsi, millest tehti kitleid. Näitusel „Mustrid: Kreenholmi tekstiilidisain 1963–2005“ Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis soovitakse näidata, et on veel palju muud. Kai Lobjakas tutvustab Kreenholmi tekstiilidisaini aastatest 1963–2005. Kreenholmi manufaktuuris toodetud kangad on olnud Eesti elu loomulik osa aastakümneid ja mõjutanud mitme põlvkonna igapäevaelu. […]