EKLEKTILINE, ENT OMETI TERVIKLIK AJAMATK: Mae Variksoo tutvustab Tartu Kunstimuuseumi näitust “Kujuta pilti! Illustratsioone Tartmusi kogust”. Lisaks graafikale näeb publik ägedaid raamatuillustratsioone ja töid, mida pole siiani veel kordagi eksponeeritud.

Näitus “Kujuta pilti! Illustratsioone Tartmusi kogust” toob Tartu Kunstimuuseumi 2. korrusel vaatajani mitmekesise valiku muuseumi kogusse kuuluvatest töödest, mis pakuvad nii äratundmis- kui ka avastamisrõõmu. Näitus pakub vaatajale võimalust tutvuda Tartmusi graafikakoguga ja ühtlasi toob avalikkuseni töid, millest paljusid pole veel kordagi näitustel eksponeeritud.

Raamatuillustratsioonid, originaali koopiad

Illustratsioonide originaalid ja kavandid on ilma neid saatva kontekstita muuseumikogude seisukohalt pisut ebamäärased ja justkui kodutud. Tegemist on kujutistega, mis on juba algselt mõeldud tiražeerituks raamatutes ning seeläbi saab lugejale tuntuks eelkõige originaali trükis ilmunud koopia, mis on lisaks sageli oluliselt väiksem kui algne teos.

Muuseumi kollektsiooni ei pruugi aga jõuda kogu teosele loodud illustratsioonide komplekt, vaid hoopis üksikud ja kirjandusteost tundmata pealtnäha seosetud tööd. Näitusele satuvad illustratsioonid eelkõige siis, kui neid eksponeeritakse osana mõnest isikunäitusest. Nii ongi illustratsioonide originaalid ühtaegu tuntud ja tundmatud.

Ajalugu ei katke

Muuseumi näol on lähtuvalt selle definitsioonist suuresti tegemist mäluasutusega, mille üheks olulisemaks missiooniks on mõnda laiemat või kitsamat valdkonda puudutava ainese kogumine, talletamine ning kontekstualiseerimine üha kulgevas aja loos. Seetõttu peab muuseumikogude täiendamine jätkuma selleks, et kaasaeg – millest saab kord samuti ajalugu – saaks sellesse tervikusse talletatud ja aja loo vestmine ei katkeks. Et tegu on protsessiga, mis ei lakka, tuleb seda lugu aga üha uuesti ja uuesti tundma õppida. Ühest küljest selleks, et hoida elus seda, mis ületab elavate põlvede mäluhorisondi, samamoodi aga ka selleks, et täiendada ajaloolist nägemust sellele pidevalt lisanduvate kihistustega.

Just viimastel kümnenditel on saanud eriti aktuaalseks vajadus heita värske pilk muuseumikogudele ja mõtestada nende positsiooni kollektsioonis uuesti. Uus vaade tekib kõige selle taustal, millest me võime nüüd mõelda mõnevõrra teisiti kui siis, kui üks või teine teos kogusse jõudis.

Graafika haprus

Ühe ulatusliku ajaloolise kogu tundmaõppimine on töö, mida on raske võtta ette väljaspool mõne näituse või kirjutise ettevalmistamist. Sellega seonduv protsess on põnev avastusretk nii kuraatorile kui ka koguhoidjale, kes tunneb kollektsiooni kõigist teistest paremini.

Kunstiajalugu on oluliselt mitmekülgsem ja rikkalikum kui ühegi üksiku muuseumi püsiekspositsioon või ajutised näitused seda korraga väljendada suudavad. Kogudes leidub hulgaliselt töid, mida pole kunagi näitusel nähtud. Just graafikat on tulenevalt pabermaterjali haprusest võimalik eksponeerida oluliselt vähem kui suurt osa teistes meediumites teostatud töid.

Kronoloogiliselt seotud grupid

Tartu Kunstimuuseumis valminud näitust “Kujuta pilti!” iseloomustab püüd anda aus ülevaade suuremahulisest kogust ning seda kujundanud asjaoludest. Suur osa töödest on paigutatud vitriinidesse ja seintele on jäänud tühja ruumi, kuid see ruumiküllus on petlik. Kui esimesed kärped teoste nimekirjale olid tehtud ja tundus, et midagi enamat välja jätta pole lihtsalt võimalik, oli tööde nimekirjas alles vähemalt 700 rida. Kohe algusest sai selgeks, et ühe näitusega on võimalik jagada vaid killukest.

Kui vaatajat jäävad näituse juures painama küsimused sellest, miks kerkisid esile ühed või teised teemad või autorid, siis suure tõenäosusega ei peegelda tehtud valikud mitte ainult kuraatorite huve, vaid kordavad ka muuseumi kogu aastakümnete jooksul kujundanud kultuuripoliitilisi mustreid.

Teosed muuseumi näitusel on jagatud nelja saali vahel kas aineliselt või kronoloogiliselt seotud gruppidesse. Esimene saal tervitab näitusekülastajat mitme tuttava teosega. Tervikuna ühendab seda rahvapärimuslik aines, milles vaataja kohtab Kalevipoega, Vanemuist, Vanapaganat, Suurt Tõllu ja ussikuningat. Äratundmisrõõmu valmistavad Günther Reindorffi illustratsioonid Kreutzwaldi kogumikule “Eesti rahva ennemuistsed jutud”. Samuti leiab sellest saalist teiste hulgas ka Evald Okase, Evi Tihemetsa ja Kristjan Raua teosed.

Teine saal, mis on kogu näituse suurim ja ühtlasi tihedaim osa, annab aimu kogude kujunemisest 20. sajandi vältel, eriti just Teisest maailmasõjast alates ning sellele järgnenud Nõukogude perioodil. See väljapanek ilmestab ühtlasi möödunud sajandile omaseid ja levinumaid tehnikaid. Kohalike autorite kõrval on eksponeeritud nii väliseesti kui ka muud päritolu autorite looming, mida kogus leidub. Väljas on töid Ülo Soosterilt, Kaljo Põllult, Arno Vihalemmalt ja Heldur Viireselt.

Sirbi ja Vasara illustratsioonid

Kindlasti vajavad eraldi mainimist ajakirja Sirp eelkäijas Sirp ja Vasar 1940. aastate keskel ilmunud illustratsioonid, mis ilmestavad elavalt oma ajastu poliitilist ning ideoloogilist maastikku.

Eriti tänapäeva kontekstis tasub pöörata tähelepanu kujutise tähtsusele ideoloogiliste sõnumite edastamisel ning sellele, mismoodi seda varem on tehtud. Samuti on oluline näidata ka Nõukogude ideoloogiast puudutatud pärandit muuseumide kogudes ja õppida seda tundma kui osa meie kollektiivsest minevikust.

See ei ole ühegi individuaalse kunstniku hukkamõist, vaid juhib hoopis tähelepanu sellele, millega suur osa kunstnikke on oma igapäevast leiba teeninud. Siinkohal on oluline mõtiskleda kasvõi Soosteri reaalteaduslikke seaduspärasusi visualiseerivate illustratsioonide näitel, milliseid tekste eksponeeritavad teosed on saatnud ja milline on kujutise võim sõnumite edastamisel.

Pildid lastekirjandusest

Lastekirjandusele loodud illustratsioonid on enamasti kõige varem vaataja mällu sööbinud ja pakuvad ohtralt äratundmisrõõmu. Selle näituse raames tehtud valik keskendub pigem kindlatele näidetele nagu Enno Ootsingu illustratsioonid Tammsaare lühijutule “Poiss ja liblikas” ja valitud teosed Siima Škopi loomepärandist.

Viimasest näitusesaalist võib leida teosed, mida seovad nii otstarve kui ka tööde vanus. Sealne väljapanek hõlmab mõningaid vanimatest Tartmusi graafikakogusse kuuluvatest töödest. Eksponeeritud on ka mitmeid baltisaksa autorite loodud teadusillustratsioone, mis kujutavad looduslikke objekte nii lähedalt kui ka kaugemalt, ilmestamaks illustratsiooni funktsiooni enne fotoajastut.

Näitust on võimalik vaadata Tartu Kunstimuuseumis käesoleva aasta 16. oktoobrini.

Kujuta pilti! Illustratsioone Tartmusi kogust

18.06.–16.10.2022

Tartu Kunstimuuseumi II korrus

Kuraatorid: Kadri Mägi, Mae Variksoo

Näituse kujundus: Helmi Marie Langsepp

Graafiline kujundus: Jaan Evart

Foto: Jopp Creative