KEELAMISE PÕHJUS SALASTATUD, SALASTAMISE PÕHJUS SAMUTI SALASTATUD: Kalle Mälbergi piltlik essee pärast seda, kui ta käis Tartus Olev Remsu 1976. aastal „Loomingu Raamatukogus“ ilmunud esikteose „Homne karikakar“ kordustrüki pidulikul avamisel. August hiilis mäluaugus. On ellujäänud sigu, poes on nisupüüli ja odratangu, Supilinna rohtunud kiviteel sahisevad bemmid. Meedia huugab „Spritz macht frei!“. Vana ja väärikas Tartu […]

ARMASTUSEST, MIS JÄÄB ALLA VABADUSELE: Lavly Perling kiskus koduriiulist välja Peter Høegi kirjutatud, kapsaksloetud teose „Preili Smilla lumetaju“ ning jagab, miks ta soovitab just seda raamatut kõigile KesKus’i lugejatele. Enam kui kakskümmend aastat tagasi viis tee tööle mind igal hommikul ja õhtul mööda Draamateatri vastas asuvast raamatupoest. Vaateaknal oli raamat „Preili Smilla lumetaju“. Just sõna […]

AVASTAMATA RAAMAT: Palun, siin ta on – trummipõrin ja aupaugud kahurist ja väiksematest kaliibritest – „Eesti sinikiivrid”. President Kersti Kaljulaid kirjutab, et tegu on Eesti välismissioonidel teeninud ohvitseride kollektiivse ja paiguti ikka üsnagi rokkiva meenutusega. „Tsenseerinud ehk toimetanud kolonelleitnant Rein Vaabel, minu esimene vanemkäsundusohvitser,” ütleb Kaljulaid. Kui Juku-Kalle jälle tüütama hakkas, et ma kirjutaks rubriiki […]

KUIDAS UURIDA HITLERIT: Hollandi kirjanik Joost de Vries räägib Eesti kirjanikule Peeter Helmele sellest, millised mõtted, soovid ja tunded on tema nüüd ka eesti keeles kättesaadava Hitleri-uurijate omavahelisest kemplemisest pajatava romaani “Vabariik” taga. Enne päriselt su raamatu teema kallale asumist küsin kirjeldatud miljöö kohta: “Vabariigi” peategelane ja enamik teisi teose tegelasi on Hitlerit uurivad ajaloolased. […]

ULMEKIRJANIKU JA FILOSOOFI ISIKLIKKE KAKLUSI: Tõlkija Hendrik Lindepuu teeb ekskursiooni kahe rahvusvahelise poolaka aastakümneid kestnud vaidlusesse jumala ja tehnoloogia üle. Ulmekirjanik Stanisław Lem ja filosoof Leszek Kołakowski on Eestiski üsna hästi tuntud poola kirjamehed (tõsi, nende lugejate ringid vististi eriti ei kattu). Ent teisalt – ilmselt leidub näiteid, et mõlemad on samas lugejaskonnas armastatudki. Ometi […]

Suur Argentina kirjanik Jorge Luis Borges kinnitas, et süžeesid on kirjanduses kõigest neli, ja liiatigi arvas ta, et kaht nendest on võimalik ühte liita, nii et järele jääb ainult kolm. Mina aga kavatsen pajatada teile kakskümmend neli lugu, mis võiksid pretendeerida maailmakirjanduse neljanda süžee kohale.   NELJAS SÜŽEE: Jelena Skulskaja maailmakirjanduse sarja 12. lugu. Marek […]

VANA-INDIA MUINASJUTTUDE MAA: Martti Kalda tõlkes ilmus „Hieronymuse“ sarjas teos „Naised, šaakalid ja muud inimloomad. Vana-India jutud“, mis koondavad rahvalugusid India keskajast, 3.–13. sajandini. Tõlkija teeb eesti lugejale ekskursiooni India olustikku – täna ja minevikus. Suurmees Gandhil oli õigus, India oli ja on tänaseni väikelinnades-külades elavate inimeste maa. 66% inimestest töötab tänaseni maal ja elab […]

UNUSTATUD RAAMAT: Peaminister Kaja Kallas pajatab, kuidas ta juba noorena katku küüsi langes. See katk oli Albert Camus’ käest pärit. Minu keskkooli viimase klassi lemmikraamat oli Albert Camus’ „Katk“. Ma isegi ei mäleta enam, miks. Ilmselt paelus mind põnevus ja mõnes mõttes müstika, mis katkuga seondub ja see kõik tundus nii kauge ja võimatu. Sinna […]

ULMEKIRJANDUSE ALGUS JA AA-BEE-TSEE: Ulmekirjandus erineb kõigist teistest kirjandusliikidest oma lugeja poolest. Ulmekirjandust on süstemaatilisemalt lahti mõtestanud, liigitanud ja analüüsinud mitte teadlased, vaid lugejad ise. Ulmefänn, -kirjastaja ja kirjanik Raul Sulbi avaldas äsja raamatu „Terra Fantastica“, mis räägib ulme arenguloost. Allolevas kirjatükis viib Raul lugeja ulme algusaegadesse. Ulmekirjandus erineb kõigist teistest kirjandusliikidest eelkõige oma lugeja […]

Suur Argentina kirjanik ja filosoof Jorge Luis Borges kinnitas, et süžeesid on kirjanduses kõigest neli, ja liiatigi arvas ta, et kaht nendest on võimalik ühte liita, nii et järele jääb ainult kolm. Mina aga kavatsen pajatada teile kakskümmend neli lugu, mis võiksid pretendeerida maailmakirjanduse neljanda süžee kohale.   NELJAS SÜŽEE: Jelena Skulskaja maailmakirjanduse sarja 11. […]