UNUSTATUD RAAMAT: President Kersti Kaljulaid lappab nõukogude noorukitele ehitatud propagandateost „Sinepiparadiisi lapsed“ ning tuletab meelde, kuidas see raamat pani teda kunagi sunnismaisuse üle mõtisklema. Selleks, et olla seda raamatut üldse kunagi lugenud, peaks tüüpiliselt olema sündinud hiljemalt aastal 1942. Lasteraamat, erakordselt halb lasteraamat. Jossif Stalin oli veel enam-vähem täie tervise juures, kui see eesti keeles […]

KOHTUMINE ISEENDAGA: Mida sa teeks, kui näeks iseennast paarikümne aasta tagant? KesKus’i ajamasin on teinud eksperimendi nii Jan Kausi, Asko Künnapi kui ka Raoul Kurvitzaga. Sel korral kukkus masinasse Eesti kirjanik Vahur (18) Afanasjev (38), kes lennutas lettidele just oma uue, Peipsiveere elust kõneleva saaga „Serafima ja Bogdan“. Noor Vahur (18) hiilib tuppa ja näeb […]

VIIBE JÄRELE JA ETTE: Ene Mihkelsoni (1944–2017) romaanid, peamiselt „Ahasveeruse uni“ ja „Katkuhaud“, on saatnud mind juba kümme aastat, seega võin ilma liialduseta öelda, et Ene Mihkelsoni looming on mitte üksnes kujundanud minust iseseisva eesti ja saksa kirjanduse uurija, vaid ka väga sügavalt vorminud minu isiksust ja mõtlemisviisi, ütleb kirjandusteadlane Aija Sakova Ene mälestusele mõeldes. […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES: Jelena Skulskaja lugudesarja 24. osa. Eduard Kotšergin, kes on näinud pooli planeedi õudusi, sai kirjanikuks justkui iseenesest – lugu pressis ta kõhust välja. Eduard Kotšergini (s. 1937) elu kinnitab täpselt Mandelštami ridu, kuidas lapsepõlves on inimene surmale lähemal kui täiskasvanuna. Tema vanemad represseeriti, ta ise viidi Siberisse lastekottu, tema aga otsustas iga […]

UNUSTATUD RAAMAT: Vahva rahvalaulik ja mõnus mälumängur Ivo Linna tundis ühel hetkel, et igatseb hüperboloidi ning kraamis oma riiulist välja vastava raamatu. Head matka Tolstoi sissetallatud radadel meile kõigile! Ma mõtlen ikka aeg-ajalt selle peale, milliseid raamatuid ma kõik unustada olen suutnud. Neid on palju. See on ka üks põhjus, miks mulle hirmsasti meeldib vahepeal […]

TRIKOLOOR JA MÄLU: Jaan Sudak kirjeldab, kuidas ta koostas raamatut Eesti lipu lugudest. Poolteist aastat tagasi otsisin õnne võõrsilt. Paljud lähevad, mõned tulevad tagasi. Tulevad, kui ei leia, mida otsivad, või ei rahulda neid see, mida leiavad. Mina tulin viimase pärast. Hoolimata tööst, sõpradest ja lihtsast-mugavast toakesest Brightoni kesklinnas ei osanud ma ühel hommikul vastata, […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES: Jelena Skulskaja lugudesari sellest, kuidas vene kirjandus armastustemaatikat käsitleb. Jevgeni Švarts (1896–1958) oli täiesti õnnetu inimene: talle tundus isegi siis, kui olid juba valmis „Vari“, „Draakon“ ja „Tavaline ime“, et pole veel midagi väärtuslikku kirja pannud. Iga looja mõtleb ennast suureks (ei võta keegi sulge kätte eesmärgiga luua midagi keskpärast või halba!); […]

SÕRAD JA KIRJANIK: Äsja potsatas raamatulettidele Onu Bella kaksikromaan „Tappa prostatavähk“. Vähist ja teosest vestles autoriga raamatu toimetaja Lauri Vanamölder.  Kindlasti tahavad nüüd kõik teada, kas sul on päriselt vähk. Siin on see koht, kus see välja öelda. Jah, ma olen kantud Eesti vähiregistrisse ning minu teada pääseb sellest loendist välja siis, kui meditsiinilisest seisukohast […]

UNUSTATUD RAAMAT: Kas pole imelik, et teades raudkindlalt seda, millal NSV Liit okupeeris Eesti, küsime me nii harva – miks ta seda tegi. Ja kui küsimegi, siis saame vastused, mida ei saa tõsiselt võtta. Igor Gräzin usub, et vastuse annab ta isa sõbra Viktor Suvorovi raamat „M-päev“, mis ilmus ligi 20 aastat tagasi. Eesti okupeerimiseks […]

ARMASTUS VENE KIRJANDUSES: Jelena Skulskaja lugudesarja 23. osa. Andrei Platonovi jaoks oli inimene revolutsioonijärgses maailmas võrdne toiduga. Täissöönu ja väljamaganu tuleb võimalikult ruttu maamunalt pühkida, tappa ja hävitada.  Andrei Platonov (1899–1951) püüdis luua keelt, mis peegeldaks oma murdumiste, seniolematute tarindite ja talumatute ühenditega täiesti täpselt revolutsioonijärgse maailma üldist väärkeelsust. Peaaegu kõik tema kangelased on kohutavalt […]