TUNDMATU RIIGIKLASSIK: Kui arhitekt Roman Koolmari (1904–1971) nimi ongi laiemale publikule suhteliselt tundmatu, siis tema loodud hooneid 1930. aastatest teavad paljud – Pirita bussijaam, Kloostrimetsa tee puhkekodu sealsamas lähedal, Keila-Joa riigitegelaste suvilad ja muidugi Oru loss, Konstantin Pätsi juhendamisel valminud presidendi paradiisiprojekt. Triin Ojari annab kaardi. Teedeministeeriumi ehitusosakonna arhitektina töötades oli Roman Koolmari ampluaa tegelikult […]

ERIPÄRANE ASUM: Kopli ja Paljassaare poolsaarel laiuv Põhja-Tallinna linnaosa koosneb üheksast põneva ajalooga asumist. Jaak Juske annab sellele lahedale matkale kaasa orienteerumiskaardi. Veel 19. sajandi viimastel aastatel laiusid tänase Põhja-Tallinna kohal suures osas metsad, heina- ja karjamaad, üksikud talud, rannakülad ja suvemõisad. Mere ääres seisis uhkes üksinduses Patarei kindlus. Tolmused teed viisid Kopli ja Kalamaja […]

TAVALINE LÜLITI: Eesti Ajaloomuuseumis Maarjamäe lossis avatud näitus „Õhus on elektrit“ on võtnud fookusesse Eestimaa elektri ajaloo, keskendudes 19. sajandil alguse saanud ja ligi poolteist sajandit kestnud „Elektri ajastule“. Kuraator Nele Inglisti näpud on stepslis. Esialgne eksklusiivsus tegi elektrijõust kahtlemata ihaldusväärse luksuse majapidamises. Nüüd elame maailmas, kus elekter on muutunud iseenesestmõistetavaks igapäevaseks tarbeks, milleta tänapäeva […]

KUI PALJUD TEGELIKULT SEAL HULKUNUD ON? Jaak Juske linnalugude raamatute sarja neljas raamat „Lood unustatud Narvast“ viib lugejad viiele põnevale jalutuskäigule piirilinnas ja selle lähiümbruses. Taanlaste valitsemise ajal oli Narva ümbritsetud arvatavasti puidust taraga. Liivi ordu algatas aga 14. sajandi teisel poolel programmi linna kindlustamiseks. Töid juhtis Põltsamaa foogt Hindrik von Oldendorp, kes määras kindlaks […]

TULEVIK MINEVIKUST: President Toomas Hendrik Ilves vestles Sir Christopher Fraylingiga „Kosmoseodüsseiast“. Frayling esitles Eestis oma raamatut, mis räägib „Kosmoseodüsseia“ tegemisest ning tehnilisest poolest. 1965. aastal tehtud film muutus kohe klassikaks.  Christopher Frayling (C.F): Algatuseks muidugi niipalju, et see film on suuresti oma aja laps. Ja see oli aeg, mil kõik kosmosega seotu oli uus, põnev […]

KÕIK MUUMID JA MUUD: Soome Instituudi programmijuht Ingrid Orman jutustab maailma lemmiku Tove Janssoni 100. sünniaastapäeva puhul joonistava kirjaniku rändnäitusest Eestis. Sest Janssoni armastavad kõik eestlased, titest vanurini, torumehest akadeemikuni.  Tove Janssoni 100. sünniaastapäeva aastal koostatud fotonäitus, mida saate vaadata Soome Instituudis, soovib tuua esile kunstniku mitmekülgsust ja rääkida, et Tove Jansson oli palju muudki […]

ILU AJALUGU: Kui õnnestuks 18.–19. sajandi eesti talunaise ehtekarbis sobrada, siis leiduks seal tõenäoliselt ka üks südamekujuline sõlg. Jana Reidla tutvustab seda vana ehet ning selle lugu meil ja mujal. Südamekujuline sõlg on sama pisike kui iga päev kaelusekinnitusena kasutatud vitssõlg, aga seda kanti pigem pidulikel puhkudel. Nii nagu hoburaudsõled ja vitssõled, tundub ka südamekujuline […]

EESTI RAHVUSLIK MERENDUSSÜMBOL: Suur Tõll on üks meie olulisemaid tehnikamälestisi. Ta on ainus säilinud 1920.–1930. aastatel Eestis kasutusel olnud aurulaev. Sel aastal tähistab väärikas muuseumlaev oma 100 aasta juubelit, mistõttu Ott Karu heidab pilgu jäämurdja kirevasse ajalukku. Jäämurdja Suur Tõll ehitati aastatel 1913–1914 Preisimaal Stettinis (tänapäeval Szczecin) tolle aja ühes suuremas Saksa laevatehases Vulcan-Werke Hamburg […]

PEALINNA VÄRVIKIREVAD ASUMID 2: Suurem osa Tallinna 84 asumist jääb Kesklinna piirkonda. Jaak Juske Tallinna asumilugude teises osas vaatleme vanalinna ja selle kaitsevööndiga piirnevate vanade eeslinnade lugu. Seekord räägime neist Kesklinna asumitest, mis jäävad vanalinna kaitsevööndist eemale. * Uue Maailma asum moodustas enne viimast sõda Kassisabaga ühe suure valdavalt puumajadest piirkonna. Nüüd lõikab laiendatud Endla […]

100 AASTAT ESIMESEST ILMASÕJAST: Viimase aja päevauudistes on sagedased teated vaenust, kokkupõrgetest ja sõjast. Kui läbirääkimiste asemel eelistatakse teist poolt läbi sihiku vaadata, siis muutub ka kellelegi kurja tegemine vältimatuks, arvab Vootele Hansen, kes sirvib saja aasta taguseid lehti ja meenutab, kuidas algas Esimene maailmasõda. Pole võimalik rünnata ainult vastase võitlejaid, jättes rahumeelsed inimesed puutumata. […]