TULEVIK MINEVIKUST: President Toomas Hendrik Ilves vestles Sir Christopher Fraylingiga „Kosmoseodüsseiast“. Frayling esitles Eestis oma raamatut, mis räägib „Kosmoseodüsseia“ tegemisest ning tehnilisest poolest. 1965. aastal tehtud film muutus kohe klassikaks.  Christopher Frayling (C.F): Algatuseks muidugi niipalju, et see film on suuresti oma aja laps. Ja see oli aeg, mil kõik kosmosega seotu oli uus, põnev […]

KÕIK MUUMID JA MUUD: Soome Instituudi programmijuht Ingrid Orman jutustab maailma lemmiku Tove Janssoni 100. sünniaastapäeva puhul joonistava kirjaniku rändnäitusest Eestis. Sest Janssoni armastavad kõik eestlased, titest vanurini, torumehest akadeemikuni.  Tove Janssoni 100. sünniaastapäeva aastal koostatud fotonäitus, mida saate vaadata Soome Instituudis, soovib tuua esile kunstniku mitmekülgsust ja rääkida, et Tove Jansson oli palju muudki […]

ILU AJALUGU: Kui õnnestuks 18.–19. sajandi eesti talunaise ehtekarbis sobrada, siis leiduks seal tõenäoliselt ka üks südamekujuline sõlg. Jana Reidla tutvustab seda vana ehet ning selle lugu meil ja mujal. Südamekujuline sõlg on sama pisike kui iga päev kaelusekinnitusena kasutatud vitssõlg, aga seda kanti pigem pidulikel puhkudel. Nii nagu hoburaudsõled ja vitssõled, tundub ka südamekujuline […]

EESTI RAHVUSLIK MERENDUSSÜMBOL: Suur Tõll on üks meie olulisemaid tehnikamälestisi. Ta on ainus säilinud 1920.–1930. aastatel Eestis kasutusel olnud aurulaev. Sel aastal tähistab väärikas muuseumlaev oma 100 aasta juubelit, mistõttu Ott Karu heidab pilgu jäämurdja kirevasse ajalukku. Jäämurdja Suur Tõll ehitati aastatel 1913–1914 Preisimaal Stettinis (tänapäeval Szczecin) tolle aja ühes suuremas Saksa laevatehases Vulcan-Werke Hamburg […]

PEALINNA VÄRVIKIREVAD ASUMID 2: Suurem osa Tallinna 84 asumist jääb Kesklinna piirkonda. Jaak Juske Tallinna asumilugude teises osas vaatleme vanalinna ja selle kaitsevööndiga piirnevate vanade eeslinnade lugu. Seekord räägime neist Kesklinna asumitest, mis jäävad vanalinna kaitsevööndist eemale. * Uue Maailma asum moodustas enne viimast sõda Kassisabaga ühe suure valdavalt puumajadest piirkonna. Nüüd lõikab laiendatud Endla […]

100 AASTAT ESIMESEST ILMASÕJAST: Viimase aja päevauudistes on sagedased teated vaenust, kokkupõrgetest ja sõjast. Kui läbirääkimiste asemel eelistatakse teist poolt läbi sihiku vaadata, siis muutub ka kellelegi kurja tegemine vältimatuks, arvab Vootele Hansen, kes sirvib saja aasta taguseid lehti ja meenutab, kuidas algas Esimene maailmasõda. Pole võimalik rünnata ainult vastase võitlejaid, jättes rahumeelsed inimesed puutumata. […]

VÄRVIKIREVAD ASUMID 1: Jaak Juske Tallinna asumilugude esimeses osas vaatleme vanalinna ja selle kaitsevööndiga piirnevate vanade eeslinnade lugu.   Tallinna on ajaloo jooksul jaotatud erinevateks haldusüksusteks. 1993. aastast on pealinn jagatud kaheksaks linnaosaks, mis omakorda koosnevad praegu kokku 84 eripalgelisest asumist. Kuigi Tallinna mereäärsel rannikul on elatud juba viimased 5000 aastat, tõusis siinse muinasasula tähtsus […]

EESLINNAST KESKLINNAKS: Tallinna Suurgildi hoones (ajaloomuuseumis) on avatud näitus „Algused ja lõpud. Eeslinnast kesklinnaks“. Kuraatorid Ulla Kadakas ja Krista Sarv uurivad, kuidas eeslinnast sai äärelinn ja äärelinnast kesklinn – Kunstiakadeemia kvartali näitel. Eesti linnalise asustuse algus jääb 13. sajandi esimesse poolde, mil hakkasid formeeruma suuremad kindla füüsilise ja sotsiaalse struktuuriga tiheasustusalad. Nende kindlustamine, majandusliku spetsiifika […]

Ei ole mingit kahtlust, et maailma sõjanduses pole teist nii tuntud Eestiga seotud meest, nagu oli seda kindralfeldmarssal vürst Barclay de Tolly. Jüri Kotšinev tutvustab de Tolly elu ja tegevust. Michael Andreas Barclay de Tolly sõjalise karjääri tipuks oli koalitsioonivägede juhatamine Pariisi vallutamisel 1814. aasta märtsis. Selle eduka operatsiooni eest omistati 53-aastasele jalaväekindralile Barclay de […]

80 AASTAT TAGASI TÕMMATI SUUKORV KOONULE: Eesti silmapaistev poliitik, Eesti Vabadussõjalaste Liidu (EVL) juhtfiguur Artur Sirk on juba alates 1934. aastal toimunud põhiseadusevastast riigipööret olnud pideva mustamise objekt. Pätsi poolt kinni pandud Sirk põgenes, aga suri kummalistel asjaoludel kolm aastat hiljem, mis tekitab oletusi, et autoritaarne riigivanem lasi ta kõrvaldada. Kristjan Mänd peatub Sirgu elukäigul […]