Ei ole mingit kahtlust, et maailma sõjanduses pole teist nii tuntud Eestiga seotud meest, nagu oli seda kindralfeldmarssal vürst Barclay de Tolly. Jüri Kotšinev tutvustab de Tolly elu ja tegevust. Michael Andreas Barclay de Tolly sõjalise karjääri tipuks oli koalitsioonivägede juhatamine Pariisi vallutamisel 1814. aasta märtsis. Selle eduka operatsiooni eest omistati 53-aastasele jalaväekindralile Barclay de […]

80 AASTAT TAGASI TÕMMATI SUUKORV KOONULE: Eesti silmapaistev poliitik, Eesti Vabadussõjalaste Liidu (EVL) juhtfiguur Artur Sirk on juba alates 1934. aastal toimunud põhiseadusevastast riigipööret olnud pideva mustamise objekt. Pätsi poolt kinni pandud Sirk põgenes, aga suri kummalistel asjaoludel kolm aastat hiljem, mis tekitab oletusi, et autoritaarne riigivanem lasi ta kõrvaldada. Kristjan Mänd peatub Sirgu elukäigul […]

MINEVIKU SITT ON TULEVIKU VÄETIS: Lennart Meri märkis, et ajalugu saab tunnetada mitu tuhat aastat vana põllu ääres seistes. Samuti on lood mere ääres. Meelis Liivlaid räägib piltide abil Käsmu külast, merendus- ja pärimuskultuuri uurimisest. Läänemeri on siin loksunud mõõtmatult kauem, kui on püsinud mõni veel käigus olev ajalooline puulaev, Saaremaa pinnasest väljakaevatud viikingilaev või […]

VENEMAA PÕLEV TÄHT: 25. jaanuaril oleks megatäht Vladimir Võssotski saanud 75-aastaseks, kuid temale oli antud ainult 42, sellest viimane aasta pärast kliinilise surma läbielamist 1979. aastal kontserditurneel Kesk-Aasia kuumuses. Ta kiirustas elamisega, oli erakordse töövõimega, kirjutas kokku 800 luuletust, millest ise viisistas enamiku. Vello Malken tuletab legendi meelde. Vladimir Võssotski elulugu oli ühest küljest tavaline: […]

ME EI KUJUTAGI ETTE, MIDA SEAL LEIDUB: Etnoloogiadoktor Aimar Ventsel meenutab, et 2013 pidas Tartu Ülikooli raamatukogu fonoteek 30. sünnipäeva – selle tähtpäeva puhuks oli kokku kutsutud soliidne konverents, kus sõna võtsid „paljud tähtsad isikud“. Kõikide kokkukogunenud „paljude tähtsate isikute seas tähistasid Tartu Ülikooli raamatukogu fonoteegi soliidset 30. sünnipäeva näiteks Peeter Volkonski, fonoteegi praegune direktor […]

PIIBLI KÕNEKAS KIRI: Mikkeli Kunstimuuseumis avatud näituse „Alguses oli Sõna. Ajaloolised piiblid Jaan Paruski kogust“ puhul räägib Kerttu Männiste eesti kirjasõna tormilisest ja protestantlikult vaoshoitud ajaloost. Kui kedagi huvitab rohkem, minge Mikkeli Kunstimuuseumisse. 2014. aastal täitub 275 aastat eestikeelse tervikpiibli esmatrükist. 19. sajandi teisel poolel võidi tõdeda, et piibliraamat oli olemas igas teises majapidamises ning […]

KUIDAS TULI TUPPA SAI: Käesoleval aastal on Eesti energeetika ajaloos mitu ümmargust tähtpäeva. Üks neist on seotud Tallinna elektrijaamaga, mille käivitamisest möödus sada aastat, räägib Rein Talumaa, kes on üle 40 aasta töötanud energeetika valdkonnas, sealhulgas aastatel 2001–2003 AS Narva Elektrijaamad tootmisdirektorina ja 2003–2006 peadirektorina. Elektrienergia tootmine ja kasutamine Eestis sai alguse juba 19. sajandi […]

RAEAPTEEGI LUGU: Aarne Ruben sai valmis Raeapteegi minevikku käsitleva raamatu. Need pole Melchiori lood, vaid pigem katse taastada selle legendaarse asutuse elukäiku. Aarne sirvib nüüd meie meeleheaks põnevaid vanu dokumente.  Iga tallinlane ja rõhuv enamus eestlasi teavad Raeapteegi asukohta Tallinnas Raekoja plats 11. Kuni 17. sajandi lõpuni ja mõni aeg edasigi nimetati seda piirkonda Jumalalaeka […]

EESTI VAIMLINE KESKPUNKT: Jaak Juske kutsub avastama Emajõe-linna ülipõnevat ajalugu. Äsja ilmus Jaagult ka sel teemal raamat; KesKus teeb paar tretti kaasa. Aastatel 1993–1995 kirjutasin Tartu Postimehes rea artikleid Emajõe-linna ajaloost. Sel perioodil sai kogutud ka tartlaste mälestusi. Hiljem Tallinna elama asudes keskendusin rohkem pealinna ajaloole, kirjutades sotsiaalmeedias lugusid ja levitades vanu pilte Tallinna, Tartu, […]

SALEDUSKUURI LÄBINUD SUURTÜKITORN: Jaak Juske teeb ekskursiooni tänase Tallinna Draamateatri juurde, kus kunagi asus suurtükitorn, mida võib õigusega pidada Paksu Margareeta väiksemaks sugulaseks. Kui satute Tallinnas draamateatri kõrval asuva ringkonnakohtu hoone ette, siis asute keskaegse Tallinna linnamüüri ühe võimsama torni, Paksu Margareeta väiksema õe, suurtükitorni Lurenburg kunagisel asemel. Lurenburgi suurtükitorn Lurenburg oli üks viimaseid toonase […]