TANTS KATLA ÜMBER: Kui Stalin 1953. aastal suri, järgnes ladvikus võimurüselus. See jõudis ka raamatute keelamisse. Võitluse käigus hakati keelama endiste keelajate teoseid. Ajaloolane Erich Zelewski annab oma lugudesarja 4. osas ülevaate, mil moel nüüd korraga nimekirjade ümber saginaks läks ja keegi kurat enam aru ei saanud, kes parasjagu keelu all oli ja kes mitte. […]

KAS KÄSIKIRJAD TÕESTI EI PÕLE? 1950. aastaks jõuti stalinistlikus Eestis niikaugele, et hakati keelama ka Nõukogude ajal ilmunud teoseid. Ajaloolane Erich Zelewski annab oma lugudesarja 3. osas ülevaate, mil moel keelatud raamatute silme alt koristamine käis. Eestis jõuti nõukogude aja alguses ilmunud teoseid hakata keelama 1950-ndate sügavas stalinismis. Nõukogude Venemaal saavutati see staadium juba 1930-ndate […]

OKTOOBRIKUINE TÄHTPÄEV: Esimene juurdeveoraudtee ehk kitsarööpmeline raudtee Eestis alustas 120 aastat tagasi. Raudteeuurija Mehis Helme ei räägi, kas kitsa rongi juhiks oli kitsas piilupart, vaid pajatab hoopis üht-teist ajaloost. Kõigepealt seda, et veel mõnikümmend aastat tagasi toimetasid Eestis nii „suur“ kui ka „väike“ raudtee elik siis laia- ja kitsarööpmeline. Kitsarööpmeline – elik juurdeveoraudtee – saanuks […]

KAS KÄSIKIRJAD TÕESTI EI PÕLE? 1944. aasta sügisel taastus Eestis Nõukogude okupatsioonivõim. Koos muude soovimatute tüüpidega saabusid siia tagasi ka Glavliti tsensorid, kes asusid kärmelt puhastama Eesti raamatukogusid ja raamatupoode kolme Saksa okupatsiooni aasta jooksul ilmunud trükistest. Ajaloolane Erich Zelewski annab ülevaate, mil moel keelatud raamatute silme alt koristamine käis. Kohe pärast Eesti okupeerimist 1944. […]

KUIDAS RISTIUSK MAARAHVANI TOODI: Suve teisel poolel esitleb kartograaf Tõnu Raid raamatut 800 aasta tagusest tule ja mõõgaga ristiusu toomisest Eestisse. Teos käsitleb Harjumaa ristimist kaartidel, täpsemalt taanlaste ristikäike mööda Harjumaa külasid. Huvilised võivad nüüd vabalt ise taanlastest vallutajate eeskujul 1219.–1220. aasta ristikäigu maastikul ette võtta. 1933. aastal avaldas taanlasest maaparandusinseneri poeg ja Eesti ajaloolane […]

KAS KÄSIKIRJAD TÕESTI EI PÕLE? Kui meie idanaaber end 1940. aasta suvel meie kodumaale liigutas, oli tal üheks esimeseks sammuks informatsiooni üle kontrolli kehtestamine. Juba 21. juunil võeti kommunistide poolt üle tähtsamate üleriigiliste lehtede toimetused ja Riigi Ringhääling, kirjutab ajaloolane Erich Zelewski. Allolevas loos räägib Zelewski raamatute keelamisest ja hävitamisest Eestis, Nõukogude võimu esimesel aastal. […]

LEPING SAATANAGA: Aarne Ruben kirjutab kesk- ja uusaegsetest nõiaprotsessidest Euroopas ning Eesti- ja Liivimaal. KesKus soovitab silma peal hoida ka raamatulettidel, sest jaanipäevaks on oodata Aarne selleteemalist teost. Kummaliselt pahaendelise numbriga aastal 1324 olid Iirimaal Kilkennys veidrad rahvahulgad liikvel. Alustati esimese klassikalise nõiaprotsessiga. Aadlidaam Alice Kyteler oli abiellunud järjest mitme rikka mehega ja kõik need […]

KEVADISED KÜÜNLAD: Kai Reinfeldt Inimõiguste Instituudist tuletab meelde, et märtsiküüditamise korraldajaid oli peaaegu sama palju kui küüditatuid. Massiküüditamisest teatakse (eriti väljaspool Eestist) tihti vaid külma statistikat. Viimastel aastatel on inimeste lugude kokkukorjamisega tegeletud Kogu Me Lugu algatusega. Sel aastal meenutati küüditamisohvreid Tallinnas lisaks küünalde süütamisele ka projektsiooniga kõigi 32 000 inimese nimega, keda 1949. aasta märtsiküüditamine […]

LUGU OMA LOSSIST, MÄRGILISTE PILTIDEGA: Näitus „KAHN. Saarlane“ Kuressaare lossis toob maailmakuulsa USA arhitekti tagasi kodusaarele. Louis Kahn (1901–1974) elas Kuressaares oma elu esimesed viis aastat. Heie Treier jagab pilku. Enda sõnul külastas Louis Kahn Saaremaad uuesti – olles seal elanud 5. eluaastani – noore arhitektina 1928. aasta suvel, viibides siin umbes kuu aega. Tõsi, […]

KAHEKSA SAJANDIT: Ajaloolane Ott Sandrak, kes läks üle oraalselt jutustamistraditsioonilt manuaalsele, võttis kirjutada Kanuti gildi majade ajaloo. Kanuti Gild on selle nüüd ka raamatuna tasuta (!) jagamiseks välja andnud. Siinses kirjatükis keskendub Sandrak aga hoopis gildile endale, kodanikeühendusele, mille ajalugu jagub kaheksasse sajandisse. Tallinna vanal peatänaval aadressil Pikk 20 / Pühavaimu 5 kõrgub Kanuti gildi vägev maja, […]