KUIDAS KEELEPOLIITIKA ÜHISKONNA RIKKUST REGULEERIB: Inimõiguste Instituudi esindajana osales Mart Rannut Torontos toimunud esinduslikul keelepoliitika konverentsil „Multidistsiplinaarsed lähenemisviisid keelepoliitika planeerimisel“. Multidisciplinary Approaches in Language Policy and Planning Conference on konverents, mis – nagu nimestki näha – tegeleb muutuva keelega muutuvas maailmas –, mida järgnevalt tutvustan. Umbkeelsuse kohad Eesti esindajana pidasin ettekande hariduse ja õppekeele teemal, […]

IIDNE EESTI PÄÄSUKE VISATI ÜLES: Iidne Hardi Volmer otsustas läbi ühe iidse ussiasja ja pääsukesepesa teha valmis iidse mängufilmi meie iidse filmi iidsest esiisast Johannes Pääsukesest (1892–1918). Iidsuse huvides ning osades astuvad üles iidsed Tõnu Kark, Märt Avandi, Ott Sepp ning paljud teised iidsed ja lugupeetud riigialamad. Fotokunstnik, filmioperaator ja -lavastaja Johannes Pääsuke sündis 30. […]

STABIILSUSE KÜÜSIST PAKKU: Kadrioru kunstimuuseum viib huvilise koos baltisakslase Otto Friedrich von Richteriga 200 aasta tagusesse orienti. Anu Allikvee tutvustab Väimelast pärit noormeest, kes raputas 18. sajandi lõpul liiga igavaks ja ettearvatavaks muutunud Euroopa tolmu kandadelt ning tõmbus itta. Kui tänapäeval on Egiptusesse reisimiseks vaja vaid lennupileteid ja veidi vaba aega, siis 200 aastat tagasi […]

TUNDMATU KOPLI: Rotermanni soolalaos avatud näitus „Kopli sonaat. Vene-Balti laevatehas“ on esimene katse poolsaare ehitusajalugu kokku võtta. Näituse kuraator, arhitektuuriajaloolane Oliver Orro vastab mõnele Koplit puudutavatele ja korduma kippuvatele küsimustele. Esimese maailmasõja eel võimalikuks relvakonfliktiks valmistuv Venemaa hakkas Tallinnast kujundama oma sõjalaevastiku üht olulisemat baasi, mille juurde pidid kuuluma ka suured laevatehased. 105 aastat tagasi, […]

KÕIGE KUULSAM MEREREIS: Raamat „Purjetamine vabadusse“ räägib 16 eestlase, sealhulgas nelja väikese lapse ohtlikust merereisist Ameerikasse 1945. aastal. Pilleriin Leivang uuris raamatu kirjastajalt, ettevõtjalt ja jahtkapten Meelis Niinepuult selle teekonna kohta lähemalt. Punavägede eest pagemiseks võeti ette neli kuud kestnud reis üle Atlandi ookeani vaid kahe väikese kajutiga postiveoks mõeldud laguneva rannasõidupurjekaga Erma. Raamat sellest […]

MÜSTILINE ÜRGMERI: Sander Olo ja Karin Truuver Eesti Loodusmuuseumist uurivad, mis ühendab Tallinna vanalinna ning meteoriidiplahvatust Kärdlas. Alates 4. maist 1992 loetakse lubjakivi ehk paekivi Eesti rahvuskiviks. Enamikule meist seostuvad paekiviga Põhja-Eesti pankrannik ja UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Tallinna vanalinn. Vähem on aga teada fakt, et nii pankrannik kui ka vanalinn koosnevad suures osas samast […]

MÕTTETUTE RIIKIDE AABITS: Toomas Kümmeli ekskursioon maailma kummalistesse kooslustesse. Moldova on nagu vanade ümberriietatud kommarite jalaloputuskauss. Selles kausis ujuvad jalaseen, sopp ja vaglad. Sellist riiki nagu Moldova ei saa ega tohiks tegelikult olemas olla. Üks kirjanik rääkis kunagi loo, kuidas ta Nõukogude Liidu ajal käis Moldaavia NSV kirjanike kongressil. Sel ajal kasutati ka eesti keeles […]

TANTS KATLA ÜMBER: Kui Stalin 1953. aastal suri, järgnes ladvikus võimurüselus. See jõudis ka raamatute keelamisse. Võitluse käigus hakati keelama endiste keelajate teoseid. Ajaloolane Erich Zelewski annab oma lugudesarja 4. osas ülevaate, mil moel nüüd korraga nimekirjade ümber saginaks läks ja keegi kurat enam aru ei saanud, kes parasjagu keelu all oli ja kes mitte. […]

KAS KÄSIKIRJAD TÕESTI EI PÕLE? 1950. aastaks jõuti stalinistlikus Eestis niikaugele, et hakati keelama ka Nõukogude ajal ilmunud teoseid. Ajaloolane Erich Zelewski annab oma lugudesarja 3. osas ülevaate, mil moel keelatud raamatute silme alt koristamine käis. Eestis jõuti nõukogude aja alguses ilmunud teoseid hakata keelama 1950-ndate sügavas stalinismis. Nõukogude Venemaal saavutati see staadium juba 1930-ndate […]

OKTOOBRIKUINE TÄHTPÄEV: Esimene juurdeveoraudtee ehk kitsarööpmeline raudtee Eestis alustas 120 aastat tagasi. Raudteeuurija Mehis Helme ei räägi, kas kitsa rongi juhiks oli kitsas piilupart, vaid pajatab hoopis üht-teist ajaloost. Kõigepealt seda, et veel mõnikümmend aastat tagasi toimetasid Eestis nii „suur“ kui ka „väike“ raudtee elik siis laia- ja kitsarööpmeline. Kitsarööpmeline – elik juurdeveoraudtee – saanuks […]