RAUDTEESTATUD EESTI: Rail Balticu kummalise projekti valguses heidab raudteeajaloolane Mehis Helme pilgu kodumaa rööbastamise ajalukku. Eestiga seonduvalt ulatub raudtee ajalugu juba 19. sajandi esimesse poolde. Huvilistele soovitab toimetus ka autori raamatut „Eesti raudtee 100 aastat“. aastal esitasid Peterburi äri- ja pangandusesindajad parun Alexander von Stieglitzi eestvedamisel plaani ehitada raudtee Tsaari-Venemaa pealinnast Peterburist Peterhofi kaudu Narva […]

Juhtun teinekord koju tulema ja on leiba, või tulen oma toimetustelt väsinuna ja süüa tahaks, kõht on tühi. Võtan tüki musta leiba, riputan suhkrut peale, natuke vett, piima oli alati. Ja küll on maitsev – must leib suhkru ja piimaga. (Svetlana Nikolajevna Koževnikova, sünd. 1948, Mustvee)   VANAUSULISED PEIPSI ÄÄREST: Professor Marju Kõivupuu sorib Peipsiveere […]

VAADE KODU LOOLE: Niipea kui kultuur ja loodus vastuollu satuvad, algab dekadents ning põhjustab esialgu aeglase ja märkamatu, siis aga üha kiireneva lagunemisprotsessi, mis lõpeb kultuuri allakäiguga ja enamasti rahva surmaga, ütleb filmimees Tõnu Virve. Näitekirjaniku ja luuletaja William Shakespeare’i 450. sünniaastapäeva pidulik tähistamine algas Londoni dramaturgi koduteatris tavatult lihtsalt. Tühjale lavale tuli kuulus inglise […]

KOLM NIME, LÕPUTULT MEEST! Aapo Ilves hakib Sibulat ja Narodnyt – see on kaasmaalasest vend, kes jättis eelmise sajandi esimese poole Ameerikasse kultuurijälje, mis on suurem kui karmenkassi kaks jalakest kokku. Ehk saab teda võrrelda haardelt vaid arvopärdiga. Uuri ka Toivo Kitveli asjaomast raamatut „Kolm nime – üks mees“ (Külim 2017). Eesti aja- ja kirjanduslugu […]

 AINUKORDNE EESTI SEIKLEJA: 1940. aastal lõpetas Eesti lipu all esimese ümbermaailmareisi ülikirju elukäiguga Ahto Valter. Mees, kelle nime järgi toodeti isegi saapaviksi ja paberossisorti, on lõpuks leidnud tee filmilinale. Jaanis Valk keevitas ligi üheksa aastat ajaloolist dokfilmi „Ahto“ ning selle valmimise puhul vestles temaga Kalevi Jahtklubi restos helilooja, muusik ja purjetamishull Jaanus Nõgisto. Kohtume Jaanisega […]

EESTI 100 LOOD: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi teaduri Simmo Priksi kirjutis värske vabariigi algusaegadest, mille lahutamatuks osaks olid avantüürid ning segadused. Lugu noorukesest balletitähest Emmy Holzist ning petturist võikuningast, romantikast ja surmast. Hullud ajad, mis muud. Mais 1922 saabus Rootsist Eestisse juudi päritolu Saksa ärimees Josep Schulze, kes esitles end Argentina konsulina. Saksamaal sündinud Schulze […]

500-RUUTMEETRINE SEINAVAIP LINNAHALLIS: Sadama kõrval merekaldal betoonkonnana lösutava Linnahalli ümber käivad juba aastaid maitse-, väärtus- ning finantsvaidlused. Juku-Kalle Raid otsustas üle pika aja ahervaremesse sisse kiigata, kuna meenus, et Lenini-nimeline Kultuuri- ja Spordipalee peidab endas tänaseni Enn Põldroosi loodud maailma suurimat gobelääni, mille mõõdud on umbes 50 korda 10 meetrit. Nii Põldroos kui ka gobelään […]

KUIDAS KEELEPOLIITIKA ÜHISKONNA RIKKUST REGULEERIB: Inimõiguste Instituudi esindajana osales Mart Rannut Torontos toimunud esinduslikul keelepoliitika konverentsil „Multidistsiplinaarsed lähenemisviisid keelepoliitika planeerimisel“. Multidisciplinary Approaches in Language Policy and Planning Conference on konverents, mis – nagu nimestki näha – tegeleb muutuva keelega muutuvas maailmas –, mida järgnevalt tutvustan. Umbkeelsuse kohad Eesti esindajana pidasin ettekande hariduse ja õppekeele teemal, […]

IIDNE EESTI PÄÄSUKE VISATI ÜLES: Iidne Hardi Volmer otsustas läbi ühe iidse ussiasja ja pääsukesepesa teha valmis iidse mängufilmi meie iidse filmi iidsest esiisast Johannes Pääsukesest (1892–1918). Iidsuse huvides ning osades astuvad üles iidsed Tõnu Kark, Märt Avandi, Ott Sepp ning paljud teised iidsed ja lugupeetud riigialamad. Fotokunstnik, filmioperaator ja -lavastaja Johannes Pääsuke sündis 30. […]

STABIILSUSE KÜÜSIST PAKKU: Kadrioru kunstimuuseum viib huvilise koos baltisakslase Otto Friedrich von Richteriga 200 aasta tagusesse orienti. Anu Allikvee tutvustab Väimelast pärit noormeest, kes raputas 18. sajandi lõpul liiga igavaks ja ettearvatavaks muutunud Euroopa tolmu kandadelt ning tõmbus itta. Kui tänapäeval on Egiptusesse reisimiseks vaja vaid lennupileteid ja veidi vaba aega, siis 200 aastat tagasi […]