AJAMASIN PLIIATSI NING SÕNAGA: Ajaloolane Toomas Hiio tutvustab haruldast illustreeritud päevikut, mis kujutab endast tõelist ajamasinat. Ado Kisandi hakkas päevikut pidama 10-aastaselt 1939 ning viimased sissekanded pärinevad aastast 1947, mil kroonik oli 18-aastane. Päeviku koos originaalkujundusega andis välja kirjastus Hea Lugu.  Ado Kisandi päevik algab 1939. aasta novembris, veel vabariigi viimastel hetkedel ja lõpeb 1947. […]

EESTI SÕDUR ESIMESES ILMASÕJAS: Teose „Eestlased ilmasõjas“ koostaja Tõnu Tannberg vaatab sajandi tagasi ning tõdeb, et liiga vähe on uuritud neid 100 000 eestlast, kes I maailmasõtta mobiliseeriti. Tannberg soovitab koguteost, mis tutvustab meie kaasmaalaste sajanditagust saatust isiklike kirjade ja päevikute kaudu. Esimene maailmasõda, see tänaseks juba üle saja aasta tagasi puhkenud sõda, muutis oluliselt jõudude […]

KUIDAS PILDISTADA SALAJA INIMEST: Okupatsioonide muuseumi kuraator Martin Andreller tutvustab pilte, mida tegid kahtlasest elemendist punase Tšehhi nuhid ning räägib ka sellest, kuidas „jõnkadiveelastel“ magusaisu peal käis.  Kui praeguses Tšehhi ühiskonnas kasvab nostalgia Hušaki-aegse sotsialismi järele, näitavad pildid selles loos meile hoopis teistsugust Tšehhoslovakkiat, kui seda kirjeldatakse teleseriaalides või tolleaegsetes poplauludes – kui ajastut, mil […]

MÄED JA ORUD TALLINNAS: Kiek in de Köki tornis, vahetult Vabaduse väljaku servas eksponeeritud näituselt saab hea ettekujutuse, mis asjaoludel on Tallinna kesklinna tekkinud mõned huvitavad pinnavormid. Teemat tutvustab kuraator Ragnar Nurk. Kui tänapäeval valdav osa meist tõenäoliselt ei adugi, kas ja kus meie riigis on mingeid kaitseehitisi, rääkimata linnade kindlustamisest, siis minevikus oli olukord […]

LAPSED POMMIRAHE ALL: Tallinnas Suurgildi hoones eksponeeritav Eesti Ajaloomuuseumi ja Tartu Mänguasjamuuseumi ühisnäitus „Lapsed ja sõda. 1941–1944“ käsitleb laste sõjaaegseid õudusi ning rõõme. Kuraatorid Karin Konksi ja Helena Grauberg muugivad teema lahti. Kui 19. sajandil kujunes Euroopas arusaam lapsepõlvest kui turvalisest, hoitud ja muretust eluetapist, siis 20. sajand oma brutaalsete sõdadega tõi reaalsusesse segipaisatud lapsepõlved. […]

„Karudest ja huntidest, nagu Saksimaal arvatakse, pole siin juttugi.“ (Fridemann Goebel, 13. novembril 1828)  HARVAD KÜLALISED: Vana reisikirjandus on alati äärmiselt köitev. Ometi ei saa öelda, et reisimehed Eestisse just liiga tihti sattunuks. Tartu Linnamuuseumi arendusjuht Marge Rennit tutvustab Friedmann Goebeli kirjeldusi 19. sajandi Tartu eluolust. Reisikirjandus oli populaarne kirjandusliik uusaegse eurooplase lugemislaual. Kuni 18. sajandi […]

GENIAALSUS JA PSÜHHOLOOGIA: Assürioloog Amar Annus tutvustab üht kodumaist haruldust – absoluutset geeniust, harukordse andega heliloojat Heimar Ilvest. Amar uurib, millega maksab inimene lõivu oma erakordse ande eest. Eestis elanud Heimar Ilvest (1914–2002) teatakse väljaspool muusikaringkondi üpris vähe. Ta oli helilooja ja muusikaajaloo õppejõud, kes komponeeris muude heliteoste kõrval kuus sümfooniat ja pidas loenguid Tallinna […]

RIIGIKORRA MUUTMISE ARHITEKTUUR: Ingrid Ruudi tutvustab vanu visioone uuest ühiskonnast ning näitab objekte, mis üleminekuajal – perestroika lõpuaastail ja taasiseseisvumisajal – ehitamata jäid. Ehitamata maju saab vaadata ka Arhitektuurimuuseumis. „Me tollal ju katsetasime kõiki asju. See oli seiklus, mingeid reegleid ei olnud. Nagu kullaotsijad – anti kepid kätte, jookske! Kes siis kuhu sai. See oli […]

TALLINNA ASUMID: Jaak Juske tutvustab Tallinna eeslinnade ja asumite ajalugu. Tallinna lääneosas asuvas 41 500 elanikuga Haabersti linnaosas on kokku 12 asumit, mis on kujunenud valdavalt vanadest suvemõisatest ja kaluriküladest. Haaberstit teatakse praegu eelkõige Õismäe järgi, tegelikult on see aga kirev kaleidoskoop erinevatest asumitest, mida on kokku 12. Mitu Haabersti piirkonda liideti Tallinnaga alles nõukogude […]

KAGUPIIRI KÜLAD: Setomaa taluarhitektuuri väljakujunenud põhijoontest peeti kinni 20. sajandi 60. aastateni, kirjutab Ahto Raudoja. Vabaõhumuuseumis avatakse mai lõpus Petseri lähistelt Lõkova külast toodud seto talukompleks. Ahto kirjeldab seto küla eripärasid. Viimaste aastakümnete kiire maaelu muutumisega on Setomaal traditsioonilisi hooneid, talusid ja sellest sõltuvalt ka külade planeeringuid hakanud pöördumatult hävima. Õnneks on neid viimastel aastatel […]