TALLINNA LINNAARHIIVI PIKK LUGU: Elu jäljed Milano 1630. aasta katkusurma registris. Mida jutustavad meile vanad katkunimekirjad mikrobioloogide käe all? Avalikus arhiivis hoitavad arhivaalid on dokumendid, millele avalik arhiiv on hindamise tulemusena andnud arhiiviväärtuse. Arhivaalide hindamise üheks olulisemaks kriteeriumiks on nende teabe- ja tõestusväärtus. Siin peetakse silmas peamiselt dokumendis sisalduvat otsest teavet. Mikrobioloogiline uurimine Kuid arhivaal […]

LINNAARHIIVI PIKK LUGU: Indulgents (ld indulgentia leebus, armulikkus) on katoliku kirikus patu ajaliku karistuse leevendamine kiriku seatud tingimustel, aga ei ole patu enese kustutamine. Triin Kröönström räägib patukustutuskirjadest meil ning mujal. Keskaegne meeleparanduse sakrament (poenitentia) koosnes kolmest osast: kahetsus (contritio), piht (confessio), millel vabaneti patu süüst, ja patu eest mõistetud karistuse kandmine ehk hüvitus (satisfactio). […]

TALLINNA LINNAARHIIVI PIKK LUGU: Tallinna Linnaarhiivi varasalv näitab, et seegid ehk haigemajad (pluss hoolekande teema) pakub Tallinna Linnaarhiivis võrdlemisi häid uurimisvõimalusi, kuna selle kohta on säilinud rohkesti mitmekesiseid allikaid umbes 770-aastasest ajavahemikust. Keskaegsed seegid (alamsaksa sekenhus – haigemaja, siit eestikeelne sõna seek) täitsid nii haigete hoolduse kui ka omamoodi pansioni ülesandeid. Suuremates linnades oli tavaliselt […]

TALLINNA LINNAARHIIVI PIKK LUGU: Tallinna Linnaarhiiv tutvustab KesKus’i lugejale põlualust ametimeest, kelleta ei saanud ometigi läbi ükski linn. Lugu vaatleb 17. sajandi näitel, kes olid timukad ning milline saatus neid Tallinna ühiskonnas tabas. Näib, et Tallinna timukad olid läbi aegade põhiliselt sakslased, kes sageli pärinesid Saksamaa tuntud timukate suguvõsadest. Rootsi ajal, 17. sajandil nimetati timukaid […]

KUIDAS ÕPILASED ASJAST ARU SAAVAD: UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioon võeti vastu 2003. aastal. Eesti ühines sellega 2006. aasta jaanuaris. 2017. aasta oktoobriks oli konventsiooniga liitunud juba 175 riiki. Marju Kõivupuu, Tiiu Üksik, Marlen Griffel, Aive Haave ja Kristina Elisabeth Kalmus tutvustavad Eesti kooliõpilaste seas läbi viidud pärandiküsitlust. Ülaltoodu on pelgalt kiretud arvud ja faktid, […]

TALLINNA LINNAARHIIVI PIKK LUGU: Tallinna Linnaarhiiv tutvustab KesKus’i lugejale üht Tallinna ajaloo tuntumat korruptsiooni ja riigivarguse juhtumit – 1817. aasta tolliafääri ja selle ühte peategelast, tollast Tallinna raehärrat, Diedrich Rodde III-t. Tollase tollipettuse korraldamisest on möödunud 201 aastat ning petuskeemi väljatöötamise kohaks oli praegune linnaarhiivi maja Tolli tn 8, mis siis oli Tallinna tollihoone ehk […]

EESTI LÄÄNE- JA PÕHJARANNIKU LOOD: Pärimusmuusik ja Naissaare rannarootslaste suguvõsast pärinev Sofia Joons võttis kätte Viktor Amani põhjaliku uurimuse, mis tutvustab meile eestirootslaste värvikat rahvakildu ning väikesi põnevaid lugusid ajas. Sofia teeb autoriga kaasa rännaku hästitalletatud minevikust tänase päevani. Tutvusin Viktor Amani uurimusega Eestimaa rootslastest esimest korda 1990ndate keskel, otsides infot eestirootslaste pärimusmuusika ja mu […]

RAUDTEESTATUD EESTI: Rail Balticu kummalise projekti valguses heidab raudteeajaloolane Mehis Helme pilgu kodumaa rööbastamise ajalukku. Eestiga seonduvalt ulatub raudtee ajalugu juba 19. sajandi esimesse poolde. Huvilistele soovitab toimetus ka autori raamatut „Eesti raudtee 100 aastat“. aastal esitasid Peterburi äri- ja pangandusesindajad parun Alexander von Stieglitzi eestvedamisel plaani ehitada raudtee Tsaari-Venemaa pealinnast Peterburist Peterhofi kaudu Narva […]

Juhtun teinekord koju tulema ja on leiba, või tulen oma toimetustelt väsinuna ja süüa tahaks, kõht on tühi. Võtan tüki musta leiba, riputan suhkrut peale, natuke vett, piima oli alati. Ja küll on maitsev – must leib suhkru ja piimaga. (Svetlana Nikolajevna Koževnikova, sünd. 1948, Mustvee)   VANAUSULISED PEIPSI ÄÄREST: Professor Marju Kõivupuu sorib Peipsiveere […]

VAADE KODU LOOLE: Niipea kui kultuur ja loodus vastuollu satuvad, algab dekadents ning põhjustab esialgu aeglase ja märkamatu, siis aga üha kiireneva lagunemisprotsessi, mis lõpeb kultuuri allakäiguga ja enamasti rahva surmaga, ütleb filmimees Tõnu Virve. Näitekirjaniku ja luuletaja William Shakespeare’i 450. sünniaastapäeva pidulik tähistamine algas Londoni dramaturgi koduteatris tavatult lihtsalt. Tühjale lavale tuli kuulus inglise […]