KAS KÄSIKIRJAD TÕESTI EI PÕLE? Kui meie idanaaber end 1940. aasta suvel meie kodumaale liigutas, oli tal üheks esimeseks sammuks informatsiooni üle kontrolli kehtestamine. Juba 21. juunil võeti kommunistide poolt üle tähtsamate üleriigiliste lehtede toimetused ja Riigi Ringhääling, kirjutab ajaloolane Erich Zelewski. Allolevas loos räägib Zelewski raamatute keelamisest ja hävitamisest Eestis, Nõukogude võimu esimesel aastal. […]

LEPING SAATANAGA: Aarne Ruben kirjutab kesk- ja uusaegsetest nõiaprotsessidest Euroopas ning Eesti- ja Liivimaal. KesKus soovitab silma peal hoida ka raamatulettidel, sest jaanipäevaks on oodata Aarne selleteemalist teost. Kummaliselt pahaendelise numbriga aastal 1324 olid Iirimaal Kilkennys veidrad rahvahulgad liikvel. Alustati esimese klassikalise nõiaprotsessiga. Aadlidaam Alice Kyteler oli abiellunud järjest mitme rikka mehega ja kõik need […]

KEVADISED KÜÜNLAD: Kai Reinfeldt Inimõiguste Instituudist tuletab meelde, et märtsiküüditamise korraldajaid oli peaaegu sama palju kui küüditatuid. Massiküüditamisest teatakse (eriti väljaspool Eestist) tihti vaid külma statistikat. Viimastel aastatel on inimeste lugude kokkukorjamisega tegeletud Kogu Me Lugu algatusega. Sel aastal meenutati küüditamisohvreid Tallinnas lisaks küünalde süütamisele ka projektsiooniga kõigi 32 000 inimese nimega, keda 1949. aasta märtsiküüditamine […]

LUGU OMA LOSSIST, MÄRGILISTE PILTIDEGA: Näitus „KAHN. Saarlane“ Kuressaare lossis toob maailmakuulsa USA arhitekti tagasi kodusaarele. Louis Kahn (1901–1974) elas Kuressaares oma elu esimesed viis aastat. Heie Treier jagab pilku. Enda sõnul külastas Louis Kahn Saaremaad uuesti – olles seal elanud 5. eluaastani – noore arhitektina 1928. aasta suvel, viibides siin umbes kuu aega. Tõsi, […]

KAHEKSA SAJANDIT: Ajaloolane Ott Sandrak, kes läks üle oraalselt jutustamistraditsioonilt manuaalsele, võttis kirjutada Kanuti gildi majade ajaloo. Kanuti Gild on selle nüüd ka raamatuna tasuta (!) jagamiseks välja andnud. Siinses kirjatükis keskendub Sandrak aga hoopis gildile endale, kodanikeühendusele, mille ajalugu jagub kaheksasse sajandisse. Tallinna vanal peatänaval aadressil Pikk 20 / Pühavaimu 5 kõrgub Kanuti gildi vägev maja, […]

AJAMASIN PLIIATSI NING SÕNAGA: Ajaloolane Toomas Hiio tutvustab haruldast illustreeritud päevikut, mis kujutab endast tõelist ajamasinat. Ado Kisandi hakkas päevikut pidama 10-aastaselt 1939 ning viimased sissekanded pärinevad aastast 1947, mil kroonik oli 18-aastane. Päeviku koos originaalkujundusega andis välja kirjastus Hea Lugu.  Ado Kisandi päevik algab 1939. aasta novembris, veel vabariigi viimastel hetkedel ja lõpeb 1947. […]

EESTI SÕDUR ESIMESES ILMASÕJAS: Teose „Eestlased ilmasõjas“ koostaja Tõnu Tannberg vaatab sajandi tagasi ning tõdeb, et liiga vähe on uuritud neid 100 000 eestlast, kes I maailmasõtta mobiliseeriti. Tannberg soovitab koguteost, mis tutvustab meie kaasmaalaste sajanditagust saatust isiklike kirjade ja päevikute kaudu. Esimene maailmasõda, see tänaseks juba üle saja aasta tagasi puhkenud sõda, muutis oluliselt jõudude […]

KUIDAS PILDISTADA SALAJA INIMEST: Okupatsioonide muuseumi kuraator Martin Andreller tutvustab pilte, mida tegid kahtlasest elemendist punase Tšehhi nuhid ning räägib ka sellest, kuidas „jõnkadiveelastel“ magusaisu peal käis.  Kui praeguses Tšehhi ühiskonnas kasvab nostalgia Hušaki-aegse sotsialismi järele, näitavad pildid selles loos meile hoopis teistsugust Tšehhoslovakkiat, kui seda kirjeldatakse teleseriaalides või tolleaegsetes poplauludes – kui ajastut, mil […]

MÄED JA ORUD TALLINNAS: Kiek in de Köki tornis, vahetult Vabaduse väljaku servas eksponeeritud näituselt saab hea ettekujutuse, mis asjaoludel on Tallinna kesklinna tekkinud mõned huvitavad pinnavormid. Teemat tutvustab kuraator Ragnar Nurk. Kui tänapäeval valdav osa meist tõenäoliselt ei adugi, kas ja kus meie riigis on mingeid kaitseehitisi, rääkimata linnade kindlustamisest, siis minevikus oli olukord […]

LAPSED POMMIRAHE ALL: Tallinnas Suurgildi hoones eksponeeritav Eesti Ajaloomuuseumi ja Tartu Mänguasjamuuseumi ühisnäitus „Lapsed ja sõda. 1941–1944“ käsitleb laste sõjaaegseid õudusi ning rõõme. Kuraatorid Karin Konksi ja Helena Grauberg muugivad teema lahti. Kui 19. sajandil kujunes Euroopas arusaam lapsepõlvest kui turvalisest, hoitud ja muretust eluetapist, siis 20. sajand oma brutaalsete sõdadega tõi reaalsusesse segipaisatud lapsepõlved. […]