GENIAALSUS JA PSÜHHOLOOGIA: Assürioloog Amar Annus tutvustab üht kodumaist haruldust – absoluutset geeniust, harukordse andega heliloojat Heimar Ilvest. Amar uurib, millega maksab inimene lõivu oma erakordse ande eest. Eestis elanud Heimar Ilvest (1914–2002) teatakse väljaspool muusikaringkondi üpris vähe. Ta oli helilooja ja muusikaajaloo õppejõud, kes komponeeris muude heliteoste kõrval kuus sümfooniat ja pidas loenguid Tallinna […]

RIIGIKORRA MUUTMISE ARHITEKTUUR: Ingrid Ruudi tutvustab vanu visioone uuest ühiskonnast ning näitab objekte, mis üleminekuajal – perestroika lõpuaastail ja taasiseseisvumisajal – ehitamata jäid. Ehitamata maju saab vaadata ka Arhitektuurimuuseumis. „Me tollal ju katsetasime kõiki asju. See oli seiklus, mingeid reegleid ei olnud. Nagu kullaotsijad – anti kepid kätte, jookske! Kes siis kuhu sai. See oli […]

TALLINNA ASUMID: Jaak Juske tutvustab Tallinna eeslinnade ja asumite ajalugu. Tallinna lääneosas asuvas 41 500 elanikuga Haabersti linnaosas on kokku 12 asumit, mis on kujunenud valdavalt vanadest suvemõisatest ja kaluriküladest. Haaberstit teatakse praegu eelkõige Õismäe järgi, tegelikult on see aga kirev kaleidoskoop erinevatest asumitest, mida on kokku 12. Mitu Haabersti piirkonda liideti Tallinnaga alles nõukogude […]

KAGUPIIRI KÜLAD: Setomaa taluarhitektuuri väljakujunenud põhijoontest peeti kinni 20. sajandi 60. aastateni, kirjutab Ahto Raudoja. Vabaõhumuuseumis avatakse mai lõpus Petseri lähistelt Lõkova külast toodud seto talukompleks. Ahto kirjeldab seto küla eripärasid. Viimaste aastakümnete kiire maaelu muutumisega on Setomaal traditsioonilisi hooneid, talusid ja sellest sõltuvalt ka külade planeeringuid hakanud pöördumatult hävima. Õnneks on neid viimastel aastatel […]

JOONISTATUD TARTU: Vene kroonikate järgi vallutasid ja põletasid Kiievi vürsti Jaroslav Targa väed Tartu (Tarbatu/Dorpat/Derpt/Jurjew) linnuse 1030. aastal, sellest ajast alustatakse Tartu linna kirjalikku ajalugu. Tõnu Raid tutvustab vanade Tartu linnaplaanide (alates 1600) raamatut. Linnana kujunes Tartu kahe olulise liiklustee ristumiskohta, arvatav muistne Eesti-sisene põhja-lõunasuunaline maismaatee ületas siin Emajõe veetee. Ristisõda paganlike eestlaste vastu algas […]

TUNDMATU RIIGIKLASSIK: Kui arhitekt Roman Koolmari (1904–1971) nimi ongi laiemale publikule suhteliselt tundmatu, siis tema loodud hooneid 1930. aastatest teavad paljud – Pirita bussijaam, Kloostrimetsa tee puhkekodu sealsamas lähedal, Keila-Joa riigitegelaste suvilad ja muidugi Oru loss, Konstantin Pätsi juhendamisel valminud presidendi paradiisiprojekt. Triin Ojari annab kaardi. Teedeministeeriumi ehitusosakonna arhitektina töötades oli Roman Koolmari ampluaa tegelikult […]

ERIPÄRANE ASUM: Kopli ja Paljassaare poolsaarel laiuv Põhja-Tallinna linnaosa koosneb üheksast põneva ajalooga asumist. Jaak Juske annab sellele lahedale matkale kaasa orienteerumiskaardi. Veel 19. sajandi viimastel aastatel laiusid tänase Põhja-Tallinna kohal suures osas metsad, heina- ja karjamaad, üksikud talud, rannakülad ja suvemõisad. Mere ääres seisis uhkes üksinduses Patarei kindlus. Tolmused teed viisid Kopli ja Kalamaja […]

TAVALINE LÜLITI: Eesti Ajaloomuuseumis Maarjamäe lossis avatud näitus „Õhus on elektrit“ on võtnud fookusesse Eestimaa elektri ajaloo, keskendudes 19. sajandil alguse saanud ja ligi poolteist sajandit kestnud „Elektri ajastule“. Kuraator Nele Inglisti näpud on stepslis. Esialgne eksklusiivsus tegi elektrijõust kahtlemata ihaldusväärse luksuse majapidamises. Nüüd elame maailmas, kus elekter on muutunud iseenesestmõistetavaks igapäevaseks tarbeks, milleta tänapäeva […]

KUI PALJUD TEGELIKULT SEAL HULKUNUD ON? Jaak Juske linnalugude raamatute sarja neljas raamat „Lood unustatud Narvast“ viib lugejad viiele põnevale jalutuskäigule piirilinnas ja selle lähiümbruses. Taanlaste valitsemise ajal oli Narva ümbritsetud arvatavasti puidust taraga. Liivi ordu algatas aga 14. sajandi teisel poolel programmi linna kindlustamiseks. Töid juhtis Põltsamaa foogt Hindrik von Oldendorp, kes määras kindlaks […]

TULEVIK MINEVIKUST: President Toomas Hendrik Ilves vestles Sir Christopher Fraylingiga „Kosmoseodüsseiast“. Frayling esitles Eestis oma raamatut, mis räägib „Kosmoseodüsseia“ tegemisest ning tehnilisest poolest. 1965. aastal tehtud film muutus kohe klassikaks.  Christopher Frayling (C.F): Algatuseks muidugi niipalju, et see film on suuresti oma aja laps. Ja see oli aeg, mil kõik kosmosega seotu oli uus, põnev […]