Valdo Praust
ajaloohuviline, Eesti jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
25 aastat tagasi, 5. aprillil 1998, avati Jaapanis Akashi väina sild, mis on tänini maailma üks võimsamaid ja suurejoonelisemaid rippsildu. Ligi nelja kilomeetri pikkune sild ühendab väikest Awaji saart Jaapani peasaare Honsuga, sedakaudu üle Awaji saare pääseb Jaapani peasaarele ka suuruselt neljandalt saarelt Shikokult. Silda hoiavad üleval kaks 300 meetri kõrgust keset merd ehitatud sõrestik-konstruktsioonis piilarit, mille vaheline peasille on peaaegu kahe kilomeetri (täpsemalt 1991 meetri) laiune. Peasilde ava laiuse poolest on konkurentsitult tegu maailma suurima rippsillaga. Silla eripärase konstruktsiooni tingis Akashi väina merepõhja profiil, kus kahe kilomeetri laiune keskosa on sügav ja ülimalt ebasobiv sillapiilarite paigutamiseks. Kuna ka tunneli ehitamine oleks läinud väga kalliks, tehti vastavad inseneri- ja majandusarvutused ja leiti, et kahest kallist variandist on hiigelpika, kahe-kilomeetrise peasildega rippsild siiski veidi odavam, kuigi see eeldas hiigelkõrgete piilarite ehitamist. Silda ehitati kokku 12 aastat (alustati 1986) ning see läks maksma üle 3 miljardi USA dollari (praeguses vääringus inflatsiooni arvestades umbes 4,5 miljardit dollarit ehk ligi 4 miljardit eurot). https://en.wikiarquitectura.com/wp-content/uploads/2017/01/Puente_Akashi_3.jpg
30 aastat tagasi, 23. aprillil 1993, avati Paides taastatud Vallitorn – kunagine Paide ordulinnuse peatorn. Tõenäoliselt 15. sajandil püstitatud 30 meetri kõrgune kaheksatahuline torn oli 16.–18. sajandi korduvates sõdades kõige tervemaks jäänud ordulinnuse osa, mis korrastati (koos ülakorruse taastamisega) 1897. aastal, kuid 1941 lasid taganevad bolševikud torni täies mahus õhku. Paide vallitorn on Eesti üks väheseid nullist taastatud ajaloolisi ehitisi (nn makett-ehitis). Sajaprotsendiliselt autentselt Paide vallitorni muidugi taastatud ei ole – hoonesse on sobitatud lift, mitmed laed on valatud raudbetoonist jms. Samas on taastatud ka mitmed kunagised võlvlaed ja trepikäigud. Kuna ka paljude ehedate ajalooliste ehitiste restaureerimisel ja ümberkohandamisel on 1950.–80. aastatel kogu maailmas kasutatud ohtralt raudbetooni ning muid moodsaid ehitustehnikaid, siis ei pruugi tüüpiline külastaja arugi saada, et Paide Vallitorn on tegelikult täies mahus uuesti üles ehitatud. Praegu tegutseb Paide vallitornis Eesti ajalugu läbi omanäolise meelelahutusliku prisma avav Ajakeskus Wittenstein. https://p.ocdn.ee/40/i/2014/8/15/ltz2jgjp.amn.jpg
30 aastat tagasi, 30. aprillil 1993, hakkas maailmas levima algne veeb ehk WWW, kui selle looja Tim Berners-Lee lasi neli aastat varem loodud WWW tehnilise dokumentatsiooni ja protokollid täiesti vabaks, st igaüks võis hakata looma veebiservereid, veebibrausereid ja veebilehti. Üsna pea – mõne kuuga – algas WWW kui tollal uudse graafilise internetikeskkonna plahvatuslik levik, mis kestab tegelikult siiani. Ja loomulikult algas sellega koos ka interneti plahvatuslik levik, sest inimloomus on kord juba selline, et tekstina käsurealt ei taheta teenuseid eriti kasutada, ilusa graafilise liidesega aga küll. Üsna pea muutus veeb ka valdava enamiku võrgupõhiste infosüsteemide üldlevinud kasutajaliideseks, mis muutis ta lõppkasutaja arvutis üheks olulisemaks rakendustarkvaraks. https://images.news18.com/ibnlive/uploads/2021/04/www-16512216393×2.jpg
40 aastat tagasi, 8. aprillil 1983, toimus osaline võimuvahetus Eesti NSV juhtkonnas, kui 33 aastat ENSV-d juhtinud Johannes Käbin saadeti Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe kohalt pensionile ja tema kohale asus Arnold Rüütel. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe koht oli vormiliselt midagi presidendi laadset, kuid reaalselt loeti teda võimuhierarhias teiseks meheks – parteiboss ehk pika nimega EKP Keskkomitee esimene sekretär oli siin kõige tähtsam kohalik võimukandja ja seda rolli täitis toona juba viis aastat Karl Vaino – vormiliselt eestlane, kuid tegelikult venestunud (Venemaa eestlaste perekonnas sündinud ja venekeelses keskkonnas üleskasvanud) tegelane, kes faktiliselt oli Moskva käsutäitja ja Eesti asjade eest ei seisnud ning isegi eesti keelt korralikult ära ei õppinud. Arnold Rüütel oli Karl Vaino täielik vastand – püüdis ajada rahulikuks jäädes igas võimalikus kohas eesti asja – seda muidugi mahus ja ulatuses, mida tollal ENSV tingimustes teha sai ja andis, sest ENSV juhtkonna mängumaa oli ülimalt piiratud ja kõik otsused tuli paratamatult looritada (kasvõi kattevarjuks) puna-ideoloogiasse, muidu võis jääda haledalt võimu hammasrataste vahele. Arnold Rüütel jäi sellele ametipostile üheksaks aastaks, olles selles rollis muuseas ka Eesti jaoks keerulisel ja otsustaval teise rahvusliku ärkamise ja iseseisvumise perioodil 1987–1991. https://arhiiv-images.err.ee/public/thumbnails/19830608_AKALG_XHD_ARNOLD-RUUTEL-TELERAADIOKOMITEES_20230221052135.jpg
40 aastat tagasi, 30. aprillil 1983, süüdati ja põles tugevalt Mõisaküla kirik – Alar Kotli projekteeritud unikaalse funkarhitektuuriga puukirik. Tulekahjus hävisid laed ja katused ning siseruum sai tugevaid kahjustusi, püsti jäid vaid osaliselt söestunud seinad. 2000. aastate algul kirik taastati vanadel eeskujudel, kuid praktiliselt uusehitisena.
50 aastat tagasi, 4. aprillil 1973, avati New Yorgis pidulikult Maailma Kaubanduskeskuse uus hoone – kaks enam kui 410 meetri kõrgust pilvelõhkujat, nn kaksiktornid. Valmimisel olid need maailma kõrgeimad hooned, võttes selle staatuse ära 1931 valminud teravatipuliselt Empire State Buildingult. Sellisena – taevasse kõrguvate tömpjate postidena – sümboliseerisid nad kapitalistliku lääneliku vabaturumajanduse ülimuslikkust teiste võimalike maailmakordade ees. Kaksiktornid püsisid New Yorgi Manhattani pilvelõhkujate ala arhitektuurse dominandina 28 ja pool aastat, kuni 2001. aasta septembris reisilennukitega sooritatud terrorirünnakuni, mille tulemusel nad kokku varisesid. https://tracesofplacesblog.files.wordpress.com/2021/09/nyc-e1631281746597.jpg
60 aastat tagasi, 10. aprillil 1963, läks Atlandi ookeanis põhja USA tuumaallveelaev Thresher SSN-593. Laevaga koos hukkus 129-liikmeline meeskond – 16 ohvitseri, 96 mereväelast ja 17 tehnikut, kes pidid just sellel reisil jälgima allveelaeva mehhanismide tööd. Uppumise arvatavaks põhjuseks oli rike ballastvee väljasurumise süsteemis, mis avaldus laevaga just sel päeval tehtud süvasukeldmistestide juures. Tegu oli maailma esimese õnnetuses uppunud tuumaallveelaevaga. Kogu külma sõja vältel on uppunud kaks USA tuumaallveelaeva – lisaks Thresherile viis aastat hiljem (1963) ka Scorpion (SSN-589) ja samuti Atlandi ookeanis. N. Liidu tuumaallveelaevu uppus külma sõja ajal (aastail 1970–1989) aga kogunisti viis, millele lisandub Venemaal 2000. aastal uppunud Kursk ja kolm aastat hiljem mahakandmisele transporditud K-159. https://images05.military.com/sites/default/files/styles/full/public/2018-04/thresher-cruising-1200.jpg
60 aastat tagasi, 17. aprillil 1963, ühinesid Iraak, Süüria ja Egiptus viimase eestvedamisel Araabia Ühendatud Vabariigiks. Plaaniti arendada ühist välismajandust ning ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, paraku ei saadud kõikide plaanitud detailide osas omavahel kokkuleppele. Nii jäi Araabia Ühendatud Vabariik kestma ainult napiks kolmeks kuuks: 22. juulil 1963 lagunes ta erimeelsuste tõttu taas laiali Iraagiks, Süüriaks ja Egiptuseks, kellel igaühel on oma president ja valitsus ning oma välispoliitika.
75 aastat tagasi, 3. aprillil 1948, kinnitas USA president Harry Truman ametlikult Marshalli plaani – sõjas purustatud Euroopa ülesehitamise plaani, millega USA andis sõjas räsitud riikidele majandusabi, omandades samal ajal nende majanduses võtmepositsiooni ja määrates ära lääneriikide sõjajärgse majanduse aluspõhimõtted, mis toimivad tänini. Plaani autoriks oli 1947. aasta jaanuaris USA riigisekretäriks (välisministriks) valitud George Marshall, kes käis plaani kavandi välja juba üheksa kuud varem, juunis 1947. Marshalli plaani raames andis USA 16 Euroopa riigile kokku viis miljardit dollarit – praeguses vääringus oleks see umbes kümme miljardit dollarit ehk kaheksa miljardit eurot. Stalin keelas nn idaploki riikidel ja Soomel Marshalli plaani abi vastuvõtmise, Jugoslaavia tegi seda siiski ja rikkus sellega suhted N. Liiduga. Muuseas, hiljem kasvas Marshalli plaani osaliste riikide kootööst välja Rahvusvaheline Majanduskoostöö- ja Arenguorganisatsioon OECD, nn rikaste tööstusriikide klubi. https://ssl.c.photoshelter.com/img-get/I000008NN43G0jls/s/750/750/194907HISTORICAL00039.jpg
75 aastat tagasi, 7. aprillil 1948, asutati ÜRO egiidi all Maailma Tervishoiuorganisatsioon WHO. Asutamise põhjuseks oli asjaolu, et nii mitmetegi tervisega seotud asjade – suured epideemiad, vaktsiinide väljatöötamine, viiruste levimine piiriüleselt jms – haldamiseks-muutmiseks oli vaja rahvusvahelist koostööd, seda ei saanud teha vaid riigisiseselt. Nii leitigi, et oleks vaja üht spetsiaalset rahvusvahelist organisatsiooni.
80 aastat tagasi, 12. aprillil 1943, alustas N. Liidus reaalset tööd Nõukogude Liidu Teaduste Akadeemia laboratoorium nr 2 – nn Kurtšatovi instituut –, mille eesmärgiks oli tuumarelva väljatöötamine. Laboratoorium jõudis oma sihtmärgini veidi enam kui kuue aastaga: 1949. aasta augustis lõhkas N. Liit esimese tuumapommi. On üldteada, et märgatava osa N. Liidu tuumapommi oskusteabest varastasid nad USA-lt Klaus Fuschsi kaudu, kes töötas USA tuumarelva väljatöötamise programmis Los Alamoses. Samas on senini täpselt teadmata, kas Fuschs oli ainus, kes vastavat teavet N. Liidule andis, samuti ka see, millal ta seda tegema hakkas. Mitmeid kahtlusi teabe varajasest lekkest tekitab asjaolu, et “Kurtšatovi instituut” asutati kõigest kolm ja pool kuud hiljem kui USA vastav laboratoorium Los Alamoses. Muuseas polnud N. Liidu tuumapommi “peavalmistaja” sugugi mitte Igor Kurtšatov (kellena N. Liidu ametlik propaganda teda hiljem näidata üritas), vaid sõjavangi sattunud Saksa füüsik ja leidur Manfred von Ardenne (kes muuseas viis 1930. aastate algul televisiooni maailmas esimesena kommertsseadmete tasemele, mis võimaldas käivitada regulaarsed telesaated).
80 aastat tagasi, 16. aprillil 1943, avastas Šveitsi farmakoloog ja keemik Albert Hoffman LSD – pika nimetusega lüsergiinhappe dietüülamiidi – hallutsinogeense toime. Aine enda oli ta migreeniravimi väljatöötamise käigus saanud juba viis aastat varem, 1938. aastal, kuid 75 aastat tagasi proovis ta seda juhuslikult ja avastas aine toime, millest tal varem aimugi ei olnud. Kuna LSD surmav annus oli umbes tuhat korda suurem juba mõju avaldavast mikroannusest (alkoholil on see suhe näiteks suurusjärk või enamgi väiksem) ning kõrvaltoimeid esialgu ei teatud, oli aine algul legaalne ja saavutas oma suurima populaarsuse hipiajastul 1960. aastatel, samuti kasutati seda laialdaselt ravimina. 1960. aastate teisel poolel keelati LSD enamikus riikides siiski ära.
90 aastat tagasi, 1. aprillil 1933, alustas Saksamaa maailmas esimesena regulaarseid raadiosaateid lühilainel, mis erinevalt tollal levinud kesklainest levis üle kogu maailma. Toona oli lühilaine (algselt raadioamatööride pärusmaa) hakanud järjest enam levima – põhjuseks 1924. aastal tehtud põhjapanev avastus, et lühilained peegelduvad tagasi ionosfäärilt ning seetõttu saab vastu võtta kaugeid jaamu, soodsate ilma- ja leviolude korral lausa maakera teiselt poolelt. Nii ehitaski Saksamaa Zeesenisse oma lühilaine-ringhäälingusaatja, mis oli töös kuni 1945. aastani.
90 aastat tagasi, 3. aprillil 1933, lendas Briti lendur Douglas Douglas-Hamilton maailmas esimesena lennukiga üle Mount Everesti (Džomolungma) mäe, mis oma 8848-meetrise kõrgusega merepinnast on maailma kõrgeim. Rekordlend sooritati tollase Briti õhujõudude torpeedo-pommituslennukiga Westland PV-3, mida iseloomustas muu hulgas võime lennata teistest tollastest lennukitest palju kõrgemal. Eks see lend (nagu igasugused rekordid ikka) oli toona seotud paraja riskiga, sest erinevalt tasasest maast esinevad mägedes tihtipeale langevad ja tõusvad õhuvoolud, mille täpset olemust ja parameetreid toona väga ei teatud ja mis halvimal juhul oleks võinud lennu ebastabiilseks muuta ning vastu kaljumägesid puruks kukutada. Õnneks seda siiski ei juhtunud. https://static.thisdayinaviation.com/wp-content/uploads/tdia/2016/04/Screen-Shot-2017-04-02-at-09.28.28-768×559.png
90 aastat tagasi, 7. aprillil 1933, astuti USA-s esimene samm 13 aastat kestnud alkoholi keeluseaduse leevendamise suunas, kui hakati lubama toota, omada ja juua kuni 3,3% alkoholisisaldusega õlut. USA-s tähistatakse alates sellest ajast 7. aprilli rahvusliku õllepäevana. Kaheksa kuud hiljem, detsembris 1933, tühistati keeluseadus täies mahus ja kõikide alkohoolsete jookide tootmine, omamine ja joomine oli taas legaalne. https://64.media.tumblr.com/aabc65660f0f1a9af7472f55d2aa1251/tumblr_inline_p6rt1qKj1x1qzwy03_640.jpg
90 aastat tagasi, 26. aprillil 1933, loodi Saksamaal riiklik salapolitsei Gestapo (Geheime Staatspolizei). Selle organisatsiooni nagu hiljem N. Liidu KGB ülesandeks oli igasuguste natsionaalsotsialismi-vastaste ilmingute avastamine, uurimine ning nende tegevuse takistamine juba eos, loomulikult koos vastavate ulatuslike repressioonidega, nagu totalitaarriigile kohale. Oma tegevuse 12 aasta vältel oli Gestapol kokku ligi 50 000 töötajat. Tagasihoidlikul hinnangul said Gestapo karmi kätt vähemal või rohkemal määral tunda miljonid inimesed, jälgiti aga kindlasti kümneid miljoneid. Gestapo loomisega anti selge märk nii riigisiseselt kui ka kogu maailmale, et liberaalne Weimari vabariik on selleks korraks tõepoolest lõppenud. http://blog.rothenburg-unterm-hakenkreuz.de/wp-content/uploads/2014/02/gestapo-stempel.jpg
100 aastat tagasi, 15. aprillil 1923, alustas USA farmaatsiafirma Eli Lilly maailmas esimesena insuliini massilist tootmist, mida müüdi ja turustati iletiini nime all. Insuliini ilmumine kõigile kättesaadavate ravimite hulka oli väga vajalik suhkruhaigust (diabeeti) põdevatele inimestele, pikendades nende eluiga ja elu aktiivset faasi paljukordselt. Enne seda oli diabeet praktiliselt ravimatu ja raskekujuline diabeet viis inimese elukaare paratamatult kiirele lõpule. https://smgco-images.s3.amazonaws.com/media/S/O/O/medium_1993_0919.jpg
125 aastat tagasi, 21. aprillil 1898, alustas USA laevastik käimasoleva USA-Hispaania sõja käigus Kuuba sadamate blokeerimist. Sõda lõppes USA võiduga ja Kuuba iseseisvumisega Hispaaniast neli aastat hiljem 1902 – üksnes Guantanamo lahe ümbruse võttis USA sõjaväebaasina päris endale. Edaspidi jäi Kuuba USA-sõbralikuks riigiks kuni vasakäärmuslaste (kommunistide) poolt 1959. aastal korraldatud riigipöördeni. https://external-hel3-1.xx.fbcdn.net/emg1/v/t13/5918902219396605854?url=https%3A%2F%2Fupload.wikimedia.org%2Fwikipedia%2Fcommons%2Fthumb%2Fd%2Fdc%2FUSS_Maine_entering_Havana_harbor_HD-SN-99-01929.JPEG%2F1200px-USS_Maine_entering_Havana_harbor_HD-SN-99-01929.JPEG&fb_obo=1&utld=wikimedia.org&stp=dst-emg0_q75_s584x410&ccb=13-1&oh=06_AbENg-2yy8awAFfVxH0ePD78fAzVuSR2o1AveEGygeLvbg&oe=6424CDD2&_nc_sid=717943
250 aastat tagasi, 27. aprillil 1773, kehtestas Suurbritannia teeseaduse (Tea Act), mis andis pankroti äärel olnud Ida-India Kompaniile Briti ookeanitaguses Ameerika asumaades maksuvabalt võimaluse oma teed müüa. See pani paraja hoobi Ameerika inglise kolonistide teefirmadele ja tekitas kolonistides protesti Briti tegevuse vastu, mis tipnes sama aasta detsembris “Bostoni teejoomisena” tuntud mässuga – Ida-India Kompanii teekastide merre heitmisega Bostonis. See oli aga omakorda avapauk USA iseseisvumisele, mis toimus juba kaks ja pool aastat hiljem, 1775. aastal.