KAS LENDAV TÜNDER? LINNAARHVIIVI SUUR LUGU: Tallinna Mustpeade vennaskonna fotoalbumis on kaks fotot Saksa tsepeliinist Tallinnas 24. septembril 1930. aastal. Fotod sellest sündmusest pole iseenesest ju haruldased. Sündmus ise oli aga kahtlemata erakordne ja tähelepanuväärne.
Selleks, et pildistada hiiglaslikku tsepeliini vaikselt kui kummitus Tallinna kohal hõljumas, olid kõik Tallinna fotograafid selle sündmuse nägemiseks juba varakult ootusvalmis. Nii ka 33-aastane Tallinna advokaat ja mustpea Eugen Erbe, kes jälgis sündmust ilmselt Toompea nõlvalt, teise foto autor on teadmata. „Krahv Zeppelini“ pooletunnisest lennust Tallinna kohal jäi maha kustumatuid mälestusi ning arvukalt fotosid, mis hiljem ka postkaartidele jõudsid. Sündmus jäädvustati ka filmilindile.
Mitte esimene õhulaev siinses taevas
Õigupoolest polnud see küll esimene tsepeliin ehk dirižaabel Tallinna kohal. Esimese maailmasõja ajal, 31. juulil 1917 kella 11 paiku nähti Tallinnas Saksa tsepeliini. Nägid küll vähesed, sest õhulaev, mis paistis nagu väike sigar, oli väga kõrgel pilvede vahel, kui reidil viibivad sõjalaevad hakkasid tuld andma. Seepeale „pööras õhuelukas ringi ja tüüris lääne poole. Ei ole kuulda olnud, et zeppelin pommisid oleks pildunud. Vististi ei jõudunud ta seda teha, kuna meie suurtükid hirmutasid ta enne pakku“ teatas järgmise päeva Tallinna Teataja.
Sakslased kasutasid Esimeses maailmasõjas tõepoolest tsepeliine ka õhurünnakutes, peamiselt Londonis. Tavaliselt need katsed aga nurjusid. On teada, et 28. detsembril 1916 kavatsesid sakslased uhiuue tsepeliiniga Tallinna pommitama tulla. Lumetormi tõttu olid nad sunnitud aga tagasi pöörduma ja üritus lõppes seiskunud mootoritega ning õhulaev tegi hädamaandumise Kuramaale, purunedes täielikult. Meeskonnaliikmed siiski pääsesid.
- aastal olid lennukid Eestimaa taevas juba täiesti tavalised. 22. septembril toimus Eesti lennuväe õppus Türil ehk „Kahetunniline paraadmarss Sootaga väljal“. Ka see üritus pälvis arvuka publiku tähelepanu. Tsepeliini ülelend kaks päeva hiljem, kolmapäeval, 24. septembril, oli aga pealtnägijatele täiesti ennenägematu ja eriline sündmus. Oli ju tegemist tollal ka maailma suurima õhusõidukiga.
Vahetud muljed
Vahetuid muljeid õhulaeva lennust Tallinna kohal ja juubeldavaist pealtvaatajate hulkadest jagab teiste hulgas päevalehe Kaja ajakirjanik, kes jälgis sündmusi ilmselt praeguse linnaarhiivi lähiümbruses Oleviste kiriku juures ja Rannavärava mäel.
„Hommikust peale oli Tallinnas peamiselt ainult üks kõneaine „Zeppelin“. Kella 11-neks kujunes ootamine otse palawikuks. Töö ei tahtnud kellegil kuidagi sobida ja pilk kippus wägisi lendama aknast wälja, pilwerüngaste poole. /–/ Selleks ajaks muutusid kõik Tallinna elanikud wõimalust mööda ronijateks. Roniti tornidesse, katustele, pööningutele ja mägedele. Ronida tahtsid küll kõik, kuid igal polnud wõimalust. Need wiimased otsisid üles lagedamad ja awaramad platsid südalinnas ja kangestasid kaelasid ustest ning akendest ülespoole wahtides. Ilm oli ilus, taewas selge.
Kahtlemata parimaks waatluskohaks oli Olewiste kiriku torn. Siia oli kogunenud mõnekümneliikmene uudishimuliste pere. Siit seati telefoniühendus sõjawäe keskjaamaga. Linn on siit igast küljest nagu peopeal ning ülewaade täielik. Patkuli trepi weer, Rannawärawa mägi, Paksu Margareeta mäenõlw mustendasid rahwast, peamiselt õpilased, keda seks puhuks oli wabastatud tunniks-paariks õppetööst. Rannawärawa mäele oli tulnud kõrgemaid ametnikke sõjaministeeriumist, politseist, kaubandus-tööstuskojast. Weidi peale kella kahtteist käis siin kahin läbi rahwa: „Tuleb, tuleb!“ /–/
Tehes ringi linna kohal, zeppelin lendas Pirita poole. „Nüüd läheb ära Nehatusse!“ arwati tornis. Kuid õhulaew suundus Lasnamäe sõjawäe aerodroomi kohale. Siin lakkasid õhulaewa mootorid töötamast ja õhuhiiglane peatus õige madalal, lastes wabaks postikoti, mis langewarju waral liugles allapoole.
Siis algasid propellerid masinagondlite küljes jälle käiku ning „sigar“ tuli uuesti linna kohale, olles seekord äärmiselt madalal. Otse Olewiste torni kohalt lendas üle. „Pange silmad kinni!“ soowitati üksteisele, sest tõepoolest näis möödapääsmatuna kokkupõrge. Kuid õnneks tegi „Zeppelin“ aasa.
/–/ Lasnamäelt tõusid õhku kolmekaupa kuus Eesti sõjawäe lennukit. Kuid kõik nad näisid kääbustena õhulaewa kõrwal, mille hiiglakere sellegi peale waatamata näis sihwakana ja ilusana.“
Nõukogude piirivalve avas tule
Tallinna kohal lennanud tsepeliin Graf Zeppelin I oli kuni järgmise tsepeliini, õnnetu saatusega LZ 129 Hindenburgi valmimiseni 1936. aasta veebruaris maailma suurim õhusõiduk. Esimese reisi tegi Graf Zeppelin I septembris 1928 ja viimase juunis 1937. Tegemist oli oma aja edukaima õhusõidukiga, mis tegi kokku 590 lendu ja läbis 1,6 miljonit kilomeetrit ning vedas sealjuures 13 110 reisijat. 143 korda ületas õhulaev Atlandi ja ühe korra Vaikse ookeani.
Aastatel 1928–1932 oli tsepeliin kasutusel mitmesuguste eksperimentaal- ja demonstratsioonlendude korraldamisel. Kõige tuntumad reisid olid ümbermaailmareis augustis 1929, 1931. aasta polaarekspeditsioon, kaks Lähis-Ida retke, arvukad reisid Ameerika Ühendriikidesse ja Lõuna-Ameerikasse. Seejärel aastatel 1932–1937 vedas tsepeliin regulaarselt reisijaid, posti ja kaupa Saksamaa ja Brasiilia vahel, tehes kokku 64 reisi. Õhulaev oli pidevalt liikvel. Ainult mõni nädal enne Tallinna kohale saabumist oli tehtud reis Moskvasse, kuhu lennati üle Riia ning Läti ja NSV Liidu piiril avas Nõukogude piirivalve kogemata õhulaeva pihta tule, mis hiljem tervitussaluudiks kuulutati.
Tsepeliini lennutee üle Eesti
Õhulaeva Graf Zeppelin „ümber-Baltimere“ lend 1930. aasta septembris kulges üle Leedu, Läti ja Eesti. „Eesti territooriumi kohale jõuab õhuhiiglane Heinaste lähedal, Eesti-Läti piiril. Sealt edasi läheb lend mööda harilikku Tallinna-Riia lennuteed: mööda Riia lahe randa, üle Orajõe, Kabli, Häädemeeste, Tahkuranna Pärnu-Sindi vahekohale /–/ Järgnevad Suigu, Auna, Põdraküla, Järvakandi, Rapla, Raiküla, Hagudi, Lohu, Seli, Kohila, Sausti, Mõigu ja kaitseväe aerodroom Lasnamäel,“ kirjutas 24. septembri Päevaleht. Reisijaid oli sõidul kaasas 20–30, peale sakslaste soomlasi, rootslasi ja taanlasi. Helsingis tehti vahemaandumine.
Tsepeliinide ajastu lõpp
Tsepeliini juhtis sellel teekonnal kogenud kapten Hans-Curt Flemming (1886–1935) ja kaasas oli ka ettevõtte üldjuht dr Hugo Eckener (1868–1954). Viimane oli natsidelt, kellega tal läbisaamine kõige parem polnud, saanud hüüdnime „lendava sardelli direktor“. Flemmingile oli Tallinna linn tuttav ka maa pealt, millest annab tunnistust tema aadressleht Tallinna aadressbüroo arhiivis. Ta oli Tallinnas viibinud kaks korda siin tsepeliinist loenguid pidades. Viimast korda said tallinlased tsepeliini näha, seekord küll vaid viivuks, 25. juulil 1931. Üle Eesti lennates oli tsepeliin teel Leningradi ja sealt edasi Põhja-Jäämerele (tsepeliini I polaarlend).
Lendava „krahvi“ järglane, õhulaev Hindenburg hävis maandumisel Saint-Louises 6. mail 1937. Pärast seda katastroofi, milles hukkus 36 reisijat ja meeskonnaliiget, keelati tsepeliinide kasutamine reisijate veoks.
Viimane tsepeliin LZ 30 sai jällegi nimeks „Krahv Zeppelin“ (Graf Zeppelin II). See valmis septembris 1938 ja tegi ka 30 lendu, neist viimase augustis 1939. Seejärel „krahv“ lammutati Hermann Göringi korraldusel. Sellega oli tsepeliinide ajastu lõppenud.
Tõsi, 1996. aastast alates on Zeppelini õhulaevade kompanii (Zeppelin Luftschifftechnik GmbH) ehitanud viis nn tsepeliini Zeppelin NT, kuid neid õhulaevu ei peeta siiski enam päris õigeteks tsepeliinideks.
Tallinna kohal lennanud tsepeliini lugu
Tsepeliini lend oli alati sündmus. Vähem oli toonastes ajalehtedes juttu Tallinna kohal hõljunud tsepeliinist endast.
Tallinna kohal lennanud õhulaeva näol oli tegemist esimese Esimese maailmasõja järel ehitatud tsepeliiniga. 8. juulil 1928, krahv Ferdinand von Zeppelini 90. sünnipäeval, ristiti äsja valminud õhusõiduk tema nime järgi: LZ 127 Graf Zeppelin.
Krahv Ferdinand Adolf Heinrich August von Zeppelin (1838–1917) oli Saksa kindral, kes ehitas 1900. aastal esimese seda tüüpi õhusõiduki ja rajas Zeppelini õhulaevade tehase (Zeppelin Luftschifftechnik GmbH), mis tegutseb Saksamaal tänini.
Esimene tsepeliin LZ 1 tõusis õhku 2. juulil 1900 Saksamaal Friedrichshafeni juures Bodeni järve kohal. Sõiduk startis ujuvalt aluselt, duralumiiniumsõrestik oli kaetud puuvillast kangaga, õhku tõstsid seda gaasiga täidetud õhupallid kere sees, lennumasin sai hoogu kahelt Daimleri sisepõlemismootorilt, viis inimest viibis kahes gondlis lennumasina esi- ja tagaosas. LZ 1 sai 1900. aastal kohe avalennul küll maandumisel viga, aga 1906. aastast alates hakkas neid lennumasinaid nägema ka mujal Euroopa kohal.
