MITTE KOGU EUROVISIOON POLE PLAST: Aasta oli siis 2017, kui esmakordselt Eurovisiooni ajaloos tõi Portugalile võidu laulja-muusik-helilooja Salvador Sobral südamliku bossahõngulise ballaadiga „Amar Pelos Dois“, mille looja oli lauljast paar aastat vanem õde, samuti laulja ja helilooja Luísa Sobral. Ballaadi esitus oli sedavõrd hingeminev, et Salvador võitis konkurente mäekõrguselt ehk 758 häälega, mis on läbi Eurovisiooni ajaloo võitja kõrgeim punktisumma. Kirjutab Anne Erm.
Vähesed teadsid siis, et Salvadoril oli laulda väga raske – ta põdes südamepuudulikkust ja proovides laulis tema asemel enamasti õde Luísa. Pärast Eurovisiooni oli ta sunnitud ära ütlema mitmed kokkulepitud turneed. Salvador oli juba poolteist aastat oodanud uut südant ning selle sai ta 2017. aasta 8. detsembril. Südamesiirdamise operatsiooni järel tuli poolelijäänud karjäär samm-sammult üles ehitada, õppides uuesti igapäevaeluga toime tulema ja ka laulma – Salvadori arvates kõlas ta hääl pärast operatsiooni lausa jubedalt.
Esimene kodualbum
Salvador Sobrali lapsepõlv oli tegevusrohke, nad olid õega lahutamatud. Luísa Sobral sündis 1987. aastal ja 1989. aasta süüta pühakute päeval kinkisid vanemad Salvador Luís Sobral ja Luísa Maria Cabral oma kaheaastasele tütrele väikevenna.
Vanemad ei olnud küll muusikud, kuid nad oli väga avatud meelega ja soosisid igati laste muusika- ja kunstihuvi. Õde-venda mängisid ja lõbutsesid koos, rakendades oma muusikalist annet juba varases nooruses. Pikkadel autosõitudel meeldis neile laulda kasvõi tunde ja nad laulsid kõikjal, kus see võimalus iganes avanes. Oma Lissaboni kodu elutoas korraldasid nad improviseeritud kontserte, kus isa mängis kaasa trumme. Ta oli ansamblite The Beatles ja The Rolling Stones fänn ning ta õpetas oma lastele laulusõnade tähtsust ja tunnetama laulu värsiridade vahele peidetud sõnumi ilu. Luísa hakkas laule looma 12-aastaselt ning peagi salvestasti koos vennaga esimene kodualbum.
Saatuslik valik
Teismelistena valisid mõlemad oma tee. Soov avastada oma muusikaline identiteet viis Luísa Ameerikasse ning peagi astus ta Berklee Muusikakolledžisse, kus ihaldatud muusika oli fookuses 24 tundi ööpäevas. Naasnud kodumaale, sai Luísast Portugali üks hinnatumaid jazzilauljaid ja ta hakkas esinema Portugali, Euroopa, aga ka Aasia mainekates kontserdisaalides.
Tema tuntumate laulude hulgas on „Para ti“, mille ta kirjutas 2016. aastal, pühendades selle oma esimesele pojale Joséle. Kui RTP (Portugali avalik-õiguslik televisioon) toimetaja helistas Luísale, tehes ettepaneku osaleda Eurovisiooni lugude konkursil, nõustus ta kohe, mõeldes oma vennale kui esitajale. Ja see oli saatuslikult õige valik.
Psühholoogiast muusikani
Salvador astus õe jälgedes ning esines 18-aastaselt talendisaates „Idols“, jõudes seal finaali – ta ei kuulunud küll esikolmikusse, kuid tuntust lisas see omajagu.
Lissaboni ülikooli psühholoogiatudeng ei olnud huvitatud kuulsuse oreoolist ja saades Erasmuse stipendiumi, otsustas ta suunduda Palma de Mallorcale, kus keegi teda ei tundnud. Seal hakkas ta laulma baarides, restoranides ja hotellides ning jättis õpingud pooleli, leides, et ta võib armastatud muusikaga elatist teenida küll. Talve saabudes oli aga saar tühi, tööpakkumised lakkasid ja kuna ta jättis ülikooli pooleli, lõpetasid ka vanemad toetamise. Oli aeg otsustada, mida ta tegelikult teha tahab.
Salvador otsustas muusikaõpinguid jätkata 2010. aastal Hispaanias Barcelona muusikakoolis Taller de Músics, kus ta süvenes harmoonia ja improvisatsiooni saladustesse ning jazzimaailma. 2014. aastal liitus Sobral Venezuela muusikakollektiiviga Noko Woi, kellega esineti elektroonilise ja eksperimentaalse muusika festivalil Sónar.
Taaskohtumine detsembris
- aastal naasis Salvador Lissaboni, et avaldada oma esimene soolo-stuudioalbum „Excuse Me“. Debüütalbum sidus Ladina-Ameerika muusikapärandi bossa ja jazzi, ning eriliseks tegi selle Salvadori tundlik esitus ja soe hääletämber.
Põhiliselt selle albumi materjalile toetus ka Salvador Sobrali kontsert 2018. aasta Jõulujazzil Estonia kontserdisaalis. Südamesiirdamise operatsioonist oli möödunud aasta ja Salvador oli kui tulesäde, hüppas ja liikus nagu noor hirv. Salvadori kontserdile elas kaasa ka tema kihlatu, belgia näitlejatar Jenna Thiam, kellega pulmad peetigi detsembris, üks päev pärast Sobrali sünnipäeva ehk 29. detsembril 2018.
Estonias toimunud kontserdi alguses tegid muusikud veidi musta huumorit, tuues lava tagant riidenagi ja riputades end neljakesi sinna kuubesid pidi üles. Kogu kontsert oli pikitud muheda huumoriga, valitses sundimatu improvisatsiooniline vaim. Salvador tuli ka lavalt alla saali rahva sekka ja laulis inimestele lähedal. Paljudel tuli silmanurka pisar, kui Salvador improviseeris Silvi Vraidi – Ivar Musta eurovisiooniloo „Nagu merelaine“ teemal. Olin selle noodi ja muusika talle saatnud, sest igal maal tahab ta midagi esitada ka selle maa muusikast. Salvador Sobral räägib kuut keelt – portugali, katalaani, hispaania, prantsuse, inglise ja itaalia. Eesti keelt veel paraku mitte. Aga loota võib, et taaskohtumisel lauljaga selle aasta detsembris on tal mõni üllatus varuks.
Teine album
- aasta aprillis pälvisid Luísa ja Salvador mõlemad Portugali Vabariigi Presidendilt teenetemärgi, millega tunnustati nende saavutusi Portugali muusika tutvustamisel väljaspool oma maa piire. Mais Lissabonis toimunud Eurovisioonil esitas Salvador Sobral oma võidulaulu koos Brasiilia legendaarse laulja Gaetano Velosoga, kes kuulub Chet Bakeri kõrval tema vaieldamatute lemmikute hulka.
- märtsil 2019 ilmus 13 riigis Salvador Sobrali teine stuudioalbum „Paris, Lisboa“, kus ta laulab neljas keeles, lood on nii pop-folk- kui maailmamuusika hõngulised ja taas lummab muusiku nüansirikas vaba, kogu südamest tulev esitus. Tänaseks on Salvador Sobral vallutanud Euroopa prestiižikad kontserdisaalid, olgu see siis Elbphilharmonie Hamburgis, Barbican Londonis, Concertgebouw Amsterdamis vmt.
Viimane album
Äsja ilmus Salvador Sobralilt kolmas stuudioalbum pealkirjaga „bpm“. Album on salvestatud Lõuna-Prantsusmaal Le Manoir Studios ja ühtlasi on see esimene album, mille on täielikult koostanud Salvador ise koos oma hea partneri Leo Aldreyga.
Album sisaldab üheksa portugalikeelset, kaks ingliskeelset ja kaks hispaaniakeelset laulu, kinnitades laulja mitmekülgseid huvisid ja laiemat visiooni.
Lisaks rütmigrupile, mis on saatnud teda alates esimesest albumist – André Rosinha (kontrabass) ja Bruno Pedroso (trummid) – on koosseisu lisandunud kitarrist André Santos, pianist Abe Rábade ja klahvpillimängija ning eriefektide looja Leo Aldrey.
Plaadi tunnuslugu „Sangue do meu sangue“ sümboliseerib aja möödumist, sellest valmis ka video, kus Salvador mängib klaverit ja laulab. „Kui saatsin Leole (laulude produtsent ja kaasautor) laulu sõnad, siis olime alles plaadi planeerimisega algusjärgus, kuid 24 tunni jooksul oli laul valmis,“ meenutab Sobral.
Šansoonid
Laulja huviorbiiti kuuluvad praegu ka belgia-prantsuse šansoonilegendi Jacques Breli laulud, mida ta esitab prantsuse keeles. Sellestki repertuaarist on oodata salvestist.
Sobral ei kuulu nende eurolaulikute hulka, kes tulevad ja võidavad ning on peagi unustatud. Ta on isikupärane nii oma loomingus kui ka tõlgendustes ning talle meeldib eri aspektidest maailma avastada. Jazzilik improvisatsioonilisus, muusikaliste väljendusvahendite mitmekülgsus, laulutekstide sisukus koos läbitunnetatud esitusega – kõik see teeb 31-aastasest Salvador Sobralist meie aja ühe karismaatilisema ja armastatuma laulja.
Salvador Sobral esineb festivalil Jõulujazz 13. detsembril Endla teatris ja 14. detsembril Alexela kontserdimajas.
