KUIDAS TULI TUPPA SAI: Käesoleval aastal on Eesti energeetika ajaloos mitu ümmargust tähtpäeva. Üks neist on seotud Tallinna elektrijaamaga, mille käivitamisest möödus sada aastat, räägib Rein Talumaa, kes on üle 40 aasta töötanud energeetika valdkonnas, sealhulgas aastatel 2001–2003 AS Narva Elektrijaamad tootmisdirektorina ja 2003–2006 peadirektorina. Elektrienergia tootmine ja kasutamine Eestis sai alguse juba 19. sajandi […]

RAEAPTEEGI LUGU: Aarne Ruben sai valmis Raeapteegi minevikku käsitleva raamatu. Need pole Melchiori lood, vaid pigem katse taastada selle legendaarse asutuse elukäiku. Aarne sirvib nüüd meie meeleheaks põnevaid vanu dokumente.  Iga tallinlane ja rõhuv enamus eestlasi teavad Raeapteegi asukohta Tallinnas Raekoja plats 11. Kuni 17. sajandi lõpuni ja mõni aeg edasigi nimetati seda piirkonda Jumalalaeka […]

EESTI VAIMLINE KESKPUNKT: Jaak Juske kutsub avastama Emajõe-linna ülipõnevat ajalugu. Äsja ilmus Jaagult ka sel teemal raamat; KesKus teeb paar tretti kaasa. Aastatel 1993–1995 kirjutasin Tartu Postimehes rea artikleid Emajõe-linna ajaloost. Sel perioodil sai kogutud ka tartlaste mälestusi. Hiljem Tallinna elama asudes keskendusin rohkem pealinna ajaloole, kirjutades sotsiaalmeedias lugusid ja levitades vanu pilte Tallinna, Tartu, […]

SALEDUSKUURI LÄBINUD SUURTÜKITORN: Jaak Juske teeb ekskursiooni tänase Tallinna Draamateatri juurde, kus kunagi asus suurtükitorn, mida võib õigusega pidada Paksu Margareeta väiksemaks sugulaseks. Kui satute Tallinnas draamateatri kõrval asuva ringkonnakohtu hoone ette, siis asute keskaegse Tallinna linnamüüri ühe võimsama torni, Paksu Margareeta väiksema õe, suurtükitorni Lurenburg kunagisel asemel. Lurenburgi suurtükitorn Lurenburg oli üks viimaseid toonase […]

KÜLM, HIRM JA ABSURD: Estonia teatri pikaaegse lavastaja ja näitejuhi Arne Mikuga vestles tema raamatust „Estonia tõusmine tuhast” (Pegasus 2013) Lauri Vanamölder.  Mis ajendas seda raamatut kirjutama? Ma olin Estonia maja ajaloo kohta allikaid kogu aeg kogunud. Kui aga toimusid need aprillisündmused (pronksiöö 2007 – toim), käis Estonias samal ajal „Nabucco” etendus. Siin loobiti aknaid […]

MIS MEIST PÄRASTPOOLE SAAB: Merike Kurisoo räägib surmast kesk- ja varauusajal Niguliste muuseumis avatud näituse kaudu. Surmajärgse aja eest hoolitseti juba eluajal.  Surm on elu lahutamatu osa, kuid arusaam surmast, teispoolsusest ja nende tähendusest on sajandite vältel muutunud. Samamoodi on ajas teisenenud mälestamise ja matustega seotud kunsti ja esemete mõte. Pühakojad ja surnuaiad on aegade […]

LAINETEST MADALAMAL: Teekonda unistusest esimeste tõeliste allveesõitudeni kirjeldavad Roman Matkiewicz ja Ann Virkus Eesti Meremuuseumist. Toimetus soovitab soojalt ka temaatilist näitust Lennusadamas. 1310. aasta: mõte jõuab paberile Itaalia arsti ja leiutaja Guido da Vigevano jooniste raamatus „Texaurus regis Francie“ on teiste eskiiside seas ka skits allveelaevast. Siiski pole mingeid andmeid, kas sellist laeva üldse prooviti […]

ISESEISVUSE SÜNNI HETKED: Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva järel tekkis idee otsida üles fotod toonastest ajaloolistest sündmustest. Jaak Juske pani kokku kolm olulist pilti ja hetke. Endla saatuslik rõdu Iseseisvusmanifesti ettelugemisest Tallinnas pole mitte ühtegi ülesvõtet. Või vähemalt pole neid siiani välja ilmunud. Küll on aga olemas foto, mis on tehtud 23. veebruari õhtul 1918 Pärnus […]

KESET SUURI MUUTUSI: Ungari Teaduste Akadeemia doktor ja rahvusvaheline šamanismiuurija Mihály Hoppál kirjeldab oma uurimustele ja välitöödele tuginedes šamanismi uuestisündi Euraasia mõnede väikerahvaste juures. KesKus tänab vahendamise eest Ungari Instituuti.  Ungari etnograafia teadusloos on šamanismi uurimisel pikad traditsioonid. Ungarlastest Siberi uurijad tegelesid sellega juba 19. ja 20. sajandil. Neid huvitas kõige rohkem küsimus, mil määral […]

VABAÕHUMUUSEUM 55: Eesti Vabaõhumuuseumi direktor Merike Lang räägib, kuidas vabaõhumuuseumile alus pandi. Eesti haritlased unistasid sellest Stockholmi Skanseni (asutatud 1891) ja Helsingi Seurasaari (asutatud 1909) eeskujul juba XX sajandi algul, ent aega võttis asi veel üle poole sajandi.  Juba 1910. aastal avaldas kirjanik Bernhard Linde arvamust, et tuleks üles otsida need ehitised, millel on rahvateaduslik […]