MIS MEIST PÄRASTPOOLE SAAB: Merike Kurisoo räägib surmast kesk- ja varauusajal Niguliste muuseumis avatud näituse kaudu. Surmajärgse aja eest hoolitseti juba eluajal.  Surm on elu lahutamatu osa, kuid arusaam surmast, teispoolsusest ja nende tähendusest on sajandite vältel muutunud. Samamoodi on ajas teisenenud mälestamise ja matustega seotud kunsti ja esemete mõte. Pühakojad ja surnuaiad on aegade […]

LAINETEST MADALAMAL: Teekonda unistusest esimeste tõeliste allveesõitudeni kirjeldavad Roman Matkiewicz ja Ann Virkus Eesti Meremuuseumist. Toimetus soovitab soojalt ka temaatilist näitust Lennusadamas. 1310. aasta: mõte jõuab paberile Itaalia arsti ja leiutaja Guido da Vigevano jooniste raamatus „Texaurus regis Francie“ on teiste eskiiside seas ka skits allveelaevast. Siiski pole mingeid andmeid, kas sellist laeva üldse prooviti […]

ISESEISVUSE SÜNNI HETKED: Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva järel tekkis idee otsida üles fotod toonastest ajaloolistest sündmustest. Jaak Juske pani kokku kolm olulist pilti ja hetke. Endla saatuslik rõdu Iseseisvusmanifesti ettelugemisest Tallinnas pole mitte ühtegi ülesvõtet. Või vähemalt pole neid siiani välja ilmunud. Küll on aga olemas foto, mis on tehtud 23. veebruari õhtul 1918 Pärnus […]

KESET SUURI MUUTUSI: Ungari Teaduste Akadeemia doktor ja rahvusvaheline šamanismiuurija Mihály Hoppál kirjeldab oma uurimustele ja välitöödele tuginedes šamanismi uuestisündi Euraasia mõnede väikerahvaste juures. KesKus tänab vahendamise eest Ungari Instituuti.  Ungari etnograafia teadusloos on šamanismi uurimisel pikad traditsioonid. Ungarlastest Siberi uurijad tegelesid sellega juba 19. ja 20. sajandil. Neid huvitas kõige rohkem küsimus, mil määral […]

VABAÕHUMUUSEUM 55: Eesti Vabaõhumuuseumi direktor Merike Lang räägib, kuidas vabaõhumuuseumile alus pandi. Eesti haritlased unistasid sellest Stockholmi Skanseni (asutatud 1891) ja Helsingi Seurasaari (asutatud 1909) eeskujul juba XX sajandi algul, ent aega võttis asi veel üle poole sajandi.  Juba 1910. aastal avaldas kirjanik Bernhard Linde arvamust, et tuleks üles otsida need ehitised, millel on rahvateaduslik […]

Tallinna linna- ja kultuuripildis ainulaadne Tallinna Kaubamaja saab juulis 50-aastaseks. KesKus kõrvutab kaupsi teiste tähenduslike objektidega nagu Viru hotell või Tallinna Lauluväljak. Brent McKenzie kogus kilde kaupsi ajaloost. Kaupsist on ilmumas ka pikk ülevaateraamat. Kui 1930. aastate lõpus sai end pealinlaseks nimetada üle 146 000 inimese, siis sõja viimaseks aastaks oli Tallinna elanike arv kahanenud […]