EKRAAN ON LAVA: Marek Reinaas käis kinos teatrit vaatamas ja kohtus Bernard Shawga. Coca-Cola Plazas on sihukene asi nüüd täiesti võimalik.  Sõna „kinoteater“ jõudis nõukaajal eesti keelde kaarega Venemaalt ning tähistas eelkõige maja, kus kino näidati. Minu jaoks sai see sõna uue tähenduse, kui läksin kinno teatrit nautima. Nimelt on Coca-Cola Plazas võimalik mõned korrad […]

LÕBUS PENSIONÄR: Kino Sõprus jõuab auväärsesse ikka ja saab juba 60-aastaseks. Selle tähistamiseks on sõpruslased peatse pensionäri ekraanile pannud väikese komöödiafilmide festivali. Fagira D. Morti arvab, et see nali on mõeldud mornimat sorti inimesele. Selle naljaga on keeruline värk, nalja on nimelt palju raskem teha kui näiteks draamafilmi või tragöödiat. Draamaga on selged sotid – […]

KUIDAS HINNATA KODUMAIST FILMI JA KELLELE ANDA RAHA: KesKus palus tuntud Eesti filmikirjutajatel kaardistada ära, mille järgi kodumaiseid filme hinnatakse ja mille tegemiseks raha antakse. Sellest tuli sihukene mõõdik, et appi. Esiteks ei tohi kunagi ära unustada, et Eesti filmi publiku- ja festivalimenu tagavad kaks asja – filmi alguses võimlastseen ja filmi lõpus peategelase surm. […]

ERILINE RAHVAS: Omamoodi road-movie dokumentaalfilmi minategelaseks on Eesti animafilmitegija Priit Tender, kellel on käsil tšuktši muinasjutu „Ussinuumaja“ ainetel joonisfilmi tegemine. Etnoloogiadoktor Aimar Ventsel vaatas tuppa. Priitu intrigeerib miski samanimelise tšuktši muinasjutu sürreaalsest sisust, kuid mis? Filmi autorid Priit Tender ja Liivo Niglas rullivad vaataja ees lahti pika rännaku mööda maailma eri paiku, mille jooksul otsitakse […]

KÕHEDAD MÕTTERUUMID: Ulrich Seidl on pärast mahukat Paradiisi-triloogiat uuesti dokumentaalfilmide juurde pöördunud, ütleb Maarja Hindoalla. Filmi „Keldris“ näol on tegemist omamoodi kultuuriantropoloogilise uurimisretkega austerlaste kõhedatesse elu- ja mõtteruumidesse. Sisuliselt ei ole Seidli puhul suurt vahet, mis on parasjagu žanri lahtrisse kirjutatud, kuna traditsiooniliste žanrireeglitega ta ennast ei piira. Seidli mängufilmid on kohati hirmuäratavalt dokumentaalsed ja […]

Ajalehe Põhjarannik vedur Teet Korsten jälgib, mis juhtub, kui kokku saavad Majakovski- ja Malevitši-laadne avangard, ürgvenelik poeesia ja Wes Andersoni moodi filminaivism − vaadake primitivistide maalikogu omava Uurali režissööri Aleksei Fedortšenko filmi „Revolutsiooni inglid“ ja saate teada.  Lääne inimestele on filmi „Revolutsiooni inglid“ näol tegu topelteksootikaga: film käsitleb aastakümnetetagust nõukogude avangardi ja füüsiliselt kauget Handimaad… […]

ELU ILUSAD PAHUPOOLED: Viimsi kino, mis on seni rõhunud pigem teravale pildile ja külastajakomfordile, on astunud oma mugavustsoonist välja ning pannud aluse art house’i programmile. Emilie Toomela asetab prilli ninale. Kinoklassika kolmapäevade kava on viimaste aastate saagi ladvaõunu tutvustav programm. Siit leiab eelmise aasta parimaks filmiks kuulutatud „Kohutava ilu“, ahvatleva teismelise paljastuse „Noor ja ilus“ […]

UUS JA ÄGE EESTI FILM: „Risttuules“ on erakordne filmilugu, sama mõjuv, hüpnotiseeriv ja lummav kui Maurice Raveli „Boléro“, arvab Lauri Vahtre. Filmi „Risttuules“ lugu ise, see tähendab faabula küüditamisest, kahjuks erakordne ei ole, selliseid lugusid juhtus tuhandete kaupa nii eestlaste kui ka teiste Ida-Euroopa rahvastega, keda 20. sajandil tabas kommunistlik türannia ja vägivald. See on […]

„Sinu pea sees on lumivalge pilv nagu vatipall… Kas sa näed seda?“ – „Jah.“ – „Nii… selle pilve seest ripub välja üks nöör, eks ole? Ja kui sa nöörist tasakesi tõmbad, näed hulka värvilisi linte, mis on nagu tuulelohe saba… Lindid on üksteisega ühendatud… Need on sõnad… Ja kui sa tasakesi edasi tõmbad – oi, […]

POOLAKAD, FILMIRAHVAS: Poola filmid ja nende tegemine on sügavalt ajaloost mõjutatud, leiab Varssavi filmifestivali peakorraldaja Stefan Laudyn ja annab mõned soovitused, mida Poola filmidest teadma ja vaatama peaks. Poola riigil on teadupärast juba tuhat aastat olnud võimsad naabrid ja tormine ajalugu. Ja see tormine ajalugu on jäädvustatud ka kümnetes Poola filmides. Nemad ja meie Pärast […]