KÕHEDAD MÕTTERUUMID: Ulrich Seidl on pärast mahukat Paradiisi-triloogiat uuesti dokumentaalfilmide juurde pöördunud, ütleb Maarja Hindoalla. Filmi „Keldris“ näol on tegemist omamoodi kultuuriantropoloogilise uurimisretkega austerlaste kõhedatesse elu- ja mõtteruumidesse. Sisuliselt ei ole Seidli puhul suurt vahet, mis on parasjagu žanri lahtrisse kirjutatud, kuna traditsiooniliste žanrireeglitega ta ennast ei piira. Seidli mängufilmid on kohati hirmuäratavalt dokumentaalsed ja […]

Ajalehe Põhjarannik vedur Teet Korsten jälgib, mis juhtub, kui kokku saavad Majakovski- ja Malevitši-laadne avangard, ürgvenelik poeesia ja Wes Andersoni moodi filminaivism − vaadake primitivistide maalikogu omava Uurali režissööri Aleksei Fedortšenko filmi „Revolutsiooni inglid“ ja saate teada.  Lääne inimestele on filmi „Revolutsiooni inglid“ näol tegu topelteksootikaga: film käsitleb aastakümnetetagust nõukogude avangardi ja füüsiliselt kauget Handimaad… […]

ELU ILUSAD PAHUPOOLED: Viimsi kino, mis on seni rõhunud pigem teravale pildile ja külastajakomfordile, on astunud oma mugavustsoonist välja ning pannud aluse art house’i programmile. Emilie Toomela asetab prilli ninale. Kinoklassika kolmapäevade kava on viimaste aastate saagi ladvaõunu tutvustav programm. Siit leiab eelmise aasta parimaks filmiks kuulutatud „Kohutava ilu“, ahvatleva teismelise paljastuse „Noor ja ilus“ […]

UUS JA ÄGE EESTI FILM: „Risttuules“ on erakordne filmilugu, sama mõjuv, hüpnotiseeriv ja lummav kui Maurice Raveli „Boléro“, arvab Lauri Vahtre. Filmi „Risttuules“ lugu ise, see tähendab faabula küüditamisest, kahjuks erakordne ei ole, selliseid lugusid juhtus tuhandete kaupa nii eestlaste kui ka teiste Ida-Euroopa rahvastega, keda 20. sajandil tabas kommunistlik türannia ja vägivald. See on […]

„Sinu pea sees on lumivalge pilv nagu vatipall… Kas sa näed seda?“ – „Jah.“ – „Nii… selle pilve seest ripub välja üks nöör, eks ole? Ja kui sa nöörist tasakesi tõmbad, näed hulka värvilisi linte, mis on nagu tuulelohe saba… Lindid on üksteisega ühendatud… Need on sõnad… Ja kui sa tasakesi edasi tõmbad – oi, […]

POOLAKAD, FILMIRAHVAS: Poola filmid ja nende tegemine on sügavalt ajaloost mõjutatud, leiab Varssavi filmifestivali peakorraldaja Stefan Laudyn ja annab mõned soovitused, mida Poola filmidest teadma ja vaatama peaks. Poola riigil on teadupärast juba tuhat aastat olnud võimsad naabrid ja tormine ajalugu. Ja see tormine ajalugu on jäädvustatud ka kümnetes Poola filmides. Nemad ja meie Pärast […]

EESTI FILM, HEDONISTLIK JAURAMINE? Tuuli Stewart vestleb kahe eesti noore põlvkonna filmitegijaga, kellest meie filmile juba täna maitsvat uut verd oodatakse. Mõlemad on Balti Filmi- ja Meediakooli (BFM) magistrid, kes on proovinud kätt ka päris oma filmidega. Tere olemast, Ermo Säks ja Triin Ruumet. Kõigepealt vestluskaaslastest, nii on kombeks. Saage tuttavaks. Ermo Säks – BFM, […]

KULDSED LEPALEHED: Kiur Aarma ja Hardi Volmer tegid filmi Nõukogude Liidu reklaamikuningast Peedu Ojamaast ning tema kuningriigist nimega Eesti Reklaamfilm. Rando Tooming otsis Kiuri ja Hardi üles. „Me ise oleme kasutanud oma filmi kohta võrdlust eesti rahva toredast ennemuistsest jutust, kus teopoiss kutsutakse öösel sauna. Seal käib hirmus pidu. Uhked härrad praalivad, juuakse õlut ja […]

KARGE PARANOIA: Leenu Nigu tõdeb „Camille Claudeli“ vaadates, et vahel on sündmusteta eimiskist tehtud film haaravam kui kunstnikuhinge õilistav kiredraama. On mitu erinevat võimalust, kuidas ühe inimese elu näidata. Kõige tavalisem viis seisneb selles, et võetakse luubi alla isiku kõige dramaatilisem eluperiood (reeglina noorus), millele siis heal juhul järgneb põgus eel- ja järellugu. Prantsuse skulptori […]

EDVARD MUNCH 150: Norras tähistatakse vanameistri 150. sünnipäeva erakordse näituseprogrammiga. Tallinnasse, Artisesse jõuavad kunstnikust kõnelevad filmid. Asja tutvustab Norra filmiinstituudi tegevtoimetaja Jan Erik Holst.  Sel aastal on Edvard Munchi 150. sünniaastapäev. Euroopa moodsa maalikunsti ühe esimese esindajana on Munch üks maailma juhtivaid kujutavaid kunstnikke – tänapäeval võib-olla isegi rohkem kui kunagi varem. Norra Rahvusmuuseum ja […]