MOTIKAS KUI EESTI FILMI REKVISIIT: Veiko Märka võtab kokku Eesti filmi mootorrattastseenide tippkümne. No ikka on, mida meenutada! Tsikkel on neis filmides üldiselt kipakas. Nagu Eesti kultuurgi. Eesti kultuur ja riik ongi tsikkel.  Mootorratas on kodumaises mängufilmis läbi aegade olnud armastatud rekvisiit, palju lustakam ja atraktiivsem kui auto. Tsikkel on inimese sõber, neljarattaline kipub teda […]

 BÄTMÄN LENDAB PEALE: Kristo Kaas oletab, et selle suve oodatuim linateos on uus film nahkhiirmehest. Seekordne „Batman“ aga erineb oma eelkäijatest pagana mitmel moel.  „Ka hiirte ja inimeste parimad kavatsused nurjuvad sageli” – šoti poeet Robert Burns kirjutas need kuulsad sõnad oma luuletuses „Hiirtele“. Burns oli kogemata ühele hiirele peale astunud ning nentis, et ka […]

KOSMOSESEIKLEJATE PAADIS: Kristo Kaas räägib, kuidas sündis filmilegend tulnukast. Filmi „Tulnukas“ esmalavastaja Ridley Scott pritsis ekraanidele uue tulnukafilmi „Prometheus“.  „Võte!“ kõlab lavastaja Ridley Scotti hääl. Kõik viis või kuus kaamerat töötavad põrisedes. John Hurt on istukil põrandal, pea hoolikalt läbi lauaplaadi, nägu agoonias – tema keha asemel on laual makett, mis kuulub tema tegelasele Kane’ile. […]

IGAÜKS VÕIB OLLA JAMES: Tallinnas resideeriv Briti päritolu filmikriitik Laurence Boyce mõistatab, miks Bondi tegelaskuju tänaseni kompromissitult armastatakse.  Sissejuhatusega, mille esmakordselt lausus Sean Connery filmis „Dr. No“ (1962), oli sündinud legend. Kuigi selle sundimatu käitumisega Briti spiooni lõi Ian Flemingu romaan, oli just kino see, mis pani aluse 20. sajandi tugevaimale popkultuuri tegelasele. Alustades kummaliste […]

KIIREMINI, KÕRGEMALE, KUHU? Ilmar Raag küsib, kas kultuuri on võimalik objektiivselt ja universaalselt hinnata. Ilmar tunnistab, et ehkki ka talle meeldivad auhinnad, teab ta ometi, et kullast kujukestes pole tõde.  Veel enne seda, kui Aki Kaurismäki keeldus osalemast Oscari galal Ameerikas, kus tema film „Mees ilma minevikuta“ kandideeris parima võõrkeelse filmi auhinnale, käis ta kord […]

FILM ILMA SÕNADETA: Tummfilmide sarmikusest ning eripärast vestlesid 2011. aasta filmifestivali “Tummfilmid tõstavad häält” korraldajad Ave Ungro ja Helmut Jänes ning filmihelilooja Sven Grünberg. Anna-Liisa Supp Katusekinost pani arutluse kirja.  Tummfilmide ajastu ametlikuks lõpuks loetakse 1927. aastat, mil Al Jolsoniga peaosas nägi ilmavalgust esimene helifilm „Jazzilaulja“; käesoleval aastal sai Oscari Prantsuse uue aja tummfilm „Artist“ […]

Kord käisime Rain Tolkiga Belogorski filmifestivalil Kaliningradi oblastis. ?ürii koosseisu kuulus meie omaaegne tuntuim filmistaar, dame Eve Kivi. Meie kino glamuur ja armetus Sõbrunesime Evega kiiresti, Eve emotsionaalne ja enesekeskne, ülevoolav ja pisut kapriisne temperament sobis nagu valatult kokku minu ettekujutusega vananevast filmidiivast. Olin suurima rõõmuga valmis jagama tunnustust nii soengu kui ka kleidivalikute osas, […]