Akadeemik Karl Siilivask (s 1927, Veriora vallas Võrumaal) on meie jaoks oma väitekirjade tõttu kui mees teisest maailmast. Ta on ajaloolane ja valitud Teaduste Akadeemia liikmeks 1977. aastal. Paljudele peaks need faktid nii mõndagi rääkima. Revolutsioonist ja oktoobrist Akadeemiku kandidaaditöö, mille ta kaitses 1954 Tartu Ülikooli juures, kandis pealkirja “Eesti töölisklassi võitlus rahvusvahelise imperialismi ja […]

Akadeemik Tarmo Soomere (s. 1957) valiti Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks üsna hiljuti, aastal 2007| ja on seega üks neist noorema põlve akadeemikutest, kellele pannakse päris palju lootusi. Mereteaduse keerukus Soomere sai laiemale avalikkusele tuntuks seoses jaanuaritormiga 2005|, kui tema (kui toonase laineuurija) ennustused erinesid oma radikaalsuselt oluliselt riiklikult tunnustatud ilmaennustajate omadest, kuid osutusid hiljem hämmastavalt […]

Akadeemik Peeter Tulviste (s 1945 Tallinnas) võtab kokku oma lapsepõlve: “Ma sooviksin, et kõigil oleks sellised vanemad ja lapsepõlvekodu nagu minul.” Ent vähese raha tõttu Peetri vanemad kõrgharidust omandada ei saanud. Isa lõpetas 1940 Sõjaväe Tehnikakooli, erialaks käsirelvad, ja teenis ohvitserina nn rahvusväeosade likvideerimiseni 1956. Ema käis Noorte Naiste Kristlikus Ühenduses, kus muuhulgas peeti loenguid […]

Akadeemik Arved-Ervin Sapar (s 1933, Rakvere vald, Paatna küla) on kosmoloog ja astrofüüsik ning oma põhilise teadlaseelu ja tegevuse veetnud Tartu observatooriumis Tõraveres – sealse hoonestuse rajamisest alates. Tema uurimistöö peasuundadeks on olnud teoreetiline astrofüüsika, sealhulgas täheatmosfääride ja tähetuule füüsika, atmosfääriväliste tähespektrite töötlus ja analüüs, füüsikalise kineetika teooria täheplasmale ning kosmoloogia. Füüsika ja aatomibuum Arved-Ervin […]

Eelmise aasta detsembris kajastas Eesti päevameedia teadusuudist, mis rääkis erilise ülilühikese valgusvälke mõõtmisest ja omadustest. Tegu on akadeemik Peeter Saari (s 1945, Tallinn) poolt 1995. aastal käivitatud uurimistöö edasiarendusega, mis päädis toona füüsikute ühes prestii?semas ajakirjas Physical Review Letters avaldatud artikliga (1997), mida tänaseks on väga paljud teised teadlased oma töödes tsiteerinud. Kuivõrd tosin aastat […]

Akadeemik Huno Rätsep (s 1927 Tartus) on kolmanda põlve tartlane. Huno: “Mul on selles mõttes igav elulugu, et olen sündinud, kasvanud ja õppinud Tartus ning töötanud ja teadust teinud olen samuti siin. Mul pole ka pikemaid välismaal töötamise perioode olnud.” Paul Ariste kamp Kooli läks Huno toonasesse Tartu III Algkooli aastal 1934. Kool kandis rahva […]

Eesti Teaduste Akadeemia liige Jaan Ross (s 1957 Tartus) on akadeemikute Olav Aarna ja Endel Lippmaa kõrval kolmas teise põlvkonna akadeemik Eesti teadusajaloos. Kõigil kolmel juhul on isade ja poegade tegevusvaldkonnad olnud erinevad. Olav Aarna isa Agu Aarna oli keemik, Olav ise informaatik-automaatik. Theodor Lippmaa oli tuntud taime- ja ökofüsioloog, tema poeg Endel füüsik, kes […]

Akadeemik Anto Raukas on sündinud 1935. aastal Tartus. Kooliõpetaja peres üles kasvades sai ta suhteliselt vabameelse kasvatuse, ulakust ja marakratlust oli poisis sees kaugelt üle keskmise … Liigse energia suunamisest Raukas on korduvalt oma intervjuudes meenutanud, kuidas ta sadistliku poistekamba endast tugevama liidri alistas ja ise kamba etteotsa asus. Anto meenutab: “Vanematel polnud kolmanda lapse […]

Akadeemik Erast Parmastot (s. 1928) võib julgelt nimetada meie Eesti teaduse, bioloogia ja mükoloogia grand old man’iks. Seenevana, nagu teda hüütakse, on “vana kooli” teadlane ja härrasmees selle sõna kõige paremas tähenduses. Erast armastab käia ilma lipsuta, vaid äärmisel vajadusel (paar korda aastas) kannab ta kikilipsu, mille esimesel võimalusel taskusse topib. Tema olek ja hoiak […]

Akadeemik Arvo Ots (s 1931, Pärnu) on mõneti tänamatu missiooniga teadlane – perioodil, mil iga “rohelise” maailmavaate eestkõnelejaks pretendeerivale inimesele on auasjaks meie Eesti põlevkivienergeetikat materdada, peab tema just sedasama põlevast kivist tehtavat energia teadus- ja rakendustegevuse lippu kõrgel hoidma. Akadeemik Ots: “Praegust suhtumist põlevkivienergeetikasse on väga raske kummutada, sest emotsionaalset suhtumist on kerge kujundada, […]